GENEETILISED FAKTORID STRESS, PROBLEEMID SUHETES BIOLOOGILISED TEGURID ELUMUUTUSED ANOREKSIA ALAKAALU SÄILITAMINE PIDEV JA SUUR HIRM KAALUTÕUSU EES KEHATAJU HÄIRUNUD Anoreksia (anorexia nervosa) on söömishäire, mille puhul inimene kaotab kaalu rohkem, kui on tervislik, esineb tugev hirm kehakaalu tõusu ees ning oma keha nähakse moonutatud pildina. Häire avaldub alatoitumises ning sellele lisanduvates hormonaalsetes ja ainevahetuslikes muutustes. Haigusest tingituna süüakse madala kaloraaziga toitu ja jälgitakse pidevalt oma välimust, kuni see muutub elus peamiseks tegevuseks. Selle tõttu eemaldutakse õppimisest, tööst, suhetest. Patsiendid, olles ise alakaalus, tunnevad end paksuna. Enesehinnang on haiguslikult seotud ainult kehakaalu ja välimusega. Anoreksiaga inimene · mõtleb enamuse ajast toidule, söömisele ja kaloritele; · loob erinevaid reegleid seoses toidu ja söömisega;
esinenud, võib jälgimise üldiselt lõpetada. Pärilikkus Arvatakse, et depressiivsus on mingil määral pärilik. Depressioonis identse kaksiku teise poole oht sattuda depressiooni arvatakse olevat umbes 50%. Pärilikkuse mehhanismid on siiski suures osas tundmatud. Levimus Depressioon on levinud meeleoluhäire, seda esineb umbes 15% rahvastikust, kusjuures naistel esineb depressiooni kaks korda sagedamini. Põhjused selleks arvatakse olevat hormonaalsetes erinevustes, sünnituste mõjus naise organismile, naiste ja meeste erinevates igapäevaelu stressorites. Depressiooni esineb igas vanuses inimestel, ka alla 20-aastaste inimeste hulgas suureneb haigestumine üha enam. Prognoos Depressioon on haigus, mis võib ravimata jätmisel hakata korduma. Ravi katkestamine enne kolme kuud toob peaaegu alati kaasa depressiooni sümptomite taastekke. Kui depressioon hakkab korduma, on tavaliselt iga järgmine haigestumine eelmisest raskem
Kuid depressioon on väga ebameeldiv ja võib mõjutada töövõimet. See võib mõjuda suhetele ja perekond on teie pärast mures. Kannatada saavad eneseusaldus ja elurõõm ning väike arv depressioonis inimesi sooritab enesetapu. Levimus Depressioon on levinud meeleoluhäire, seda esineb umbes 15% rahvastikust, kusjuures naistel esineb depressiooni kaks korda sagedamini. Põhjused selleks arvatakse olevat hormonaalsetes erinevustes, sünnituste mõjus naise organismile, naiste ja meeste erinevates igapäevaelu stressorites. Depressiooni esineb igas vanuses inimestel, ka alla 20-aastaste inimeste hulgas suureneb haigestumine üha enam. Kasutaud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Depressioon http://ee.lundbeck.com/EE/Patients_and_relatives/Depression/default.asp http://www.inimene.ee/?disease=d&sisu=disease&did=130 http://www.nycomed.ee/ee/Menu/Tervis/Tervis/Depressioon/
On korraldatud uuringuid, mis on näidanud,et 20 protsendil naistel, kes on keskikka jõudnud, neil on olnud enne vähemalt üks migreenihoog. (Stromfeld, Weil, 2006). Pooltel migreenikutest naistest on need hood kas enne või pärast menustratsiooni ja kuskil 14 protsendil ka menustratsiooni ajal. Paljudel naistel jääb esimene migreenihoog aega, mil menustratsioon puberteedieas algab. Põhjusteks arvatakse menustratsiooniga kaasnevates hormonaalsetes muutustes. (Stromfeld, Weil, 2006). Menopaus võib mõjuda migreenile mitut moodi. Mõnel naisel sagenevad hood, teistel aga jäävad harvemaks või kaovad täiesti. Mõnikord on põhjus nõrgas maksas, mis pole võimeline kehakeemia muutustega toime tulema. (Stromfeld, Weil, 2006). Veel on leitud, et eostumisvastased tabletid kipuvad migreeni sagedust ja valu intensiivsust suurendama. Nende võtmise tagajärjel võib migreen hakata kimbutama neid,
ja mida üle elab. Oma osa häire kujunemises omab ka ühiskondlik ja kultuuriline taust. Arvamus, et hea välimuse ja madala kehakaaluga inimene on edukas igas elu valdkonnas viibki kehakaalu ja välimuse ületähtsustamisele. Tähtis on ka meedia mõju, kus hinnatakse inimest, kes on kõhn ja hea figuuriga (missi valimised, modelliks olemine). Kõige olulisem on aga siiski perekonna mõju, omavaheline läbisaamine ja usaldus. Häire avaldub alatoitumises ja sellele lisanduvates hormonaalsetes ja ainevahetuslikes muutustes. Tahtlikult süüakse madala kaloraaziga toitu ja jälgitakse pidevalt oma välimust, kuni see muutub elus põhiliseks tegevuseks. See on tingitud keha väärtajumisest, esilekutsutud oksendamisest ja kõhulahtisusest, suurest kehalisest koormusest, mis on kõik omased nimetatud haigusele. Patsiendid ei pea ennast tavaliselt kõhnaks. Nad näevad ennast küll alakaalulisena, kuid tunnevad end paksuna.
Kui rasedus koormab organismi üle, võivad erinevad haiguspildid kas tekkida või tugevneda. Neid rasedusest tingitud haigusi nimetatakse gestoosideks. Sõltuvalt tekke ajast räägitakse kas varajastest gestoosidest või hilistest gestoosidest (alates 20. rasedusnädalast). Varajased gestoosid Varajase gestoosi tekitab rasedus ning see on märk sellest, et naine ei suuda kehaliselt või vaimselt rasedusega kohaneda. Tõenäoliselt on põhjus hormonaalsetes muutustes, eelkõige HCG hormoonis, mida toodab platsenta. Varajased gestoosid väljenduvad eelkõige iivelduse ja päevas mitmekordse oksendamisena. Oksendamise saab omakorda jagada kaheks: Emesis gravidarum ehk raseda hommikune oksendamine ja Hyperemesis gravidarum. HCG: human chorionic gonadotropine ehk koorioni gonadotropiini hormoon Hyperemesis gravidarum Umbes 2% kõigist rasedatest muutub hommikune oksendamine püsivaks seisundiks. Lisaks
annaabi.ee 
