Maa tuum paikneb 29006400 km sügavusel, jaguneb vedelaks välis ja tahkeks sisetuumaks. Suurema tihedusega ainemassid liiguvad planeedi sisemuse, väiksema tihedusega massid aga maapinna suunas. Selle tõttu tekivad vahevöös soojuslikud konvektsioonivoolud. Tänu sellele tõusevad vahevöö sügavusest üles kuumad kivimmassid, ülaosas toimub kivimi mõningane ülessulamine. Astenosfääri kivimmassid võivad külgsuunas plastiliselt voolata see väljendub litosfääri laamade horisontaalsuunalise triivina. Mineraal on looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend, mis esineb iseloomuliku kuju ja kindla struktuuiga kristallina. Nad tekivad looduses aine kristalliseerumise käigus nii gaasidest kui vedelikest. Kivim on mineraalide tugevalt kokku tsementeerunud kogum. Kivimid jagunevad: tardkivimid (tekivad Maa süvakoore ja vahevöö kivimite ülessulamisel tekkinud magmast kristalliseerumisel; süvakivimid tarduvad maakoores lasunditena;
401 2 s Ülesanne 4. Kivi massiga 100g visati 60 kraadise nurga all horisondi suhtes. Trajektoori lagipunktis oli kivi kineetiline energia 60J. Kui suur oli kivi algkiirus? ma := 0.1kg α := 60deg Ek := 60J Trajektoori lagipunktis on kivil ainult horisontaalsuunaline kiirus. Leiame horisontaalsuunalise kiiruse kineetilise energia valemist: 2 ma⋅ vh 2 ⋅ Ek m Ek = vh := vh = 34.641 2 ma s Leiame kivi algkiiruse: vh m
Põhjenduse sellele saame Newtoni seadustest, sest visatud kehale mõjub vertikaalsihiline raskusjõud, mis tingib keha vertikaalsihilise vaba langemise raskuskiirendusega 20 g, horisontaalsihis aga raskusjõud kiirendust ei tekita ja visatud keha jätkab antud algkiirusega liikumist. Vaatame siin ainult keha kiiruse leidmist. Kahe sõltumatu liikumise korral on kiirus võrdne vastavate kiiruste vektorsummaga. Antud juhul on tegemist horisontaalsuunalise ja vertikaalsuunalise liikumisega. Tähistades vastavaid r r kiirusi v1 ja v 2 , võime horisontaalsuunalise kiiruse jaoks kirjutada v1 = v0 , sest see kiirus liikumisel ei muutu, ja vertikaalsihilise kiiruse jaoks v2 = g t , sest tegemist on vaba langemisega (ühtlaselt muutuva liikumisega, mille kiirendus on võrdne raskuskiirendusega, kusjuures vertikaalsihiline algkiirus on võrdne nulliga, sest keha visatakse horisontaalselt).
Tõke valmistatakse metallist või muust sobivast materjalist, tõkkelatt puidust või muust sobivast materjalist. Tõke koosneb kahest jalasest ja kahest postist, mis on täisnurkselt kinnitatud mõlema jalase otstesse. Postide vahele on kinnitatud tõkkelatt. Tõkke konstruktsiooni tugevdamiseks on postid maapinna läheduses ühendatud põikliistuga. Tõkke konstruktsioon ja kaal peavad tagama tõkke ümberajamise jooksusuunas tõkkelati keskpunkti rakendatud vähemalt 3,6 kg horisontaalsuunalise jõu puhul. Tõkete kõrgus võib olla reguleeritav tingimusel, et vastavalt on reguleeritavad ka tõkkejalastel asuvad vastukaalud. Vastukaalud peavad tagama, et igal kõrgusel on tõkke ümberajamiseks vajalik jõud vähemalt 3,6 kg, kuid mitte üle 4 kg. 10 kg vertikaalsuunalise jõu rakendamisel ei tohi tõkkelati paine (koos tõkkepostide võimaliku deformatsiooniga) ületada 35 mm. Võttes arvesse pisierisusi tõkete tootmises, on meesjuunioridel
7 horisontaalse talla puhul täita või kujuneb vundament liialt suureks, võib lihkevastupanu suurendada kaldu 24 a) b) Pv c) V P Ph α A H B Joonis 4. 17 Vundamendi horisontaalsuunalise vastupanu suurendamine (joonis 4.17 a) või astmega tallaga (joonis 4.17 b) Astmega talla puhul toimub lihe kaldpinda mööda (A-B) nagu kaldse tallaga vundamendil. Väga tugevate pinnaste ja kalju korral võib teha vundamendi astmelise (joonis 4.17 c). Võrreldes horisontaalse tallaga on kaldu talla puhul normaali suunaline jõud suurem ja talla suunaline lihet põhjustav jõud väiksem. Kuigi kaldu tallaga vundamendi kandevõime määramisel tuleb
kus K0 on pinnase külgsurvetegur. Asetades leitud horisontaalsurve avalduse kolmandasse seosesse (4.5) ja avaldades E saame z 2 2 E= (1 - ) = z (4.7) z 1 - z kus on Poisson'i tegurist sõltuv suurus, mis arvestab pinnase horisontaalsuunalise deformatsiooni puudumise mõju 2 2 =1- (4.8) 1- Võrreldes seda avaldust eelnevatega, on ilmselt võimalik avaldada E kokkusurutavusmooduli kaudu
annaabi.ee 
