toime tulev inimene. Oma referaadis tutvustangi erinevaid võimalusi vanemateta laste hoolekandes. Rõhk on just asendusperede süsteemil, mis kahjuks Eestis pole väga heal järjel. Eestis kipub olukord olema nii, et kui laps satub lastekodusse, siis sinna ta ka jääb. Käesolevas referaadis võib segadus tekkida erinevate mõistega, mis aja jooksul on muutunud. Näiteks lastekodu asemel kasutatakse nüüd sõna asenduskodu. Samuti sõna kasupere asemel kasutatakse väljendeid hoolduspere või asenduspere. Võimalused vanemliku hoolitsuseta lastele Laps paigutatakse asenduskodusse või perekonnas hooldamisele, kui ta on orb või jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest ja talle ei ole leitud eestkostjat või teda ei ole lapsendatud. Lapsendamine. EV perekonnaseaduse järgi on lapsendamine juriidiline protsess, mille tagajärjel tekkivad lapsendaja ja lapsendatu vahel kõik perekonnaseaduses sätestatud vanema ja lapse õigused ning kohustused e sugulussidemed
Toetuse maksmine ei sõltu eestkoste määramise põhjustest. Eestkostetavale või perekonnas hooldamisel olevale lapsele toetuste taotlemiseks esitatakse muude dokumentide kõrval veel ka ärakiri eestkostja määramise määrusest või perekonnas hooldamise lepingust. Toetuse suuruseks on 240 eurot iga eestkostel või perekonnas hooldamisel oleva lapse kohta. 2.2.7. Lasterikka pere toetus Lasterikka pere toetuse saamise õigus on ühel vanemal, hoolduspere vanemal või eestkostjal, kes kasvatab peres kolme või enamat last. Lasterikka pere toetuse suurus kolme kuni kuut last kasvatavale perele on 300 eurot. Lasterikka pere toetuse suurus seitset või enamat last kasvatavale perele on 400 eurot. 2.2.8. Kolmikute või enamaarvuliste mitmike toetuse Kolmikute või enamaarvuliste mitmike toetuse saamise õigus on ühel vanemal, hoolduspere vanemal või eestkostjal, kes kasvatab kolmikuid või enamaarvulisi mitmikke
Riigi ülesandeks on koordineerida ja kujundada sotsiaalpoliitikat ning seadusandliku raamistiku väljatöötamisega tagada laste heaolu. Sotsiaalministeerium koordineerib laste kaitset ja hoolekannet, sh korraldab rahvusvahelist lapsendamist. Maavalitsused koordineerivad ja korraldavad lastele vajalike riiklike teenuste osutamist, järelevalvet nende üle ning lapsendamist. Lapse elukohajärgsel omavalitsusel tuleb valida lapsele sobiv teenus: asenduskodu, hoolduspere või eestkoste seadmine.Käesolevas töös analüüsin erinevate lastehoolekannet puudutavaid sotsiaalteenuste ja- toetuste korraldust riigi ja kohalike omavalitsuste tasandil. 3 Riiklikud sotsiaaltoetused ja teenused 1.1. Peretoetused Eesti peretoetuste eesmärk on hüvitada peredele osaliselt laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulud
........................................................................................ 5 1. 1.1 Kodu........................................................................................................................ 5 2. 1.2 Erinevad asenduspere liigid..................................................................................... 9 3. Eestkoste....................................................................................................................... 9 4. Hoolduspere................................................................................................................. 10 Perekonnas hooldamine............................................................................................. 10 Tugipere..................................................................................................................... 11 Adoptiivpere ............................................................................................................
selle lisamine. 11 Lapsendamise protsess 4. Lapsendamise kohtuistung: v. Kohus teavitab osapooli kohtuistungi toimumise ajast. v. Enamasti toimub lapsendamise kohtuistung mõne nädala kuni kuu jooksul alates kohtule avalduse esitamise päevast. v. Kui istungi ootamise aeg venib pikemaks võib lapse anda peresse hoolduspere lepingu alusel, mille sõlmib perega lapse elukohajärgne kohalik omavalitsus maavalitsuse vahendusel. v. Lapsendamise kohtuistung on kinnine. v. Istungil osalevad kohtunik, istungisekretär, lapsendajad, vajadusel laps ja maavanema esindajana maavalitsuse lastekaitsetöötaja. 12 Lapsendamise protsess 5. Lapse lahkumine asenduskodust : v
kohtuotsuse jõustumise päevast 70 kalendripäeva lapsendaja puhkust - puhkus hüvitatakse ravikindlustuse seaduses ettenähtud korras 100% ulatuses keskmisest tulust - (TLS § 61, RaKS § 54 lg 1 p 5, § 58 lg 4) 5.3.4 Lapsehoolduspuhkus - emal või isal on õigus saada lapsehoolduspuhkust kuni lapse 3-aastaseks saamiseni - puhkust on õigus saada ka lapse tegelikul hooldajal, eestkostjal ja hoolduspere vanemal - puhkust on õigus korraga kasutada ühel isikul - puhkust on õigus kasutada ühes osas või osade kaupa igal ajal - puhkusele jäämisest või selle katkestamisest teatab töötaja tööandjale 14 kalendripäeva ette, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti - (TLS §§ 62 ja 65) - töötajal on lapsehoolduspuhkuse aja eest õigus saada vanemahüvitist vastavalt perehüvitiste seadusele
§ 64. Tasustamata lapsepuhkus (1) Emal ja isal, kes kasvatab kuni 14-aastast last või kuni 18-aastast puudega last, on õigus saada igal kalendriaastal kuni kümme tööpäeva tasustamata lapsepuhkust. [RT I, 10.02.2012, 1- jõust. 20.02.2012] (2) Tasustamata lapsepuhkuse nõue aegub selle sissenõutavaks muutumise kalendriaasta lõppedes. § 65. Eestkostja ja hooldaja õigus lapsehoolduspuhkusele, lapsepuhkusele ja tasustamata lapsepuhkusele (1) Eestkostjal ja hoolduspere vanemal on õigus saada käesolevas jaos ettenähtud lapsehoolduspuhkust, lapsepuhkust ja tasustamata lapsepuhkust. [RT I, 28.11.2017, 2- jõust. 01.01.2018] (2) Lapse tegelikul hooldajal on õigus saada käesoleva seaduse §-s 62 ettenähtud lapsehoolduspuhkust. § 66. Puhkusetasu hüvitamine riigieelarvest (1) Puhkusetasu käesoleva seaduse §-des 56 ja 57 ettenähtud põhipuhkuse 28 kalendripäeva ületava osa eest
annaabi.ee 
