Taime kasu: saab vett. Samblik Vetika kasu. Seene kasu. Tolmeldamine Putuka kasu: toit. Taime kasu: levikualad suurenevad ja paljunemine. Koosluste mitmekesisus. 1. Liigiline mitmekesisus (eluvormid, liigid). 2. Struktuurne mitmekesisus: suuruseline, funktsionaalne e talituslik (toiduahel, toiduvõrk, infovahetus), ajaline (ööpäeva ja aastarütmid), ruumiline e paigutuslik (jaotumus, taimekoosluste horisontaalstruktuur) 3. Geneetiline mitmekesisus Dominant mingis koosluse organismirühmas ülekaalus olev ja selle aineringes tähtsaim liik. Taimekoosluse dominandid leitakse katvuse või biomassi järgi. Loomakoosluses leitakse dominandid enamasti loomarühmade jaoks eraldi. Servaefekt selgeid piire koosluste vahel looduses enamasti ei ole või on neid võimatu eristada. Ökoton kahe järsult erineva maastiku või koosluse siirdevöönd, mis sisaldab
lühiealised seemned, suur vastuvõtlikkus haigustekitajatele jm.) - Üldjuhul väga kulukas ja väga keerukas Kuidas saab iseloomustada koosluste ruumilist struktuuri? • geomeetriline struktuur – arhitektoonika, taimeosade paiknemine ver6kaalselt ja horisontaalselt; • jaotumus – isendite ruumiline jaotumine koosluses liikide või eluvormide kaupa; • ver6kaalstruktuur – eluvormide ja populatsioonide ruumiline jaotus horison6de, rinnete kaupa; • horisontaalstruktuur – eluvormide ja populatsioonide horisontaalne jaotus e. mosaiiksus. Kuidas erinevad tegurid (näiteks häiringud) mõjutavad koosluseid ja nende struktuuri Häiringud on populatsioonidünaamikat või koosluse arengut järsult muutvad välistegurid. Häiringute olulised tunnused (omadused) ja tüübid - Häiringud on populatsioonidünaamikat või koosluse arengut järsult muutvad välistegurid. Olulised tunnused • sagedus • tugevus • regulaarsus
mõlemale kasulik, aga mitte vajalik Mutualism + + mõlemale kasulik ja vajalik, mükoriisa, tolmeldamine, seedeelundite mikroobid Koosluse mitmekesisus Liigiline mitmekesisus (eluvormid, liigid) Struktuurne mitmekesisus - suuruseline - funktsionaalne e talituslik (toiduahel, toiduvõrk, infovahetus) - ajaline (ööpäeva- ja aastarütmid) - ruumiline e paigutuslik (jaotumus, taimekoosluste horisontaalstruktuur) Geneetiline mitmekesisus Dominantliik – on mingis koosluse organismirühmas ülekaalus olev ja selle aineringes tähtsaim liik Servaefekt e ökoton – kahe järsult erineva maastiku või koosluse siirdevöönd, mis sisaldab mõlema elemente ja on seepärast mitmekesisem või liigirikkam kui kumbki neist. Koosluste vahetus e suktsessioon ja selle vormid Suktsessioon e koosluste vahetus – ökosüsteemide muutumine sadade kuni
Rindeline käsitlus hõlbustab taimekoosluste kirjeldamist ja võrdlemist. Eri rinnetes kasvavad liigid avaldavad kooslusele tervikuna mitmesugust mõju. Eristatakse · dominant liike; · kaasvalitsevad liigid; · allvalitsev liik. Kõige olulisem osa on dominantidel, mis määravad suurel määral kogu koosluse struktuuri. Horisontaalstruktuur avaldub koosluste eri osade kõrvuti paiknemises. Plaanil kujutatakse mustrilisena ehk mosaiiksusena. Taimede eri suurus, katvus, niiskuse hoidmine loovad erineva horisontaalmosaiigi. Mida suuremad taimed ja suurem pindala, seda suuremad on ka erinevused koosluse kasvukoha piires ning seda rohkem organisme leiab endale elamisvõimalusi. 31. Väljasuremine
Uurides kooslust, uurime tegelikult koosluse struktuuri. Strukt. on öko.syst. isel. omadus, mis avaldub : 1)koosseisuna (eluvormiline ja liigiline struktuur); 2)paigutusena(jaotumus); 3)talituslik struktuur (toiduahel, infovahetus); 4)ajaline struktuur (öö, pave, aasta) Fütotsönoos- taimekooslus; inimese loodud taimekooslus- agrofütotsönoos. Taimekoosluse iseloomustamisel kirjeldatakse järgmisi näitajaid: a) liigiline koosseid ja katvus e. horisontaalstruktuur; b) rindelisus; c)kasvukoht; kasvukohaolenevuse tõttu on taimekooslused keskkonnaindikaatorid. RINNE taimekoosluse vertikaalstruktuuri osa ja moodustub taimedest, mille lehestik on enam-vähem ühel kõrgusel. Eristatakse puu,- põõsa, - puhma ja samblarinnet. Puurindel võidakse eristada esimest ja teis rennet. Rinde kõrgus mõõdetakse mullapinanst kuni rennet moodustavate taimede ülemsie pinnani ja nii kõikide rinnete puhul
Areaalide piiratuse põhjused: geograafilised barjäärid meri, reljeef;b) klimaatilised tingimused;c) mullastikulised tingimused;d) biootilised faktorid konkurents jne.e) ajaloolised tingimused. Kooslus (tsönoos) mingi piirkonna kõigi elusolendite populatsioonidest koosnev kogum. Koosluse struktuur avaldub: koosseisuna (eluvormiline ja liigiline struktuur); paigutusena e. ruumilise struktuurina (näit. jaotumus, taimekoosluse vertikaal- ja horisontaalstruktuur); talitusliku e. funktsionaalstruktuurina (toiduahel, toiduvõrk, infovahetus);ajalise struktuurina (öö-, päeva-, aasta jm. rütmid). Põhjused liigi esinemisel või mitteesinemisel:organismid on vastupidavad mingis kindlas; keskkonnafaktori diapasoonis (ökoamplituudis);erinevatel liikidel on erinev ökoamplituud; isendid iga liigi piires erinevad üksteisest ökoloogilise nõudluse poolest; keskkonnatingimused ise muutuvad pidevaltmööda gradienti. Ökoloogiline tasakaal
-ruumiline – koosluse elementide paiknemine ruumis -kronoloogiline – koosluse elementide ajaline kestvus ja järgnevus Ruumiline struktuur -geomeetriline struktuur – kirjeldab taimeosade paiknemist (kõrgust jne..) -jaotumus – isendite paiknemine kooslusliikide kaupa -vertikaalstruktuur – eluvormide ja tsönopopulatsioonide ruumijaotus ülestikku, vertikaallõikes -horisontaalstruktuur – eluvormide ruumijaotus horisontaallõikes Taimekooslus ja keskkond Taimekooslus oleneb kasvukoha tingimustest, kuid ühtlasi ka kujundab neid ümber luues kooslusesisese keskkonna. Loodusliku valiku tulemusel vastab kooslus kasvukohale, nii säilivad kõige paremini omavahel ja keskkonnaga kohastunud organismid. Kasvukoht On oluline kasvukoha ja koosluse vastavus kui ka kasvukohtade võrdväärsus taimse produktsiooni saamisel.
2) antropogeense mõjutuse tagajärjel. Kooslused ökosüsteemis Kooslus (tsönoos) mingi piirkonna kõigi elusolendite populatsioonidest koosnev kogum. Uurides kooslust, uurime tegelikult koosluse struktuuri. Struktuur on ökosüsteemi ja koosluse iseloomulik omadus, mis avaldub: 1) koosseisuna (eluvormiline ja liigiline struktuur); 2) paigutusena e. ruumilise struktuurina (näit. jaotumus, taimekoosluse vertikaal- ja horisontaalstruktuur); 3) talitusliku e. funktsionaalstruktuurina (toiduahel, toiduvõrk, infovahetus); 4) ajalise struktuurina (öö-, päeva-, aasta jm. rütmid). Kooslusi jagatakse järgmiselt: 1) Taimekooslus e. fütotsönoos Inimese loodud taimekooslus agrofütotsönoos. Taimekooslused koos moodustavad taimkatte. Taimekoosluse iseloomustamisel kirjeldatakse järgmisi näitajaid: a) liigiline koosseis ja katvus e. horisontaalstruktuur b) rindelisus. c) kasvukoht;
annaabi.ee 
