Muudes kohtades tarbib ta valgejäneseid, kärpasi ja linde. Arktilises suves on kogu aeg päev, talvel on kogu aeg külm ja pime. Selle eest kaitseb teda hästi paks sulekiht. Karmil talvel on väga vähe söödavat. Sügiseti koguvad lumekakud endale paksu rasvakihi, et talve üle elada . Lumekakk saab olla söömata 40 päeva, lennates võimalikult vähe , et energiat kokku hoida. Isane lumekakk viibib kividel või nõlvakutel ja toob kuuldavale rea kumedaid huikeid, nii "märgistab " ta oma territooriumi . Hõredas arktilises õhus on ta pulmalaul kuulda 10 km kaugusele. Nii isased kui emased kaitsevad oma territooriumi ja astuvad isegi võitlusesse. Pesad tehakse maapinnale lohkudesse. Lumekakud saavad suguküpseks 2. eluaastal. Pesitsusaeg on mai kuni septembri keskpaik. Aastas sünnib 1 pesakond. Lumekakk muneb munad mõne päevaste vahedega, seega kooruvad ka pojad erinevatel aegadel.
Saateks kasutatakse rütmipillidena gonge, trumme, aga ka bumerange. Pillid: Didzeriduu ehk didgeridoo on vana Austraalia aboorigeenide püha pill, mida on mängitud juba aastatuhandeid. Didzeriduu on termiitide poolt õõnsaks söödud puust või bambusest 2m pikkune puust puhkpill, mida mängitakse plärisevalt puhudes või torusse lauldes. Põhiheli on madal jorin, millele lisatakse erinevaid linnu- ja loomahääli ning rütmilisi huikeid. Heli saab muuta suuõõne ja huuleaseni muutmisega. Arvatakse, et didzeriduu mängimine on salakeel, mida vaid ,,asjasse pühendatud" mõistavad.Tsuringa ehk sahinapuu on samuti aborigeenide püha pill. Sahinapuud keerutatakse nööri otsas ja temaga saavat mõjutada loodusjõude. Tähtsamad faktid: Austraallased peavad üheks pühaks pilliks didzeriduud. Didzeriduud peetakse ka maailma vanimaks pilliks. Austraalias Sydney's asub maailmakuulus üli omapärane
mustade tüvede ümbert aga väljadelt põrkub tagasi ta võim ja et see kevad ka tänavu mitte ei sünni tulema ütleb naabrinaine kaevust vett vinnates ja seda kelgu peale piimanõudesse valades Ometi on õhtu täis lõhnavat ihku ja Lauka poolt läbi hämarusse sulavate metsade kostab öökulli huikeid kui sigaretiots kustub lumes ja vahtraladvas süttib esimene võbelev täht Luuletus "Sel maal" räägib suurest kevadeootusest. Kuigi inimesed sseda veel selgelt ei näe, on ühus tunda juba kevadehõngu. Luuletusel on kaks stroofi, esimeses on seitse, teises aga kuus värsirida. Metafoorid: päike võimutseb küll ja hirmutab lund mustade tüvede ümbert- päike muutub juba
aga väljadelt põrkub tagasi ta võim ja et see kevad ka tänavu mitte ei sünni tulema ütleb naabrinaine kaevust vett vinnates ja seda kelgu peale piimanõudesse valades Ometi on õhtu täis lõhnavat ihku ja Lauka poolt läbi hämarusse sulavate metsade kostab öökulli huikeid kui sigaretiots kustub lumes ja vahtraladvas süttib esimene võbelev täht Luuletus "Sel maal" räägib suurest kevadeootusest. Kuigi inimesed sseda veel selgelt ei näe, on ühus tunda juba kevadehõngu. Luuletusel on kaks stroofi, esimeses on seitse, teises aga kuus värsirida. Metafoorid: päike võimutseb küll ja hirmutab lund mustade tüvede ümbert- päike muutub juba
Ballaadide loojad on ammutanud aineid kõikjalt. Aineks kasutati ka muinasjutte, piiblimaterjali, ajaloolisi sündmusi, kuid puuduvad mõned rahvajuttudele omased jooned, nt. didaktiline ja õnnelik lõpp. Vanade ballaadide vaimule oli melodraama võõras. 1 Laugaste, E. Eesti rahvaluule. Tallinn: Valgus, 1975 lk. 126-152 3. Terminoloogia Vana rahvalaulu ehk regivärsi alaliikide kohta on spetsiaalsed terminid: Karjaste huikeid märgivad: * õlletamine * aetamine Pulma võidulaulude laulmine: * kaasitamine üles-refrääniga lõikuslaulud: * leesitused jne. * Vemmalvärsi nimetust kannab neljajalgsetest trohheustest koosnev riimiline värsipaar. 4. Laulude funktsioonid Saab jagada: 1. laulud, millel praktilist väärtust ei ole või otse nähtavalt enam ei ole 2. laulud kommete osana (tavandilaulud, mängulaulud, maagia, lasteäiutused) 3
Muuttüübid Eesti keele muuttüübistiku koostaja peab arvestama, et varieerub järgnev: 4) tüve astmemuutuse liik, vrd müürima, müürida, müürib, müüritud nautima, nautida, naudib, nauditud lugema, lugeda, loeb, loetud Muuttüübid Eesti keele muuttüübistiku koostaja peab arvestama, et varieerub järgnev: 5) erinevas astmes tüvevariantide paiknemine vormistikus, vrd luik: luige: luike: luiged: luikesid () huige: huike: huiget: huiked: huikeid () võõpama, võõbata, võõpab, võõbatud () kleepima, kleepida, kleebib, kleebitud () Muuttüübid Olenevalt sellest, millest lähtutakse, on eesti keelele koostatud üsna erinevaid muuttüübistikke. Gutslaff 1648Jõgever 1904 jj Clare 1730 Leetberg 1916 Muuk 1927 jj Faehlmann 1844, 1842 Peterson 1919 Alvre 1964 Ahrens 1853Põld 1920 Mürk 1990 Wiedemann 1875 Tann 1923 Viks 1982 jt Hermann 1884 Veski 1923 Ehala 1997
Põder (Alces alces) Põder (Alces alces) on kõige suurem hirvlaste (Cervidae) sugukonda kuuluv loom. Ühtlasi on ta Eesti metsade kõige kogukam loom. Põdra levila ulatub parasvöötme metsavööndis Põhja-Euroopast Ameerika ja Aasia põhjaosani. Põdra arvukus Eestis on viimastel aastakümnetel tugevasti kõikunud, praegu on meil ligi 10 000 põtra. Põder on hinnatud jahiuluk, aastas kütitakse Eestis umbes 2000 looma. Sügiskuud on suurulukite küttimise aeg; ajajate huikeid peab põder kartma 15. novembrini. Hiljem võib suur loom rahulikumalt hingata. Oma kuni 190-sentimeetrise kõrguse ning peaaegu 600- kilose massiga on põder tõeline hiiglane. Eriti Eestis elavate metsaelukate seas. Nagu hiiglane ikka, on põdergi iseloomult vagur ning kipub tembutama vaid jooksuajal. Põder on aktiivne päeval, aeg kulub põhiliselt toiduotsingutele. Einete vahepeal lebavad põdrad varjulistes kohtades. Põder sööb rohtu, lehti ning oksi, samblikke ja seeni
Setu karjaselauludes valitsevad itke meenutavad kaherealised viisid. Põhja-Eesti karjaselaule lauldi uuemate lüüriliste laulude viisidel (vt p 7.2). Erilised karjatoonid olid üksnes Kuusalu ja Jõelähtme rannikul. Karjaselauludele lähedased olid Lõuna-Eestis välja kujunenud õitsilaulud. Õits oli ühine öine tööloomade karjatamine kevadiste põllutööde ajal. Siis said noored suhelda, lõbutseda ja tule ümber aega veeta. Lühemad õitsilaulud meenutasid paljus huikeid ja helletusi. Pikemaid õitsilaule lauldi tavaliselt lüüriliste laulude, harvem tavandilaulude viisidega. Mitmesuguste tegevustega seostuvad kodutööde laulud, mille saatel lüpsti lehma, löödi võid kokku, keedeti toitu, pruuliti õlut jne. Setumaal kogunesid terve külakonna naised paar korda aastas (jõulude ja lihavõtte eel) oja äärde pesu pesema. Pesu väänates või kurikaga (tõlvaga) vaalides lauldi.
294 Järgmise poole tunni jooksul huikasin aeg-ajalt; viimaks kostis vastus õige kaugelt. ma katsusin sellele järgneda, kuid ei. saanud, otsustasin, et olin sattunud leetseljakute rägastikku, sest nägin neid hämarikus vilkuvat mõlemal pool; -- vahest kitsas renn viis parajasti nende vahelt läbi. Mõningaid ma ei näinud, kuid teadsin nende sealolekust, sest kuulsin, kuidas vool kõhises üle kallaste rippuvates vanades kuivanud põõsastes. Noh, ma siiski varsti kuulsin huikeid seal leedete vahel; katsusin ainult kuidagi neid pisut jälgida, -- see oli raskem kui sootulukest püüda. Iial pole ma kuulnud ühtki häält niiviisi siia-sinna hüplevat, nii ruttu ja nii sageli paigast paika liikuvat! . - Neli või viis korda pidin paadi õige kähku mõne saare kaldast eemale tõukama, et vool mind maale ei paiskaks; arvasin siis, et parv niisama pidi aeg-ajalt vastu kaldaid põrkama, muidu oleks see kiiremini edasi liikunud ja väljapoole kuuldepiirkonda jõudnud.- Parv
annaabi.ee 
