SISUKORD Tallinna Tehnukaülikool Ehitiste projekteerimise instituut Ehitusfüüsika ja arhitektuuri õppetool ÜLESANNE KORTERELAMU PROJEKTI KOOSTAMISEKS õppeaines Arhitektuur projekt I VARIANT 2 Projekteerida kaasaegne mere lähedusse sobiv korterelamu, millega võiks hoonestada Koplis 3.liini ja Sepa tänava vahelise ala (asukoht on lisatud detailplaneeringu väljavõttel). Hoonealune pind 14x21,5 m (vastavalt detailplaneeringule) Käesolevas kursuseprojektis võib hooneid vajadusel laiendada siseõue poole kas osaliselt või kogu ulatuses 4 m võrra (kuni hoone- aluse krundi piirini). Korruste arv 3 (sh. 2 täiskorrust) Kõrgus maapinnast max 10 m (kõrgus parapeti servani või katuse harjani) Tulepüsivusklass TP2
viimane visuaalselt nähtav osa pandi kokku kahe kuuga (Naulainen 2001). Harju tänava ja Niguliste kiriku vaheline maa-ala on tekitanud palju vaidlusi. Paljud arhitektid ja kultuuritegelased arvavad, et oleks igati õige taastada hoonestus selle ajaloolisel kujul. Kuid vaidlused selle üle, milliseid uusi hooneid võib vanalinna rajada on seda aina edasi lükanud. Tänaseks ehitatud haljasala on tegelikkuses ajutine lahendus sellele probleemile, varem või hiljem tuleks krunt ikkagi hoonestada. Antud töös tuuakse välja seisukohti, miks on nii Harju tänava haljastuse poolt kui ka vastu. 2 Asupaiga skeemid Haljasala, mille detailplaneeringu kohta käib vaidlus, asub kesklinna linnaosas Rüütli, Niguliste ja Harju tänava vahelises kvartaliosas ning hõlmab 1,5 ha suurust maa-ala.
inimeste ja äride väljakolimine kesklinnast kõrgete rendipindade ning linna äärde tekkinud suurte ostukeskuste tõttu. Kolm omadussõna, mis kirjeldavad minu kodukanti on: roheline, ajalooline ja moderne. 2.4. Võimalik tulevik Tartu kesklinna tuleviku maakasutust kirjeldab Tartu kesklinna üldplaneering (Koppel 2010), mis hetkel on koostamisel. Selle järgi tihendatakse vanalinna hoonetega, kuid säilitatakse ka rohelisi alasid. Näiteks on planeeritud hoonestada Küütri tänava äärsed tühjad platsid kortermajadega. Samuti toimuvad muutused Riia tänava äärsetel kruntidel. Kaubamaja kõrvale ja vastu on planeeritud uued segafunktsioonidega hooned, millel on suur potentsiaal muuta nende vahelist linnaruumi jalakäijatele paremaks (Joonis 12). Üleüldiselt näen kodukandi tulevikku optimistlikuna. Linna jaoks on oluline arendada piirkonda kui linna süda ning takistada inimeste ja äride väljavoolu.
moodustavad aiaga ridaelamud; Läbisõiduliikluse vältimiseks umbtänavad; Elamurajoonide vahel ja ümber roheline tsoon- pargid. Esimesed aed-eeslinnad ja aed-külad: Letchworth Garden City- 1903, Hampstead Garden Suburb- 1908, Welwyn Garden City- 1919. 19. Aedlinnade areng Eestis 20. sajandil. Suurlinnade ümber rajavate aedlinnade rajamine hoogustus Esimese maailmasõja eelsetel aastatel. Tallinna aedlinnade propaganda seostus aedeeslinnadega, mis tuli hoonestada avarate aedadega eramutega. Tallinna aedlinnade asumid: Nõmme, Lilleküla, Pirita, Merivälja. Riigiametnike suvitus piirkonnad ja esindusresidentsid: Pühajärve loss ja park, Keila Joa loss ja park. Tartu aedlinnad: Tamme, Tähtvere. Mis stiilis või mis ajastutest pärinevad järgnevad aiad/ pargid: Alhambra- Islamiaed; Belvedere-Barokk; Daisen-in-Jaapani aed; Generalife-Islamiaed; Het Loo- Barokk; Kadriorg-
LITSENTSITASUD - tasu intellektuaalse vara kasutada andmise eest. Tulumaksuga maksustatakse (TuMS §16 lg2p2?) TEGELIK KASUSAAJA LITSENTSITASUD Artikkel 12 p 1 - kasu saab see, kes annab litsentsi kasutada, Eesti siseriiklikus seaduses puudub regulatsioon, eraldi juhtumid vaadeldavad Kinnisvara maksustamine. Kinnisvara tulu art 6 1. VAADATA SISERIIKLIKU SEADUST Allikariigi õigus Palgid – vallasvara – tulu tekkimise riigis Hoonestusõigus – õigus hoonestada kellelegi teisele kuuluval kinnistul. (hoonestusõigus on võõrandatav). Pangal intressitulu (artikkel 11) – intressitulu teises riigis (Eestis), siis teises riigis (Eesti) maksustatav., kuid siseriiklikult Eestis ei kohusta intressi pealt tulumaksu kinni pidama. FI tulumaksu maksab FI. Kinni peab agent - tööandja. Intressidelt tulu saaja pank – maksumaksja, äriühing on kinnipidaja. Maksuagendid koha peal. Soome pank intressi tulult maksab – maksumaksja. Holland on agent.
Piirkonna teadlik hoonestamine algas pärast ülikooli taasavamist 1802. aastal, kui vahepeal jäätmaaks muutunud Toomemäele püstitati esimesed õppehooned ja rajati park. Kuni raudtee avamiseni 1876. aastal ehitati siiski hooneid küllalt stiihiliselt ja hõredalt. 1885. aastal kinnitatud linnaplaani kohaselt nähti aga Toomemäe ja vaksali vahelist ala aktiivse arengupiirkonnana. Jaamahoone juurde rajati lai diagonaalne puiestee Kuperjanovi tänava jätkuna. Nähti ette hoonestada Veski ja Vallikraavi tänavate piirkond. Ala kujunes eriti just oma linnapoolsemas osas n.ö harituma rahva elupaigaks. Ülikooli õppejõud, ametnikud, üliõpilased ja teenistujad tähendasid ka suhteliselt siivsat hoonestust, viisakat ehituskvaliteeti ja elamuid, millel lisaks seintele ja katusele ka tibake arhitektuuri leidus. Tartu lõikes leiab sealt kindlasti eelmise sajandivahetuse puitarhitektuuri paremiku. Siiski