· liikumispuue · sünnitus · vanadus Uriinipidamatus esineb naistel ligikaudu kaks korda enam kui meestel - iga kolmas naine kogeb oma eluajal uriinipidamatust. Uriinipidamatuse all kannatavate naiste arv suureneb sünnituste arvuga - ligikaudu 10-l protsendil naistest, kes on sünnitanud kolm last, esineb uriinipidamatus. Neli last sünnitanud naiste hulgas on protsent kasvanud 15-ni. 20% üle 65-aastastest ning vähemalt pooled hooldusasutuses elavad inimesed Eestis kannatavad uriinipidamatuse all. Ehkki uriinipidamatus on üldine probleem, püüavad inimesed seda sageli varjata nii lähedaste kui ka hoolduspersonali eest. Paljud uriinipidamatuse all kannatavad inimesed ei otsi kunagi vaeva leevendamiseks abi ega küsi nõu. Inimesed peavad intiimsete probleemide käsitlemist sageli piinlikuks, kuna nad ei mõista probleemi piisavalt hästi, ei soovi probleemi põhjuseid teada saada või kardavad vajalikku ravi
oluliseks eakate elukvaliteeti alandavaks teguriks. Hooldusvajadusega eakad. Hooldus peab pakkuma abi igapäevastes elamistoimingutes, toetama abist sõltuva inimese iseseisvat toimetulekut ja sotsiaalseid suhteid ning pakkuma emotsionaalset tuge. Koduhooldusel olevate inimeste elukvaliteet on parem nendel, kelle suhtumus iseenese vananemise suhtes on positiivsem ning kes on rahul teenustega, mida neile pakutakse. Oluline on turvalisuse tunne ja kontrolli hoidmine oma olukorra ja teenuste üle. Hooldusasutuses viibivate eakate elukvaliteeti mõjutavad positiivselt rahulolu pakutud teenustega ja neid abistavate inimestega, kuid samuti võimalus ise osaleda oma hooldusega seotud otsuste langetamisel ning igapäevaelu planeerimisel, võimalus täita oma vaba aega mõtestatud ja huvipakkuva tegevusega. Perekonna ja sõprade kaasamine hooldusesse parandab ka hooldusasutuses elavate inimeste elukvaliteeti. Hooldusest sõltuvatel inimestel muutub
M.Payne, Tallinn 1995 8 3. TEADUSARTIKLITE ESITAMINE 3.1 PSÜHHOSOTSIAALNE TÖÖ- MIS SEE ON. A. Tiko Sotsiaaltöö õppetooli dotsent, 1994 Sven Hesle(1985) on välja toonud neli valdkonda, kus terminil „psühhosotsiaalne“ on oluline roll. Need valdkonnad on: casework- meetod, psühhoanalüütiline teooria, töötervisehoid ja pikaajaliselt ravi- või hooldusasutuses viibinute taassotsialiseerimine. Antud teadusartiklis autor püüab edasi anda mõiste „psühhosotsiaalne“ sisu nendes valdkonnades. A. Tiko toob välja erinevate autorite lähenemise sisu terminile. Casework-traditsioon koolkonnast on esitletud Mary Richmond, kes ei kasutanud terminit „psühhosotsiaalne“, kuid otsis inimlike hädade põhjusi sotsiaalsest keskkonnast ja selle eesmärgil püüdis ühendada psühholoogia ja sotsioloogia-alaseid teadmisi. Gordon Hamilton
või trauma tagajärjel. Wechsler kirjutas poolsada aastat tagasi, et vaimne alaareng „pole haigus nagu tüüfus või leetrid, vaid pigem teatud terviklik tagajärg, millel ei ole üht kindlalt või selgelt nähtavat põhjust. Vaimselt alaarenu ei põe mingit haigust, vaid ta on isik, kes mõistuse puuduliku arengu tõttu ei ole võimeline oma keskkonnas toime tulema ilma spetsiaalse hoolitsuseta, koolituseta ja vahel ka hooldusasutuses olemata. (Linna, 2004.) Vaimset alaarengut peeti kaua salapäraseks seisundiks, millega on seotud üleloomulike jõudude toime. Esimene, kes vaimsele alaarengule teaduslikus mõttes tähelepanu pööras, oli prantsuse arst M. G. Itard, kes 1801. aastal avaldas teose De l`Education d`un Homme Sauvage. (samas, 5). 1.1. Definitsioon Vaimse alaarengu definitsioonid, nagu ka nimetused, on aja jooksul muutunud. Mental
Millal lõpetasite Lustivere kooli? Lõpetasin 1986 Kus täpsemalt elate, asukoht? (linn; riik) Kerava linnas Kuidas tuli selline mõte, et minna Mees töötas siin välismaale? Kuidas on teil teie enda arvates välismaal Hästi. Koolitasin siin endale uue eriala läinud? Millega tegelete/olete tegelenud seal? Elanud ja tööd teinud. Töötan hooldusasutuses spetsialistina 28 Kui tihti te külastate Eestit? Keskmiselt 2 korda aastas Kas teil on plaanis kunagi veel Eestisse Olen mõelnud kuid hetkel pigem mitte tagasi tulla, elama? Mida sooviksite Lustivere kooliperele? Et see kool ikka alles oleks Mis on teie arvates Eesti asi? Seda ei olegi veel Kuidas on teil perega lood? Kas lapsi on Peres on 2 last
ravist ilma. Inkontinentsus, mis sageli liitub dementsusega, arvatakse ravimatute kilda ja vanur saadetakse hooldeasutusse. Ka lühiajaline viibimine hooldeasutuses kätkeb endas suuri riske, eriti mäluhäirete all kannatajatele. Uus keskkond ja võõras personal.põhjustavad paratamatult kohanemisraskusi vanur on pigem nõus taluma ebamugavusi ning näiteks kukkumisega seotuid ohte omas harjumuspärases ümbruskonnas. Seetõttu esineb vanuritel segasusseisundeid. Negatiivne ilming on ka hooldusasutuses süvenev sõltuvus välisest arstist. Akuutse haiguse tõttu haiglaravile sattunud vanur seisab silmitsi riskiga mitmesuguste iatrogeensete tüsistuste tekkes: invasiivsed diagnostilised ja raviprotseduurid, ravimite kahjulikud kõrvaltoimed, haiglainfektsioonid, voodiravi ja traumad. Eelmainitud komplikatsioone esineb igal kolmandal geriaatrilisel patsiendil ning iga kümnes haige vajab seetõttu lisaravi või läheb ettearvatust hiljem koju. Iatrogeensete probleemide
võidakse kehtestada erilised kvalifitseeritavad reeglid isikutele, kes on sündinud väljaspool vastava riigi territooriumi ja b) Kui toetusi makstakse sotsiaalkindlustuse süsteemidest, võivad teise riigi kodanike õigused olla allutatud vastavate riikide vaheliste lepingute sätetele. 1. Erinevate toetuste maksmine võib olla peatatud: a) Toetuse saaja viibimisel välisriigis; b) Kui isik viibib avalikest vahenditest finantseerivas hooldusasutuses; c) Kui isik on õigustatud üheaegselt kahele sularahas makstavale toetusele, siis peaks ta saama vastavatest toetustest suurema; d) Kui kindlustusjuhtum oli põhjustatud toetuse taotleja tahtliku käitumisega või kuriteoga või toetuse saamiseks oli esitatud teadlikult vale taotlus; e) Kui isik keeldub kasutamast meditsiini- või rehabilitatsiooniteenuseid või ei järgi ettenähtud juhiseid konkreetse juhtumi ajal;
annaabi.ee 
