Tallinna Ehituskool Foto 2 Umbes 200-aastaste puude tüved Noortel kuusepuudel on tüve koor punakaspruun või hall[6], sile. Umbes 35–40-aastastel puudel tüve alaosas koor lõheneb ja tekib plaatjas korp, mis veelgi vanematel (ligikaudu 100- aastastel) puudel hakkab kestendama[5]. Paksu korbaga puid esineb väga harva ning õhukese koore tõttu saavad kuused hooldusraietel sageli koore- ja tüvevigastusi. Samuti vigastavad koortpõdrad, kes toituvad rohkesti 20–40-aastaste kuuskede koorest.[4] Esineb ka haruldasi tüvevorme. Näiteks on Põlva lähistel Kiidjärvel leitud nn krokodillikuusk – neljakandiliste köbrudega koorega kuusk Võrsed, pungad ja okkad Foto 3 Isasõisikud enne õitsemist Kuuse noored võrsed on punakaspruunid või helekollakaspruunid, nõrgalt läikivad, paljad või hõredalt
Puistus alumised oksad kuivavad ruttu, kuid laasuvad halvasti. Oksad asetsevad tavaliselt horisontaalselt, tüve alumises osas ja vanematel puudel on nad rippuvad. Noortel kuusepuudel on tüve koor punakaspruun või hall, sile. Umbes 3540-aastastel puudel tüve alaosas koor lõheneb ja tekib plaatjas korp, mis veelgi vanematel (ligikaudu 100-aastastel) puudel hakkab kestendama. Paksu korbaga puid esineb väga harva ning õhukese koore tõttu saavad kuused hooldusraietel sageli koore- ja tüvevigastusi. Samuti vigastavad koort põdrad, kes toituvad rohkesti 2040-aastaste kuuskede koorest. Kuuse juurestik on üldjuhul maapinna lähedal ja vaid hästi vett läbilaskvates sügavates muldades moodustuvad sügavale tungivad ankurdavad juured. Maapinnalähedase juurestiku tõttu esineb harilike kuuskede hulgas sageli tormiheidet ning samuti on puud selle tõttu põuakartlikud. Liigniisketel muldadel asuvad juured pealmises 2030 cm paksuses mullakihis.
Puistus alumised oksad kuivavad ruttu, kuid laasuvad halvasti. Oksad asetsevad tavaliselt horisontaalselt, tüve alumises osas ja vanematel puudel on nad rippuvad. 1.1.2Tüve koor Noortel kuusepuudel on tüve koor punakaspruun või hall, sile. Umbes 3540-aastastel puudel tüve alaosas koor lõheneb ja tekib plaatjas korp, mis veelgi vanematel (ligikaudu 100-aastastel) puudel hakkab kestendama. Paksu korbaga puid esineb väga harva ning õhukese koore tõttu saavad kuused hooldusraietel sageli koore- ja tüvevigastusi. Samuti vigastavad koort põdrad, kes toituvad rohkesti 2040-aastaste kuuskede koorest. Esineb ka haruldasi tüvevorme. Näiteks on Põlva lähistel Kiidjärvel leitud nn krokodillikuusk neljakandiliste köbrudega koorega kuusk. 1.1.3Juurestik Kuuse juurestik on üldjuhul maapinna lähedal ja vaid hästi vett läbilaskvates sügavates muldades moodustuvad sügavale tungivad ankurdavad juured. Maapinnalähedase
Harvendusraie (hooldusraie liik) masinad. Need masinad on mõeldud ainult hooldusraietöödele kasvavas metsas. Tühimass 5...8 t, Laius 1,8...2,0 m, Pikkus 4...5 m, Pöörderaadius 3,5...5 m, Mootori võimsus 55...70 kW, Haardeulatus 4...7 m, Tüve maksimaalne läbimõõt 30...40 cm. Siia gruppi kuuluvad näiteks harvesterid Valmet 701, Sampo Rosenlew jt. Universaalsed masinad. Tootjate arvates võiks neid kasutada nii hooldusraietel kui ka lõppraietel, kuid meie oludes on nad sobivamad siiski lõppraietele. Tühimass 8...12 t, Laius 1,8... 2,8 m, Pikkus 5,5...7 m, Pöörderaadius 4,5...6 m, Mootori võimsus 80...120 kW, Haardeulatus 6,5...12,5 m, Tüve maksimaalne läbimõõt 35...60 cm. Sellesse gruppi kuuluvad näiteks Timberjack 770 ja 1070, Valmet 901, Ponsse HS 10, Pika 4500 jpt masinad. Uuendus- ehk lõppraiemasinad. Tegemist on suurte ja võimsate lageraiemasinatega,
Hooldusraied Hooldusraie (HR) on peamine metsa kasvu ja arengut mõjutav tegevus, millisel on tulevikku suunatud ülesanded: · kiirendada puude kasvu, · kujundada metsa liigilist koosseisu, · parandada metsa sanitaarset seisundit, · suurendada metsade tormikindlust, · kasvatada enamnõutud sortimente Hooldusraiete peaeesmärgiks on suure produktiivsusega puistute väljakasvatamine, kõrvaleesmärgina ka surnud või edaspidi surevate puude puidu kasutamine. Hooldusraietel ei tohi kunagi omaette eesmärgiks kujuneda puidu saamine, sest siit on lühike samm metsade lagastamiseni. Samas on aga hooldusraieid suhteliselt keeruline normatiividega ja seadusandlusega reguleerida, loota saab vaid omaniku südametunnistusele. Seepärast on ka hooldusraied, nende teostamise mõttekus, raiekraad, väljaraiutavate puude liigiline, vanuseline ja tervislik struktuur olnud vaidlusi tekitav, mistõttu võib öelda, et hooldusraiete näol on meil tegemist kindlasti
Metsateadust ja metsade majandamist on mõjutanud nii vene kui saksa metsateadus: Omandivormiti domineeris riigimetsas vene (vormiriietus, metsa jagamine kvartaliteks, seadusandlus jne.) ja erametsanduses saksa mõju. Raiete teostamine Veel 20.sajandi I poolel raiuti mets põhiliselt talvel. Raietöölisteks olid valdavalt maaelanikud. Lageraietel kasutati põhiliselt kahemehesaage, hooldusraietel ühemehesaage, laasiti kirvega. Noorendike hooldamisel olid kasutusel võsanoad ja kiinid. Nagu sajandeid varem oli hobune peamine metsamaterjalide kokku- ja väljavedaja. Nendega veeti puitu sageli kümnete kilomeetrite kaugusele linnadesse, raudteejaamadesse või parvetusjõgede äärde. Kui sajandi algul, nii nagu mitmed eelnevad kasutati metsaveol talumeeste hobuseid, siis 60.-70.-datel olid metsaveohobused juba metskondades olemas. Lisaks
ja piirata võidakse metsa kasutamist ainult sellisel juhul, kui metsaomanik teavitab metsa külastajaid piiratud ala parendamiseks tehtud täiendavatest kulutustest. Erametsanduse poliitika rakendamise mõned olulised aspektid. Bioloogilise mitmekesisuse kaitsmine on erametsades seotud metsade kaitse alla võtmisega, mis enamasti tähendab ka Natura 2000 võrgustikuga liitmist. Metsaseadusega seatud kitsendused, nagu raievanuste alammäärad uuendusraietel, hooldusraietel lubatud harvendamise tasemed ja vähemalt 5 m3 säilikpuude jätmise kohustus hektari kohta teenivad samuti looduskaitselisi eesmärke. Tulundusmetsades leiduvate vääriselupaikade kaitsmiseks on metsaomanikel võimalus sõlmida riigiga lepinguid, milles kompenseeritakse lepinguperioodil arvestuslik saamata jäänud tulu. Vääriselupaikade kaitsmine ja nende tekkeks tingimuste loomine on peamine bioloogilise mitmekesisuse kaitsmise võimalus erametsades. Piirangutega metsaaladel
annaabi.ee 
