Kuni 1291. aastani asus ordu kõrgmeistri residents Akkos, linna langemise järel viidi see üle Veneetsiasse ning 1309. aastal Marienburgi. Viimane oli Saksa ordu keskuseks kuni 1457. aastani, mil selleks sai Königsberg. 1525. aastal asus ordukeskus ümber Saksamaale Mergentheimi ning 19. sajandil Viini. 1291. aasta järel, kui Akko moslemite kätte langes, toimusid murrangulised sündmused kõigi kolme suure rüütliordu ajaloos. Templiordut tabas peatselt ( 1305 – 1312 ) hukk ning hospitaliidid olid sunnitud algselt Rhodose ja 16. sajandil Malta saarele ümber asuma. 14. sajandi algul pääses Saksa ordu napilt Templiordu saatusest. Franciscus de Moliano korraldas inkvisitsiooni ja kuulas üle orduvaenulikke Liivimaa vaimulikke. Ordut süüdistati ketserluses, jumalateotamises, vastristituile kirikute ehitamise takistamises, koostöös venelaste ja paganatega, kuritegudes vastristitute ja vaimulike vastu ja reetmises. Ordu pandi korduvalt kirikuvande alla
Uurib nende autasude ajalugu, sotsiaalset tausta, väärtusi, stiili. Orden- rüütliordu liikme tunnusmärk. Teenetemärk- autasu, mida antakse teenete eest. Medal- autasu. Aumärk- rõivastel kantav välimärk, mis näitab kandja kuuluvust, teeneid, osalust. Faleristika kolm allikat- Falera- hobusesuitsed ümmargused plekirõngad suu juures- Vana Kreeka olümpiamedal, Vana Rooma leegionäri rinnamärk lahinguliste teenete eest. Vaimulikud Rüütliordud( said kinnituse paavstilt). hospitaliidid e. Johanniidid e malta rüütliordu 1118, Templiordu 1123(enam ei tegutse), Saksa e Teutooniordu 1197( tunnuseks valge mantel, must rist). See on kasutusel ka Eestis. Ilmalikud Rüütliordud- Sukapaela ordu- 1351- Edward III, Kuldvillaku ordu 1429, Püha Seeravi ordu (Rootsi). Eesti teenetemärgid.- Eesti Vabariigi teenetemärgid on kehtestatud 5. mail 1994 ja 16. mail 1995 Riigikogus vastu võetud teenetemärkide seadusega. Teenetemärke (ordeneid) on kuus: Riigivapi teenetemärk. Valgetähe
Ristisõjast oli huvitatud ka paavst, kelle võim algas tugevnema. Ristisõjast olid huvitatud ka tsentraliseeritud riigid. Seega said sõjakad rüütlid end välja elada moslemite peal. Turu suurenemise võimalust kasut ära ka Itaalia kaubalinnad. Ristisõja kuulutas 1095 välja paavst Urbanus II. I ristisõda oli edukas, vallutati Palestiina ja vabastati Jeruusalem. Ristisõdijad lõid oma kuningriigid Palestiinasse. Püha haua kaitsmiseks loodi vaimulikud rüütliordud: hospitaliidid, templirüütlid ning Saksa Ordu. Tagasivallutamise eest seisis Saladin, kes vallutas 1187 Jeruusalemma tagasi. Taasvallutamine ebaõnnestus. Ambitsioonikaim oli III ristisõda: kus kolm kroonitud pead üritasid Jeruusalemma tagasi vallutada (Philippe II Auguste, Friedrich Barbarossa, Richard I Lõvisüda). IV ristisõja organiseeris Innocentius III, vastu ootusi vallutati hoopis Konstantinoopol. Ristisõjad olid üks suur läbikukkumine, millel ei puudunud pos mõjud
(mälestusmärk). Aumärgid jaotuvad: riiklikeks (annetab tavaliselt riigipea) ; ühingute aumärkideks (annetab ühingu juhtiv institutsioon). Aumärkide annetamise ja kandmise korda reguleerivad riigi põhiseadus, seadused ja aumärgi statuut. 27. Faleristika kolm allikat Kolm allikat, millest arenes välja tänapäevane teenetemärgindus: 1. Vana-Kreeka autasusüsteemid 2. Vaimulike rüütliordude sümboolika (hospitaliidid e. Johaniitide ordu, 1118, Saksaordu 1191jm) said kinnituse paavstilt. 3. Ilmalikud rüütliordud Sukapaela ordu, Kuldvillaku ordu, Püha seeravi ordu Orden on rüütliordu liikmete tunnusmärk, millest 16-17 saj kujunesid välja seisuslikud teenetemärgid, mida jagas riik. I sõjaline orden 1693. Teenetemärgid- Püha Andrease teenetemärgid aadlitele. Anna orden, Püha Georgi rist. 28. Eesti teenetemärgid 1919 pandi paika STATUUT (alus on Saksa vaasordu)
Alamväelastele mõeldud teenetemedalid ja ristid ilmusid 18. sajandil ja levisid kõigis maades 28 Faleristika kolm allikat Faleristika allikad: (Falera hobusesuitsed ümmargused plekirõngad suu juures) I Vana Kreeka olümpiamedal Vana Rooma leegionäri rinnamärk lahinguliste teenete eest, ka kroone (corona) II Vaimulikud mungaordud hakkasid end eristema sõjalistest mungaordudest (I ja II ristisõda) Rüütliordud (said kinnituse paavstilt) · hospitaliidid e. Johanniidid (tehti malta rist ja hakkasid seejärel end kutsuma Malta rüütliordu 1118 must , seest punane ja sees rist, servadest laienevad, nagu pääsukese saba · Templivendade ordu 1123(enam ei tegutse) valge punane rist peal · Saksa ordu 1197 tunnuseks valge mantel, must rist(karkrist). Kasutusel ka Eestis. Valge sees must rist · Mõõgavendade ordu 1202, iga lühike, sulas kokku Saksa orduga ja kasutas vaimuliku rüütliordu sümbolit
Alamväelastele mõeldud teenetemedalid ja ristid ilmusid 18. sajandil ja levisid kõigis maades 28 Faleristika kolm allikat Faleristika allikad: (Falera hobusesuitsed ümmargused plekirõngad suu juures) I Vana Kreeka olümpiamedal Vana Rooma leegionäri rinnamärk lahinguliste teenete eest, ka kroone (corona) II Vaimulikud mungaordud hakkasid end eristema sõjalistest mungaordudest (I ja II ristisõda) Rüütliordud (said kinnituse paavstilt) · hospitaliidid e. Johanniidid (tehti malta rist ja hakkasid seejärel end kutsuma Malta rüütliordu 1118 must , seest punane ja sees rist, servadest laienevad, nagu pääsukese saba · Templivendade ordu 1123(enam ei tegutse) valge punane rist peal · Saksa ordu 1197 tunnuseks valge mantel, must rist(karkrist). Kasutusel ka Eestis. Valge sees must rist · Mõõgavendade ordu 1202, iga lühike, sulas kokku Saksa orduga ja kasutas vaimuliku rüütliordu sümbolit kaks
annaabi.ee 
