Saksa mõju eesti keelele kestis ~700 aastat. Vene keel on mõjutanud eesti keele arengut kolme sajandi vältel, kõige rohem 20. saj II poolel. Inglise keele mõju on olnud lühiajaline, kuid tõenäoliselt muutub see lähiajal üha tugevamaks. 7. Kas võõrmõjud on keele arengule kasulikud või kahjulikud? Võõrmõjud ei ole keelele arengule kahjulikud, paljud keeled laenavad sõnu teistest võõrkeeltest, kuid võõrmõjud ei hukuta keelt. Võõrmõjud ei hukuta keelt. Keel hukkub siis, kui temaasemel kasutatakse suhtlemiseks mõnd teist keelt. 8. Mis võib kaasa tuua eesti keele kadumise? Eesti keele kadumise võib kaasa tuua see, kui ülikoolides otsustatakse õppetööd inglise keeles korraldada. Siis inimesed hakkavad rääkima ja mõtlema inglise keeles. Keel kaotaks oam kasutusvaldkonna ja muutuks seeläbi vaesemaks. 9. Miks on vajalik arenenud kirjakeele olemasolu? Arenenud kirjakeel on keele püsimajäämisel väga oluline tegur
riiki mitte hüljata. Mine, õpi, reisi, lenda kõikjal, kus hing ihkab, kuid tule alati tagasi. Vanemad inimesed ei mõtlegi enam selliste tegevuste peale. Nemad on rahulikult paigal. Nad on siia pununud pesa, saanud suure perekonna nad ei lähe enam kuhugi. Rahvaarvu saabki kontrollida ainult noor põlvkond. Kas me läheme? Kas tuleme ka tagasi? Ma arvan, et õige eestlane, isamaaarmastaja, teab kindlasti vastuseid neile küsimustele. Lühidalt saab öelda, et võõrmõjud ei hukuta keelt. Keel hukkub siis, kui tema asemel kasutatakse mõnd teist keelt. Puhas emakeel on rahvuse märgiks. Eesti keelt on vaja õppida, kuna see on üks tunnus sellele, et me oleme iseseisvad - meil on täiesti oma keel.
300 000 hulka, ning seda enne Liivi sõja algust. See keel iseenesest kuulub Uurali keelkonna soome-ugri keelte läänemeresoome allrühma. Arvan, et keelt ei saa olla ilma kõnelejateta ja seetõttu on eesti keele olukord olnud sageli kriitiline. Teadagi on Eesti rahvaarv ajaloos langenud mitmel korral nii palju, et keel oleks võinud välja surra. Keele jaoks pole tähtis mis rahvusest inimesed seda kõnelevad, vaid, kui suur on keele kasutamise võimalus. Võõrmõjud ei hukuta keelt. Keel hukkub siis, kui tema asemel kasutatakse suhtlemiseks mõnd teist keelt. Grammatikad hakkasid ilmuma 16. sajandil ja olid mõeldud saksa kirkuõpetajatele. Sellel ajal oli eesti keel pigem köögikeel, see tähendab, et seda sai kasutada vaid kodus, sellega ei saanud asju ajada väljas pool kodu. Et keelest saaks kujuneda kirjakeel, tuli valida kõigepealt kirjasüsteem nt. tähestik, meie kasutame
ka poliitilistest teguritest. Eesti rahva areng- kõnelejate hulk keele tekkeajal arvati 250 000-300 000. keele jaoks ei ole oluline, kas teda kõnelevad nö puhastverd eestalsed või muulased. Keel püsib siis , kui jätkub inimesi, kes teda oma igapäevases suhtlemises kasutavad. Eesti keele areng- eesti keele arengut mõj kõige tugevamini saksa keel (mille mõju kestis u 700a ), mõnevõrra vähem mõj vene keel 3 saj vältel. Võõrmõjud ei hukuta keelt . keel hukkub siis kui tema asemel kasutatakse suhtlemiseks mõnd teist keelt. Eesti kirjakeele kuj- kirjakeele tekkis tänu paljudele inimestele- kirikuõpetajatele, keeleteadlastele ja kirjanike sihipärase keelekorralduse tulemusel. Eesti kirjakeele algus- üle 400 a tagasi hakati eesti keeles kirjutama raamatuid ja keelt arendama. I eesti keele grammatika ilmus 1637 . eesti kirjakeele arendamine algas 16 saj. Õigekirjareegöid ei olnud siis veel järjekindlad.
on nad tagasi võidetud. Nende enesehävitus lõhub kesta sisemise inimese ümbert, mis on vaid enese päästmine. Äärmisim tegu kuritöö on tarvilik, et võiks sündida puhtus. Alles siis, kui nad on sünnitanud iseendas puhta inimese, võivad nad astuda tõelisse ühiskonda. See ühiskond ei ole sotsiaalne vaid religioosne, kus pole vaja otsida seltskonda vaid vendlust. Puhastunud inimese hing ei tunne häbi, uhkust, vaenu, põlastust. Ükski kõlvatus ei määri, kuritegu ei hukuta, Jumala ees pole muud kohut kui süüme. Kes on tõene tahtmises, see on lepitatud, sest kes on tõene, on alandlik. St. süüdi pole keegi või on kõik. Keegi ei tohi olla kellegi kohtunik. Igaüks on ainult oma venna vend. Inimesed häbenevad iseendi armastust, sest nad peavad alandlikust nõrkuseks ega aimagi, et see on inimkonna kõige kohutavam relv. Kes tahab sellisesse ühiskonda astuda, peab astuma üle kõikidest piiridest.
Tegelikkuses oli ta nagu Basil loov kunstnik. Muu maailm tajus teda nagu Henry Wottonit, mängurit ja pilkajat, kes ei võta midagi tõsiselt. Ja Doriani-sugune oleks ta meeleldi tahtnud olla. Sama teema juurde tuli Wilde tagasi ühevaatuselises draamas ,,Salome". Juuda printsessi, Herodese ilusa tütre Salome kirg astub traagilisse kahevõitlusesse ristiusu prohveti Ristija Johannese asketismiga. Saamata mehelt vastuarmastust, Johannes hukatakse. Salome armastus ei hukuta üksnes seda, kellesse naine on armunud. Ta muutus ise oma kire ohvriks: suudelnud surnu huuli, pidi ka tema surema. Iroonilised ja sädelevad seltskonnakomöödiad viisid Wilde´i edu tippu. Aastatel 1892 1895 said need kärarikka menu osaliseks. Komöödiatega paljastas ta peenutsevate aristokraatide tagurlust ning silmakirjalikkust, näitas Inglismaa perekonna- ja ühiskonnatugede ebakindlust, seega lahendas neidsamu probleeme, mida realistliku draama meistridki
Ma just mõtlesin, et tuleb kallale, aga ei! Lõhkus ainult, lõhkus vanu riistu! Nüüd te teate, mis ma niisugustest meestest arvan, nagu vürst. Aga Kristuse ülestõusmisest ei taha ma teiega rääkida, sest see on patt, ütleb tädi. Minu surnust ülestõusmine on ka patt, sest ükski ei tohi enne tõusta, kui Jeesus laseb viimsel päeval pasunaid puhuda, siis. Üldse ei pea ma teiega kõnelema, sest teie hukutate mu patujuttudele, ütleb tädi." ,,Preili, ma ei hukuta ju, ma ei lausu sõnagi," kaitses end Indrek. ,,Just nõnda te hukutategi: ise ei räägi, lasete mind, ja nõnda see tulebki siis." ,,Ma ei oska ju nii ilusasti rääkida kui teie," ütles Indrek nüüd. ,,Ei oska nii ilusasti..." kordas Ramilda, nagu tahaks ta osatada, küsis aga siis äkki elavalt: ,,Kas tõesti räägin ma ilusasti?" ,,Minu meelest küll." ,,Ausõna?" ,,Ausõna," kinnitas Indrek. ,,Kui ilus see teist on, et te seda mulle ütlesite." lausus Ramilda nüüd nagu mingisuguses
annaabi.ee 
