kaitses linnu kujuke maja välgu eest. Kahjuks mitte igal ajal ega igal pool ole kakud olnud heas kirjas. Eriti halvasti suhtuti neisse keskaegses Euroopas, kus arvati nad olevat nõialinnud. Öökulli on peetud aga ka rumaluse etaloniks. Silmi pilgutades otsa vahtiv öökull võib esimese hooga küll kohtlase mulje jätta, ent kui teda natuke aega jälgida, hakkab tunduma, et temas on tõepoolest midagi ebamaist peidus. Pole isegi vaja kuulda tema võlumaailmast pärit huikamist. Ka vaikusest piisab vahel, et muinasjuttu lennata. Vähemalt öökullil küll: ta lehvitab tiibu nii hääletult, nagu oleks tegemist haldja või hingega. Kummalist tunnet, justkui vaataks mahakeeratud häälega televiisorit, aitavad tekitada nende silmapaistvalt laiad ja suure pindalaga tiivad. Nende abil võib kakk kaua ja kuuldamatult liuelda ning maitsvaid saakloomi otsida.
Põldudel võib kohata hulgaliselt laulu- ja väikeluiki ning esimesi haneparvi. Ka meil talve läbi kohal olnud lindude käitumises muutub märtsis paljugi. Varahommikuti võib meie metsades kuulda trummipõrinat meenutavat häält. Need on rähnid, kes nokaga imekiirelt vastu kuivanud puuoksa lüües oma pesitsusterritooriumeid tähistavad. Tuulevaiksetel õhtutundidel võib aga metsaveerelt kostuda salapärast huikamist. Öisteks häälitsejateks on kakud, kes päevavalguses on end varjanud ning hämaruse saabudes aktiivseks muutuvad. Ka nende jaoks tähistab varakevad pesitsemise algust. Aprill Millal Te käisite rabas kudrutavaid tedrekukki kuulamas? Kas olete kunagi vaadanud kui imeline on päikesetõus rabades? Või millal kohtasite viimati sookurge? Aprillikuu varahommikuid ei tasu maha magada. Sel ajal võime kuulda meie looduses erakordselt rikkalikku helipilti
Koljud on tavaliselt puruks muljutud, sest kakud tapavad saagi, seda kuklast nokaga tugevalt surudes. Lisaks luudele leidub räppetompudest sulejäänuseid, hulga karvu ja putukate kitiinikesta tükikesi, eelkõige mardikate kattetiibu. Kakuliikide räppetompe on võimalik eristada kuju, sisu, suuruse ja leiukoha järgi (Bang, Dahlstrøm, 2007:164). 3. KAKULISED JA PESITSEMINE Kakuliste pulmaaeg on kevadtalvel. Sel ajal võib metsas kuulda kõhedust tekitavat huikamist, oigamist ja vilistamist. Täiskurn saab munetud aprilli teiseks pooleks. Oma kodukoopaid kakud ise algusest lõpuni ei ehita (Pappel, 2001). Selle asemel pesitsevad nad puuõõntes, vanades linnupesades, puutüügastel (pilt 6), kaljueenditel, maas, mõni ka hoonetes (näiteks kirikutornides) (Eesti... 2011). Pilt 6 Händkaku kurn (Kontkanen jt, 2004:75) Üks kakkudest, keda ka koduhoovis pesitsemas võib leida, on kõrvukräts (pilt 7). Tema
Romantikat lisab vanade taluaedade lemmik tokkroos. Selle sarvilise päikesemärgi lõhnameelt paitab ka aromaatne ja rahustavalt mõjuv piparmünt. Kõikvõimalike põõsaste ja puhmaste seast sobivad Jäära sodiaagimärgi esindajale asteldega taimed. Ka puude hulgast eelistab Jäär okaspuid, iseäranis kuuski. Kes võiksid Jäära õuemurul patseerida? Tähed annavad mõista, et lambad ja oinad. Ent Jäära iseloomule sobib, kui öisel ajal kostaks mõne puu otsast öökulli huikamist. See aga ei tähenda, et tema aias peaksid valitsema sünged toonid. Vastupidi, Jäär armastab selgeid ja silmatorkavaid värve: punast ja valget. Pole ime, et tema element on tuli. Ja samast mastist on ka Jäärale sobivaimad metallid vask ja raud. Jäär ei otsi inspiratsiooni eksootilistest maadest. Et aed klapiks tema tundelaadiga, võiks see millegi poolest meenutada Inglismaad, Prantsusmaad, Saksamaad või Taanit. Kaine meelega Sõnn armastab romantilisi lilli. Sõnn
uskuda. Neil on hea elada arvates, et keegi vaatab neid ja aitab kui vaja. Samas, kui oma mured tõsiselt läbi kaaluda ja kõik võimalused läbi arutada ei ole midagi halba. Alati on midagi hullemat ja, et enamasti tehakse asju hullemaks kui nad tegelikult on. Minu lemmikluuletus sellest luulekogust on "Ma ei tea, kas iga usklik" Ma ei tea, kas iga usklik On nii rõõmus, et Jumal on olemas, Kui mina olin, kuuldes Kodukaku huikamist saaremuult, Kui juba tosin aastat On ta pesakast. Nüüd Juba neli või viis kevadet. Tema on olemas. Sest selles oli tunda elevust ja ärevust. Kuidas keegi midagi väga ootas ja lõpuks sai selle. Kuidas ta tundis hetkeks end kõige õnnelikumana, kui keegi teine maailmas. Luulekogu "Vaikus saab värvideks" teemaks on maailm, armastus ja loodus. Meeleolu on kurb, kohati rõõmus, kuid mõtlik. Riime ei ole. Kujundid on armastusest, surmast ja igatsusest.
Hädaoht, mis poega ähvardas, oli ema rinnust valusa karja-tuse välja surunud. Tagaajajaid enese kännul arvates jooksis ta ülepeakaela varemete vahelt välja ja jäi alles metsa serval lõõtsutades seisma. Varemete vahel liikusid mõned mustad kujud. Nende hääled olid vaiksel ööl selgesti kuulda: «Minu arust oli see mõne ehmatanud naise kiljatus.» «Tühi jutt. Missugune naine südaööl jalga siia julgeb tõsta?» «Mina kuulsin selgesti öökulli huikamist.» «Noh muidugi öökull ja muud midagi.» 216 «Ega see vist head ei tähenda.» «Öökulli hääl tähendab ikka õnnetust.» «Usud sina vanade naiste lori? Öökull on rumal elajas; tema ei või inimeste asjust midagi teada, veel vähem neid ette kuulutada.» «Andku taevas!» 12 Päeval enne toomapäeva tuli sepp Villu hästi suure viinaankruga Viljandi lossi. Teda lasti kui tuntud meest ja komtuuri sõpra igal ajal keelamata sisse. Sepal oli viisiks võetud, et ta iga
annaabi.ee 
