2) Ideaallinnade projektid: Üks varasemaid ideaallinnade projekte pärineb Antonio Averlinolt , Tema kavandas 15. sajandi II poolel Sforzinda linna Francesco di Giorgio Martini ja Pietro Cataneo (eelistasid kaheksanurka ja lähtusid pinnareljeefist) Vincenzo Scamozzi (Peamagistraal , 6 linnaväljakut, peaväljak. Radiaalne tänavavõrk.) (12-tahkse põhiplaaniga ja bastioniga, 5 väljakut, Ida-lääne kaubatänavad. Range tsoneerimisprintsiip hoonestuses) Itaalia ideaallinn Livornos Albrecht Dürer (Eelistati nelinurkset plaani. Korrapärase tänavastiku keskel asetses vürstiloss. Linnae surumine geomeetrilistesse kujunditesse) Tommaso Campanella (1602.a. esitas utoopilise linna `'Päikeselinn'') Thomas Morus (1518.a. pakkus välja oma teoses `'Utopia'' utoopilise saare Tooge välja kõige iseloomulikumad jooned, mis läbivad nii ideaallinnade projekte kui nende elluviimist linnade ehitamisel.
Gümnaasium, Ehte Humanitaargümnaasium, Ristiku Põhikool, Kurtide Kool), kirikuid (Peeteli kirik, mormooni kirik), raamatukogu, Pelgulinna Rahvamaja, Lääne-Tallinna Keskhaigla, Tallinna Psühhiaatriahaigla ning hipodroom kui perspektiivne elamu-, äri- ja keskuseala. Kalamaja asum paikneb vanalinnast loodes Kopli kaubajaama, laiarööpmelise raudtee ja mere vahel. Kalamajas elab ca 7800 elanikku. Kalamaja praeguses hoonestuses on valdav 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse kahekorruselised puitelamud, kuid on ka uuemaid elamukvartaleid ja tööstusettevõtteid (Estonia Klaverivabrik, Suva AS, Tallinna Masinatehas, Volta AS, AS Maseko, AS Masekonord). Kalamajas asuvad Põhja-Tallinna Valitsus, Linnahall, Tallinna Elektrijaam, Salme Kultuurikeskus, Patarei vangla ning rohkesti kaubandus- ja teenindusettevõtteid. Merimetsa asum paikneb Põhja-Tallinna edelanurgas ning piirneb Pelgulinna, Pelguranna ja
osta linna rajamiseks Võru eramõis. Mõisa peahoone on ümberehitatud kujul säilinud tänaseni. Võru linna sünnipäevaks loetakse 21. 08. 1784.a., mil ilmus kindralkuberneri dekreet teatega, et rajatava linna asukohaks saab Võru mõis ja linn hakkab kandma Võru nime. Võru on käsu korras rajatud linn! 1785.a. kinnitati linna plaani, mis nägi ette korrapärase, täisnurkselt ristuvate tänavate võrgu. Ajalooline tänavavõrk on säilinud, vanemas hoonestuses domineerivad ühekordsed puumajad. Võru kordumatuks väärtuseks ja omapäraks ongi ainulaadne tänavavõrk ja ehituslooliselt huvitav puitarhitektuur. Linna algaastaid meenutavad veel luteri (1793) ja õigeusu (1804) kirik, mõlemad pühendatud Katariinale. Võru on juba 215 aastat olnud kohaliku halduse, kultuuri- ja spordielu, hariduse, teeninduse ja ettevõtluse keskuseks. Linna algaastail juhtisid elu siin sakslastest
nikerdustega aknaraamid ja fassaad ning head õnne soosivad skulptuurid. Kõik see viitab sellele, et Hiinas tegutsesid tõelised suurmeistrid. Hiinlaste ehitusstruktuur põhineb sümmeetrial ja tasakaalul. Avalikud asutused, elamud, templid ja paleed järgivad tugevalt sümmeetria telge. sekundaarseteks struktuurideks on kummalgi pool põhi ruumi asuvad tiivad. Interjööri ruumi jaotusest peegelduvad Hiina sotsiaalsed ja eetilised väärtused. Näiteks vastavalt pere hierarhiale jagatakse hoonestuses ruumide paigutus. Perekonnapea elas põhisaalis põhjas, nooremad vennad ja nende pered elasid peahoovi kõrvalhoonetes ja kauged sugulased asusid kaugemal kompleksi lõunapoolsetes õuedes. Kuigi tunudb, et katused ei mängi Hiina arhitektuuris suurt rolli, on nad siiski äärmiselt tähtsad. Need mitte ainult ei kaitsenud elanikke ilmastiku eest vaid oli ka sügavam tähendus. näiteks, templite katused olid kurvjad, sest Budistliku usu järgi aitas see eemale hoida kurje vaime. Templi
1. Sissejuhatus. Historitsismi eelõhtu Mõisaarhitektuur ja mõisaansamblite ehitamine sai populaarseks barokiperioodil, mida Eestis dateeritakse tavaliselt XVII sajandi teise kolmandikuga. Sel ajal tõusis arhitektuuris esiplaanile toretsev representatiivsus, mis avaldus mõisate lossilikus hoonestuses ja nende juurde kuuluvates iluaedades. Sealjuures oli tavaline lääne arhitektuuri nähtuste kopeerimine. Historitsismile eelnes mõisaarhitektuuris klassitsism (XVIII sajandi lõpp-XIX sajandi algus). Juba sel ajal võib täheldada mõngaid neogooti elemente, millele lisandus 1770. aastaist korrapäratu inglise stiilis park, mis kokkuvõttes oli eelõhtuks romantismile ja historitsismile arhitektuuris. See tähendas enese ümbritsemist mineviku elementidega, mis pidi aitama
Saksa mõisnikud püüdsid säilitada pärisorjuse põhimõtteid ja praktikat igal sammul. Manufaktuurilise tööstusega kaasnes linnade kasv. Järk-järgult kasvas ka alevite ja alevike võrk. Vabrikute rajamisega kaasnesid töölisasulad tehase lähedusse, Näiteks Narva lähedale, Sindi ning Kärdla kalevivabrikute juurde. Ka kujunesid töölisasulad Räpinasse ja Kundasse. Elanike arvu suurenemine linnades tõi kaasa muutused hoonestuses. Rajati uusi hooneid. Riigile kuulusid administratiivhooned nagu postikontor, garnisoni hooned, linnakoolid, gildihooned, raekoda jt. Kõrtsid olid enamasti erakätes ja eramajadest ümber ehitatud. Enamuses kuulusidki majad linnale ja aadlikkonnale. Linnakodanikel oli maju vähe. 1810. aasta paiku kiirenes majade ehitamine ja suurenes hoonestustihedus. Ajapikku laienes kivimajade ehitamine ka väljapoole linnamüüre, mis 19. sajandi alguses veel keelatud oli.
von Brownele loa osta linna rajamiseks Võru eramõis. Mõisa peahoone on ümberehitatud kujul säilinud tänaseni. Võru linna sünnipäevaks loetakse 21. 08. 1784.a., mil ilmus kindralkuberneri dekreet teatega, et rajatava linna asukohaks saab Võru mõis ja linn hakkab kandma Võru nime. Võru on käsu korras rajatud linn! 1785.a. kinnitati linna plaani, mis nägi ette korrapärase, täisnurkselt ristuvate tänavate võrgu. Ajalooline tänavavõrk on säilinud, vanemas hoonestuses domineerivad ühekordsed puumajad. Võru kordumatuks väärtuseks ja omapäraks ongi ainulaadne tänavavõrk ja ehituslooliselt huvitav puitarhitektuur. Linna algaastaid meenutavad veel luteri (1793) ja õigeusu (1804) kirik, mõlemad pühendatud Katariinale. Võru on juba 215 aastat olnud kohaliku halduse, kultuuri- ja spordielu, hariduse, teeninduse ja ettevõtluse keskuseks. Linna algaastail juhtisid elu siin sakslastest linnakodanikud, eestlaste
annaabi.ee 
