firmadest • WiFi võimaldab paljudel kasutajatel ühenduda juhtmevabalt internetti WiFi kasutajamugavus • WiFi kiirus (üles- ja allalaadimiskiirus) • WiFi leviala • WiFi turvalisus WiFi kiirus • Allalaadimis kiirus: Näitab kui suures mahus on võimalik faili allalaadida ühes sekundis (Mb/s) • Üleslaadimis kiirus: Näitab kui suures mahus on võimalik faili üleslaadida ühes sekundis (Mb/s) • Ping: Kui palju aega kulub hostil pakettide edastamiseks teise seadmesse (millisekundit-ms) WiFi leviala • Kui kaugel WiFi jagajast(ruuterist) on võimalik internetiga ühendada • Kui tugev on ruuteri signaal kaugemal ruuterist WiFi turvalisus • Kui turvaline on wifi kasutajale • Mida on tehtud, et oleks turvaline kasutada • Kas on olemas paroolid ja kui kättesaadavad need on kasutajale Uuritavad avalikud WiFi võrgud • Tartu Kaubamaja: Dedi WiFi Digimaailm WiFi
6 Kõik IP andmepaketid omavad välja TTL, mille väärtust vähendatakse ühe võrra igal paketi saatmise sammul allikast sihtpunktini. Juhul kui TTL omandab väärtuse null, või killustatud andmepaketi üks osa ei saabu sihtpunkti, saadetakse allikale sõnum "aeg on ületatud". Parameetriline probleem (inglise keeles Parameter problem) Vigaste andmepaketi päiseparameetrite korral ei õnnestu hostil alati paketti töödelda ja pakett tuleb kustutada. "Parameetrilise probleemi" sõnum saadetakse just nendel juhtudel, kui töötlemisel tekkinud vea tõttu paketist loobutakse. 3.2 Informatiivsed Informatiivseid sõnumeid ei genereerita vastuseks IP andmepakettides esinenud vigadele, vaid kasutatakse võrguühenduse diagnoosimiseks ja testimiseks. Need sõnumid võimaldavad võrguseadmetel vahetada olulist informatsiooni, mis on vajalik ühenduse stabiilseks toimimiseks.
tuttava andmete esitusviisi sõltumata sellest, millises vormingus need võrgus liikusid Esituskiht (presentation layer) Esituskiht OSI-mudeli altpoolt kuues kiht, määrab andmete esitusviisi ning koodi- ja vorminguteisendused. Esituskiht võimaldab rakenduskihis asuvatel omavahel kokkusobimatutel rakendustel suhelda üle seansikihi Seansikiht (session layer) Seansikiht OSI-mudeli altpoolt viies kiht. Seansikiht kasutab transpordikihti ühenduse loomiseks kahel erineval hostil toimuvate protsesside vahel. Seansikiht loob, säilitab ja lõpetab seansi ning tagab andmevahetuse turvalisuse Seansikihti kasutab esituskiht Transpodikiht (Transport layer) Transpordikiht OSI mudeli altpoolt neljas kiht. Transpordikiht määrab ära selle, kuidas kasutada võrgukihti virtuaalse veavaba kakspunktühenduse tagamiseks nii, et host A saab saata sõnumeid hostile B õiges järjekorras ja ilma vigadeta. Transpordikihti kasutab sellest kõrgemal asuv seansikiht
adresseerimine, võrkudevaheliste ühenduste loomine, veatöötlus, ummistuste reguleerimine ja pakettide järjestamine. Transpordi kiht- Transpordikiht määrab ära selle, kuidas kasutada võrgukihti virtuaalse veavaba kakspunktühenduse tagamiseks nii, et host A saab saata sõnumeid hostile B õiges järjekorras ja ilma vigadeta. Sessioonikiht-Seansikiht kasutab transpordikihti ühenduse loomiseks kahel erineval hostil toimuvate protsesside vahel. Seansikiht loob, säilitab ja lõpetab seansi ning tagab andmevahetuse turvalisuse . Presentatsioonikiht- Kiht, määrab andmete esitusviisi ning koodi- ja vorminguteisendused. Esituskiht võimaldab rakenduskihis asuvatel omavahel kokkusobimatutel rakendustel suhelda üle seansikihi. Aplikatsioonikiht- Rakenduskiht tegeleb võrgu läbipaistvuse ja ressursijaotuse ning probleemide lahendamisega.
veavaba kakspunktühenduse tagamiseks nii, et host A saab saata sõnumeid hostile B õiges järjekorras ja ilma vigadeta. Transpordikihti kasutab sellest kõrgemal asuv seansikiht. Loob lihtsalt kasutatava usaldusväärse kanali. Vookontroll. Usaldusväärne ühendus. Pordid. Ummistuste lahendamine. Järjekorra arvestamine 5. Seansikiht - OSI-mudeli altpoolt viies kiht. Seansikiht kasutab transpordikihti ühenduse loomiseks kahel erineval hostil toimuvate protsesside vahel. Seansikiht loob, säilitab ja lõpetab seansi ning tagab andmevahetuseturvalisuse. Seansikihti kasutab esituskiht. Loogilised seansid otspunktide vahel. Loogiliste seansside loomine, haldamine, katkestamine. Katkenud seansside jätkamine. Tihti ei ole kasutusel ega vajalik. 6. Esituskiht - OSI-mudeli altpoolt kuues kiht, määrab andmete esitusviisi ning koodi- ja vorminguteisendused. Esituskiht
lahendamisega. Esituskiht tagab rakenduskihile tuttava andmete esitusviisi sõltumata sellest, millises vormingus need võrgus liikusid · esituskiht OSI-mudeli altpoolt kuues kiht, määrab andmete esitusviisi ning koodi- ja vorminguteisendused. Esituskiht võimaldab rakenduskihis asuvatel omavahel kokkusobimatutel rakendustel suhelda üle seansikihi · seansikiht OSI-mudeli altpoolt viies kiht. Seansikiht kasutab transpordikihti ühenduse loomiseks kahel erineval hostil toimuvate protsesside vahel. Seansikiht loob, säilitab ja lõpetab seansi ning tagab andmevahetuse turvalisuse · transpordikiht OSI mudeli altpoolt neljas kiht. Transpordikiht määrab ära selle, kuidas kasutada võrgukihti virtuaalse veavaba kakspunktühenduse tagamiseks nii, et host A saab saata sõnumeid hostile B õiges järjekorras ja ilma vigadeta. · võrgukiht Seitsmekihilise OSI sidemudeli altpoolt kolmas kiht
InetAddress address = InetAddress.getByName("www.ut.ee"); System.out.println("Hosti nimi: " + address.getHostName()); System.out.println("IP aadress: "+ address.getHostAddress()); } } Minu nimi on: aurelius Minu aadress on: 192.168.1.69 Hosti nimi: www.ut.ee IP aadress: 193.40.5.73 Pordid Tavaliselt on hostil ainult üks Interneti aadress. See aadress jagatakse 65 536 pordi vahel. 1. Pordid on loogilised abstraktsioonid, mis lubavad ühel hostil suhelda samaaegselt paljude teiste hostidega. 2. Osa teenuseid on seotud kindlate pordinumbritega (0...1023), nt . HTTP 80, telnet 23, finger 79, SMTP 25, ... Protokoll - defineerib, kuidas kaks hosti omavahel suhtlevad. Protokoll määrab: 1. andmetihendusmeetodid; 2
Esituskiht tagab rakenduskihile tuttava andmete esitusviisi sõltumata sellest, millises vormingus need võrgus liikusid. Esituskiht Esituskiht OSI-mudeli altpoolt kuues kiht, määrab andmete esitusviisi ning koodi- ja vorminguteisendused. Esituskiht võimaldab rakenduskihis asuvatel omavahel kokkusobimatutel rakendustel suhelda üle seansikihi. Seansikiht Seansikiht OSI-mudeli altpoolt viies kiht. Seansikiht kasutab transpordikihti ühenduse loomiseks kahel erineval hostil toimuvate protsesside vahel. Seansikiht loob, säilitab ja lõpetab seansi ning tagab andmevahetuse turvalisuse. Seansikihti kasutab esituskiht. Transpordikiht Transpordikiht OSI mudeli altpoolt neljas kiht. Transpordikiht määrab ära selle, kuidas kasutada võrgukihti virtuaalse veavaba kakspunktühenduse tagamiseks nii, et host A saab saata sõnumeid hostile B õiges järjekorras ja ilma vigadeta. Transpordikihti kasutab sellest kõrgemal asuv seansikiht Võrgukiht
Konsolideerimine on seda efektiivsem mida kõrgemal tasemel see õnnestub läbi viia. Andmete ja rakenduste konsolideerimine on seetõttu veelgi efektiivsem kui näiteks serverite või kettakastide tasemel konsolideerimine. Samas ka oluliselt keerukam, tingimuseks on õigeid arhitektuurilised ja ärilised otsused. Viimasel ajal on nii eluliseks vajaduseks kui ka trendiks: Virtualiseerimine - andmesalvestuse virtualiseerimine (SAN); - virtuaalsed serverid, st. ühel füüsilisel hostil mitmeid loogilisi serveroperatsioonisüsteeme/imageid (VmWare, Sun, Microsoft jt.); - võrgu virtualiseerimine - jne. Automatiseerimine – do it once. Administraatori rolliks peaks olema probleemile/olukorrale lahenduse välja töötamine ja selle automatiseerimine, mitte mehaaniline kordamine. Kuidas on arenenud andmesalvestustehnoloogiad? Virtualiseerimine – Serverite virtualiseerimine ehk mitu serverit ühes kastis. Klastrid ehk suurem veakindlus
Domeeninimedest ei saa esiteks ruuterid suht midagi aru ja teiseks ei ütle domeeninimi eriti midagi asukoha kohta. Okei kui seal on .jp lõpus, siis teame et server asub ilmselt Jaapanis, aga see ei ole ka piisavalt täpne. IP on 4 bitine ja hierarhiline. Iga biti väärtus 0-255. Hierarhiline, sest iga bit annab meile aina detailsemat informatsiooni DNS on - jaotatud andmebaaside võrgustik, hierarhiline ja rakenduskihi protokoll, mis lubab hostil teha päringuid nendesse andmebaasidesse. Seda kasutavad teised rakenduskihi protokollid nt HTTP, SMTP, FTP. Que halb tõlge, aga igatahes oletame, et teeme HTTP requesti royalpug.edu/smth.html jaoks. Et oleks võimalik HTTP requesti üldse saata on meil vaja leida royalpug.edu IP aadress: 1. Meie arvuti käivitab DNS rakenduse kliendi poole. 2. Browser võtab host nime (royalpug.edu) URList ja annab selle DNS rakendusele. 3. DNS klient saadab host nimega päringu DNS serverisse. 4
väljapoole AS’i. Intra-AS ruutimine – tuntud ka Interior Gateway Protocols (IGP) protokolliperel põhineva ruutimisena. Tuntumad IGP’dest – RIP, OSPF, IGRP. Sisuliselt on protokollivalik jäetud konkreetse võrgu administraatorile. 34. Ipv4 IP on võrgukihi (OSI mudeli kolmanda kihi) protokoll, mis tegeleb loogilise adresseerimisega ning paketihaldusega. IP aadress on võrguinterfeisside tuvastamiseks ja unikaalseks identifitseerimiseks võrgus. Ühel hostil või ruuteril võib olla mitu interfeissi ja seetõttu ka mitu IP-aadressi. Näiteks ruuteritel on tüüpiliselt 2 aadressi, üks nn „sisevõrgu” ja üks „välisvõrgu” jaoks. Internet on jagatud isoleeritud alamvõrkudeks, mis on omavahel 20 ühendatud ruuteritega. Ipv4 puhul on IP-aadress 32-bitine. IP-aadress koosneb kahest osast:
jne. - transpordikiht, mis jagab andmed pisemateks osadeks (andmepakettideks), millised saadetakse võrgukihile - võrgukiht saadab andmepaketi punktist A punkti B, st. transpordib andme- pakette suvaliste Interneti arvutite vahel - füüsiline kiht teeb ära bittide edastamise "musta tee", st. tegeleb elektriliste signaalidega. Vastuvõttev pool toimib täpselt vastupidises järjekorras. Igal Interneti hostil(mis on arvuti või mõni muu võrguseade) on ühene identifikaator nn. IP- aadress. See koosneb 4-st baidist ning kirjutatakse üles kujul, kus baidid on teisendatud kümnendarvudeks ja eraldatud punktidega. Näiteks, 193.40.252.216. Selline arvuti leitakse üles marsruutimise abil. Internetis on veel sellised kastid, mille nimedeks "marsruuter" ja milline sisaldab nn. "marsruutimisinfot", st. kuhu mingi Interneti host tema poolt vaadatuna jääb. Kuidas on määratud hostide nimed Internetis?
annaabi.ee 
