ERM • Hooned seinad betoonist, mis on kaetud dekoratiiv klaaspaneelidega • Põrandad on valatud betoonist • Peasissekäigu katus toetub Eesti suurimale teras fermile • 2 hoonesisest silda (suurimad Skandinaavias 40x70 m) • Eelpingestatud seest tühjad sillatalad (2x2 m) • Hoone tagune betoonplats 7x7 m plaatidest (imiteerib Raadi lennuvälja) • Betooniklass C40/45 • Hoones on 8 lifti Hoonesisene sild Terasferm dekoratiivpaneelid Ventilatsioon ja Küte • Hoonel on 5 ventilatsioonikambrit • Kasutatakse rootorsoojusvaheteid • Kasutegur 89-90% • Tootja: Fläktwood (SWE) • Miinuseks: saastunud õhu taasringlusesse minek • Küte saadakse linna trassilt • Sooja ja külma trass on koos, eraldi on kompressorjaam • Ventilatisoonikambrid tulekindlad • Hoones põrandaküte Ventilatsioonitorud Rootorsoojusvaheti
· diogonaalsidemed- jäikussidemed, konstruktiivseid elemente ühendavad sidemed · raudbetoonsillused- avade sillustamiseks seintes · kivisillused- avade sildamiseks moodulkividest või looduskividest silluste abil · kiilsillused- moodul- või looduskividest sillused lukukiviga · kaarsillused- madala- või kõrgkaarelised sillused · talad- võtta vastu ja kanda koormisi lagedes · tara- hoone fassaadi ilmestav osa · lodza- hoonesisene avatud pinnaga ruum · terrass- avatud pinnaga, katusega või eraldi seisev rajatis · friis- hoone fassaadis eelduv kaunistus · frontoon- maja esisein · risaliit- hoone fassaadis tugevasti esinduv hoone osa hoone ilmestamiseks
5. Vibratsioon Mõned masinad ja Ei ole vajadust, sõidukite koormatud sõidukid Madal poolt tekitatavad või tekitavad kerget kaotada, remontides vibratsiooni pinnastikus olevad augud 6. Valgustus Pimedamal ajal on – Parandada hoonesisene 450Lx, optimaalne 500- Keskmine valgustus, ümber 900Lx, suveajal on piisav paigutada töölauad või loomulik valgus katta aknad, mis teatud ajal võib paista otse silma 7. Töötamine saagidega Kätte lõikamise oht Kõrge Tugevdatud kinnaste
kahjulike mõjude eest. Eesmärgi saavutamiseks on vaja reovesi kokku koguda reoveekogumisaladelt ning seejärel puhastada. Reoveekogumisalaks loetakse piirkonda, kus on piisavalt majandustegevust ning inimesi. Eestil tuleb arvestada Läänemere merekeskkonna kaitse komisjoni (HELCOM) mõnevõrra rangemaid nõudeid, seda eelkõige üle 10000 inimekvivalendiga (ie) reoveepuhastite puhul. 2 2 REOVEE ÄRAJUHTIMINE Reovee kaanalisatsioon on hoones tekkiva reovee ärajuhtimiseks rajatud hoonesisene veeneelude, torude ja seadmete süsteem. Reovee ärajuhtimine toimub kas isevoolu või ülepumpamise teel. Vajadusel tuleb reovesi ka puhastada enne suubumist ühiskanalisatsiooni. Hoonekanalisatsiooni projekteerimist, paigaldamist kui ka olemasolevate kanalisatsioonisüsteemide ümberehitamist reguleerib standard EVS 846:2003. Hoonete kanalisatsioonisüsteem projekteeritakse ja ehitatakse üldjuhul isevoolsena, kus
Elamu heitveed juhitakse ühiskanalisatsiooni. 6. KÜTE JA VENTILATSIOON Hoonesse on projekteeritud maaküte. Hoone esimese korruse soojusallikaks on põrandasse projekteeritud küttetorud, teisel korrusel on radiaatorid. Majas on olemas sundventilatsioon, mille põhiseade asub esimese korruse abiruumis. Lisaks on võimalik tube ventileerida ka akende kaudu. 7. ELEKTRIVARUSTUS Välisvõrgud projekteeritud vastavalt tehnilistele tingimustele. Hoonesisene elektrivarustus lahendatud eraldi projektiga. Elekrijuhtmestik paikneb seinasiseselt. Liitumispunkt, peakaitse ja mõõtesõlm asuvad posti küljes elektrikilbis. 8. TULEOHUTUS Projekteerimisel on järgitud Vabariigi Valitsuse määrust nr.315 ,,Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded" ja Eesti Standard EVS 812:3-2002 ,,Ehitiste tuleohutus" osa 3 ,,Küttesüsteemid" nõudeid. Elamu tulepüsivusklassiks on TP3.
· Ehitusfirmades kasutatakse arvutuse aluseks aga hoone brutopinda, mida mõõdetakse ehitise välisseinte välispinnast. · Sellega arvestatakse juba konkreetsete ehituskonstruktsioonide ja ehitustehnoloogiaga. 1.6.Nimeta ehitise osamahtudel põhinevad maksumusmudelid. · Eelarvestamine konstruktiivelementide mahtude alusel · Ruumide maksumuse määramine · Detaileelarvestamine ühikhindade alusel · Nende meetodite korral tuleb hoonesisene tehnoloogia; nt: liftid, eskalaatorid ja välised insenervõrgud nt: teed, platsid ning haljastus, arvestada eraldi. 1.7.Kirjelda eelarvestamise konstruktiivelementide mahtude alusel põhimõtet. · Eelprojekti staadiumis kasutatakse seda eelarvestamise meetodit kõige rohkem. · Ehitis jagatakse mitmeks konstruktiivelemendiks või osaks, lähtudes koostatud eelprojektist. · Nt: kandvad seinad, katuse konstruktsioon jne.
võlausaldajad ei saa pöörata sellele sissenõuet täitemenetluses vedaja vastu. Kullerveo muud lisateenused · DPD Eesti AS Lisateenus Hind (lisandub transpordihinnale) + 5 % (Eesti) Laupäev + 25 % (Läti, Leedu) Dokumendi tagastus + 20 EEK / saadetis + 0,69 EEK / kg (aluseks võetakse saadetise arvestuslik Hoonesisene kanne kaal) Collection request + 93.88 EEK / saadetis (v.a Eesti) Ohtlikud kaubad + 10 % Diislikütuse hinnatõusu määr Eesti Statoili tanklates (keskmine diislikütuse jaehind veoteenuse osutamisele Kütusehinna lisamakse 9.05.2010 eelnenudTransport kuul võrrelduna ETV0120 diislikütuse baashinnaga52 13,05
püsimiseks, ohutuse tagamiseks või ühiseks kasutamiseks. Elamu osadeks loetakse kindlustusobjekti koosseisu: hoone välispiirded - välisseinad, katus, rõdud, välisaknad jms.; hoone kandvad konstruktsioonid - vundament, kandvad siseseinad, vahelaed jms.; hoone üldkasutatavad osad - trepikojad, keldrid, pesuköögid jms.; hoonesisesed ja hoone juurde kuuluvad üldkasutatavad tehno-seadmed ja -süsteemid - hoonesisene soojussõlm, küttesüsteem alates piiritlusaktiga määratud punktist, sooja- ja külmaveetorustikud alates piiritlusaktiga määratud punktist kuni korteris asetsevate sulgemisarmatuurideni (kaasa arvatud), kanalisatsioonitorustikud piiritlusaktiga määratud punktist kuni korteriühenduseni või korterisisendini, elektrivarustussüsteemid piiritlusaktiga määratud punktist kuni korteri väljalülitusseadmeteni (kaasa arvatud), muud
varajaseks avastamiseks peab vähemalt elamu või korteri ühes ruumis olema autonoomne tulekahjusignalisatsiooniandur. Soovitatav on, et tulekahjusignalisatsiooniandur paikneks igas toas. Iga hoonestatud kinnistu peab olema varustatud tulekahju kustutamiseks vajaliku tuletõrjeveega. Hajaasustuses olevate maaelamute puhul saab seda tagada tuletõrje-veehoidla või -mahutiga (mahtuvusega mitte alla 50 m) või loodusliku veekogu või jõe abil, millele on aastaringne ligipääs. Hoonesisene esmane tulekustutus on võimalik lahendada pulberkustutite või tulekustutusvaipadega. Lisaks tuleb erilist tähelepanu pöörata otsese põlemisprotsessiga seotud hooneosadele: korsten, ahi, pliit, kamin jne. Küttekolle ja suitsulõõr peavad moodustama koos tegutseva terviku. Korstna lahendus peab vastama küttekolde võimsusele. Hoone sees asuva suitsulõõri seina vaba välispinna temperatuur ei tohi lõõriga ühendatud küttekolde pideva
annaabi.ee 
