Viimased võimaldavad salvestada sõnumeid serveril asuvasse postkasti ja neid siis sealt perioodiliselt alla laadida. Niisiis, enamasti tarvitavad kasutajad selliseid e-posti programme, mis kasutavad SMTP protokolli sõnumite saatmiseks ja POP3 või IMAP protokolli kohalikule postiserverile saabunud sõnumite kättesaamiseks. Enamik e-posti programme (näit. Eudora, MS Outlook Express jt.) võimaldab ära määrata nii SMTP serveri kui POP serveri hostinimed. Need nimed,kasutajanime ja parooli saadab teile e-posti teenust pakkuv firma, kui sõlmite temaga e-posti teenuslepingu. UNIX'i süsteemides on kõige levinumaks e-posti SMTP serveriks vabavarana levitatav Sendmail, mis sisaldab POP3 serverit ja millel on olemas ka Windows NT versioon. SMTP töötab harilikult läbi TCP pordi 25. Euroopas kasutatakse SMTP alternatiivina X.400 protokolli SNMP (Simple Network Management Protocol)
kustutamiseks jne. Server vastab kliendi käskudele kas +OK (käsk korralik) või –ERR (midagi on käsus valesti). Kliendi poolt edastatavad käsud: list, retr, dele ja quit. Uuendamise faas läheb käiku siis, kui klient on otsustanud lõpetada POP3 sessiooni. Sellel korral mailiserver kustutab märgitud sõnumid. Näide: 10 19. DNS Hostide identifitseerimiseks on kas hostinimed (www.yahoo.com, www.neti.ee) või IP- aadressid. Ruuteritele on lihtsam toimetada IP-aadressidega, kuna need annavad paremat informatsiooni hosti asukohast, inimestele jäävad nimed parenimi meelde, kui numbrite jadad. DNS-i (Domain Name System) ülesandeks ongi muuta hostinimed IP-aadressideks. DNS on 1) nimeserverite hierarhiline hajutatud andmebaas, 2) rakenduskihi protokoll, mille abil arvutid suhtlevad nimeserveritega. DNS kasutab UDP’d pordil 53. DNS-i kasutavad teised
Viimased võimaldavad salvestada sõnumeid serveril asuvasse postkasti ja neid siis sealt perioodiliselt alla laadida. Niisiis, enamasti tarvitavad kasutajad selliseid e-posti programme, mis kasutavad SMTP protokolli sõnumite saatmiseks ja POP3 või IMAP protokolli kohalikule postiserverile saabunud sõnumite kättesaamiseks. Enamik e-posti programme (näit. Eudora, MS Outlook Express jt.) võimaldab ära määrata nii SMTP serveri kui POP serveri hostinimed. Need nimed, kasutajanime ja parooli saadab teile e-posti teenust pakkuv firma, kui sõlmite temaga e-posti teenuslepingu. UNIX'i süsteemides on kõige levinumaks e-posti SMTP serveriks vabavarana levitatav Sendmail, mis sisaldab 7 POP3 serverit ja millel on olemas ka Windows NT versioon. SMTP töötab harilikult läbi TCP pordi 25. Euroopas kasutatakse SMTP alternatiivina X.400 protokolli.
See tähendab, et URL-i ribale kirjutame www.google.com, www.facebook.com, jne. Küll, aga ei suuda selliseid nimesid töödelda ruuterid, viimastel on vaja IP aadresse, et nende URL-idega midagi peale hakata. DNS (Domain name system) viib vastavusse inimeste kasutatavad hosti nimed ja 32 bitised IP aadressid, mille alusel toimub pakettide edastus. DNS kasutab UDP-d pordil 53. DNS-i kasutavad teised rakenduskihi protokollid (HTTP, SMTP, FTP jne), et muuta hostinimed IP-deks. DNS pakub lisaks hostinimede IP-deks muutmisele ka muid teenuseid: 1)Host aliasing keerukamatel hostinimedel võib olla üks või mitu aliast, mis on lihtsamad kui õige nimi ja seetõttu paremini meeldejäävad. 2) Mail server aliasing analoogselt eelmisega võib ka keerukamatel meili aadressidel oli üks või mitu aliast, mis paremini meelde jäävad. 3)Load distribution (koormuse jagamine) väga suure külastatavusega saitidel on
See tähendab, et URL-i ribale kirjutame www.google.com, www.facebook.com, www.ttu.ee jne. Küll, aga ei suuda selliseid nimesid töödelda ruuterid, viimastel on vaja IP aadresse, et nende URL-idega midagi peale hakata. DNS (Domain name system) viib vastavusse inimeste kasutatavad hosti nimed ja 32 bitised IP aadressid, mille alusel toimub pakettide edastus. DNS kasutab UDP-d pordil 53. DNS-i kasutavad teised rakenduskihi protokollid (HTTP, SMTP, FTP jne), et muuta hostinimed IP-deks. DNS pakub lisaks hostinimede IP-deks muutmisele ka muid teenuseid: 1)Host aliasing keerukamatel hostinimedel võib olla üks või mitu aliast, mis on lihtsamad kui õige nimi ja seetõttu paremini meeldejäävad. 2) Mail server aliasing analoogselt eelmisega võib ka keerukamatel meili aadressidel oli üks või mitu aliast, mis paremini meelde jäävad. 3)Load distribution (koormuse jagamine) väga suure külastatavusega saitidel on mitu serverit, milledel nad eksisteerivad,
google.com, mitte IP-aadress. Küll aga ei suuda selliseid nimesid töödelda ruuterid, neil on vaja IP-aadresse, et nende URL-idega midagi peale hakata. DNS viib vastavusse inimeste kasutatavad hosti nimed ja IP-aadressid (ipv4, ipv6), mille alusel toimub pakettide edastus. DNS kasutab UDP protokolli. DNS-i kasutavad teised rakenduskihi protokollid (HTTP, SMTP, FTP jne), et muuta hostinimed IP-deks. DNS pakub lisaks hostinimede IP-deks muutmisele ka muid teenuseid: o aliasing – keerukamatel hostinimedel võib olla 1 või mitu aliast, mis on lihtsamad kui õige nimi ja seetõttu paremini meeldejäävad. N: www.facebook.com -> www.fb.com. Sama asi on ka meiliaadressidel. o koormuse jagamine - väga suure külastatavusega saitidel on mitu serverit, milledel nad eksisteerivad, kusjuures igal serveril on oma IP. DNS viib
annaabi.ee 
