Versailles' õukond sai peagi kuulsaks üle kogu Euroopa. See oli tõeliselt ilus ja luksuslik, seal olid väga head kombed ning väga toredad inimesed. Prantsuse keel muutus seltskondliku ja diplomaatilise suhtlemise keeleks. Prantsusmaa dikteeris moodi ja kokakunsti Euroopa köögikunstki on tänu prantslastele täiustunud - leiutati jäätis, hakati valmistama sampanjat. Versailles' loss Suhted kiriku ja hugenottidega 16. sajandil valitsenud usulised pinged Prantsusmaa hugenottide ning katoliiklaste vahel kestsid ka järgmisel aastasajal. Louis XIV-le ei meeldinud see, et osa tema alamaid on erinevat usku kui tema. Rahva seas kadestati hugenottide suuremat jõukust. Hugenottide eriõigused olid vastuolus üha tugevneva kirikuvõimuga. Nii hakkas Louis XIV hugenotte taga kiusama. Nende poliitilised eriõigused tühistati ning tühistati veel 1598. aastal välja antud Nantes'i edikt
keelati duellid jms. 7) ühe usu kehtestamine - Nantes'i ediktiga anti Prantsusmaa hugenottidele õigused, mis tegid neist riigi riigis. Hiljem säilitasid nad usuvabaduse, aga poliitilised eriõigused tühistati. Louis XIV kehtestas neile kõrgemad maksud jms. 8) Suurejooneline õukonnaelu ja uhked lossid Versailles'loss Absolutismi avaldumine Preisimaal: 1) Friedrich Wilhelm monarh, kelle ajal loodi tugev armee, hugenottidega edendati tööstust 2) Friedrich Wilhelm I oli samuti monarh, aga väga kokkuhoidlik. Otsustas riigiasjade üle ainuisikuliselt. 3) Loodi alaline sõjavägi, millele pöörati palju tähelepanu, aga sõdida ei lastud 4) Merkantilism inimestel rebiti imporditud riided seljast 5) Luteri usk Absolutismi avaldumine Venemaal: 1) Alaline sõjavägi, mille rajas Peeter I. 2) Piiramatu võimuga oli tsaar Ivan Julm I ja Mihhail Romanov.
1540 rajati Ignatius Loyola (1491 – 1556) eestvedamisel jesuiitide ordu, mille eesmärk oli katoliiklust tugevdada ja võidelda reformatsiooni vastu. Teisalt taasaktiveerus inkvisitsioon, et usuline teisitimõtlemine välja juurida. Hävitati ketserlike sisuga „musta” nimekirja kantud raamatuid. Euroopa erinevates piirkondades puhkesid ususõjad katoliiklaste ja protestantide vahel: Prantsusmaal sõjad hugenottidega (n Pärtliöö 1572, kui Pariisis ja Prantsusmaal tapeti ~20 000 hugenotti; Nantes`i ediktiga 1598 tunnistati valitsevaks usuks Prantsusmaal katoliiklus, ent hugenotid võisid oma usutunnistust edasi Varauusaeg UUSAEG I Koostaja: P.Reimer 11 järgida); katoliiklik Hispaania sõdis kalvinistliku Madalmaadega (Kaheksakümneaastane sõda, ka Madalmaade vabadussõda 1568 – 1648) ja
muutnud Saksa ordu Preisimaa harust kujunes Preisimaa hertsogiriik esimene protestantlik riik kogu Euroopas. [1] Friedrich Wilhelm,(1688 - 1740)kes oli Brandenburgi nimekaim valitseja oli suureks kuurvürstiks kutsutud. Wilhelm valitses aastatel 1640 1688, kelle valitsusajal ehitati välja pealinn Berliin. Sinna rajati kanaleid, loodi tugev armee ning Prantsusmaal taga kiusatud ja Saksamaale ümber asustatud hugenottidega edendati tööndust. [1] Suure kuurvürstik poeg Friedrich III kroonis end 1701. aastal Friedrich I nime all kuningaks. Ta valitses aastatel 1688 1713. Kuna Brandenburg kuulus keisririigi koosseisu, Saksamaal aga ei saanud keisri kõrval olla teist kroonitud pead, võttis Friedrich I keisri võimu alt jääva Preisimaa kuninga tiitli, kuid tuumikalaks jäi riiki edasi Brandenburg.[1] Preisimaa kuningas Friedrich Wilhelm I oli kokkuhoiu ja kitsikuse sümbol, ajalukku on ta läinud
ilmalikuks muutunud Saksa ordu Preisimaa harust kujunes Preisimaa hertsogiriik. Alates 17. sajandi algusest kuulus Preisimaa Brandenburgi kuurvürstide võimu alla, nende valdused koosnesid paljudest üksteisest eraldatud aladest Oderi ja Reini vahel. Bradenburgi nimekaim valitseja oli suureks kuurvürstiks kutsutud Friedrich Wilhelm (valitses 1640-1688), kelle valitsusajal ehitati pealinn Berliin, rajati kanaleid, loodi tugev armee nind Prantsusmaal taga kiusatud ja Saksamaale ümber asustatud hugenottidega edendati tööndust. Suure kuurvürsti poeg Friedrich III (valitses 1688-1713) kroonis end 1701. aastal Friedrich I nime all kuningaks. Friedrich I võttis keisri võimu alt välja jääva Preisimaa kuninga tiitli. Friedrich Wilhelm I: Friedrich Wilhelm I (valitses 1713-1740) oli Preisimaa kuningas. Ajalukku on ta läinud äärmusliku merkantilismi esindajana. Kuningas kärpis õukonna kulutusi: kammerhärrad vallandati, lauahõbe saadeti ümbersulatamisele, muusikutest jäid
keskvõimu. Sellistes tingimustes tekibki teater. Teatristardi tingimused soodsamad kui teistes euroopa riikides, üsna varakult (14.sajandiks) olid tekkinud tugevad teatritekstid (nt Teofilise miraakel jne). 16. sajandi alguses puhkeb reformatsioon, jaluletõusmiseks kulub palju aega. Prantsusmaa puhul iseärasus tema asend: jääb kahe tule vahele, ühest küljest Inglismaa ja Madalmaad, teisest küljest Itaalja ja Hispaania. Prantsusmaal tõsine konflikt ühiskonnas katoliiklaste ja hugenottidega. See konflikt ähvardas kodusõjaga (Pärtliöö). Vastureformatsiooni laines keelustati 1548. aastal müsteeriumid Prantsusmaal. Kellegi usulikuks kasvatamiseks olid need ju täiesti kõlbmatud, jääb FARSS. Farsis religioosne osa puudub, on iseseisev teatriüksus. Kõige professionaalsem osa teatrist moodustavad rändtrupid, kes hakkavad etendama farsse, mis müsteeriumitest alles jäid. Farsi viljelejateks üliõpilased, kindla elukutseta inimesed. 16
annaabi.ee 
