laiba kohale ja äkki talle tundub, et kuuleb ohvri südamelööke ja et ka teised kuulevad. Lõpuks rebib põrandalauad üles ja tunnistab oma teo üles. Maurice Maeterlinck Belgia näitekirjanik ja sümbolistliku draama rajaja. Tema näidendid proovivad ühendada reaalse elu ja kujutluste maailma. Esimene tuntum näidend on draama ,,Pimedad"-kujut. sümboolselt kogu inimkonna traagikat. Peategelased on pimedad, kes on üksikul saarel ja nad elavad varjupaigas. Üks nende hooldajatest-preester on toonud nad metsa jalutama. Preester on kahjuks jalutuskäigu ajal surnud ja pimedad jäänud ilma juhita. Nad on hirmunud ega tea mida teha. Kolm, kes on sündinud pimedatena, on kõige egoistlikumad ning neid ei huvita muu peale enda ellujäämise. Kõige positiivsem on noor naine, kes on pimedaks jäänud ja kes oskab leida enda ümbert ilu. Nendega on ka väike sülelaps, kes on ainus nägija. Nad ei suuda leida mingit kokkulepet
jäljed reedavad nad ning midagi ei takistaks raevunud talumehel neile harki kõhtu suskamast või kirve ajudesse löömast. Tänapäeval oleks varga tuvastamiseks kõige kõrgem kasutada videovalvet ja nende karistuseks oleks vangla vangistus. „Linn kubiseb politseinikest, kes otsivad põgenenud juute“ Natsid ja juutidest getopolitseinikud rebivad lapsed vanemate käest, lahutavad mehed nende naistest ja vanurid noorematest hooldajatest. Emad, kes püüavad oma lastele pelgupaiku leida, pekstakse läbi ja lastakse maha. Aeg parandab kõik haavad. Kui 24 aastat hiljem andis Fristor tunnistusi saksa ohvitseri üle, kes oli tapnud ta ema, sai ta aru, et ta tundnud tapja vastu mingit viha. Ainus emotsioon oli ärritus, kuna ta ei tundnud kättemaksuiha. Ta saab aru, et see ei oma tähtsus, kuna ema ta juba tagasi ei saa. Naise elu tähendus on olla ema. Kui naine ei saa luua peret, on elu kaotanud tähenduse. See ei tähenda,
toimetulemine ning osutav/ pakutav teenus peaks olema korraldatud ja teostatud parimal võimalikul professionaalsel tasemel. Dementne eakas on hoolduse suhtes erivajadustega (Kaukonen jt 2004: 10). 3.1 Õendusabi koduõenduses Dementsusega patsiendi koduhoolduse ajaks võib arvestada 6-8 aastat. Omastest hooldajad ja eriti abikaasad on eriti motiveeritud ja soovivad dementsusega patsiendi hooldust kodus jätkata kui saavad piisavalt tuge. Suurim osa hooldajatest on abikaasad, kes jätkavad teistest kauem dementsusega patsiendi hooldamist kodus, samuti taluvad nad paremini probleeme, mis kaasuvad hooldamisega. Dementsusega patsiendil ja tema perel on eriti vaja tuge. Mida paremini ennast tunneb patsient, seda paremini tunnevad ennast omastest hooldajad. Kodus võimalikult kaua elamine on ühiskonnale soodsaim lahendus, aga koormab liigselt lähedasi. Võimalus probleemi optimaalselt lahendada oleks pakkuda teenuseid (tervishoid +
Objektipüsivus- 9 elukuul. Hakkab tekkima põhjus-tagajärg-seos- 4-5 elukuu. Kaheksandal kuul oskab kooskõlastada erinevaid toiminguid, et jõuda eesmärgini (paneb klotsid ämbrisse ja võtab välja). 12elukuul hakkab tähelepanu keskenduma toimingutelt eesmärgini- huvitab see, kuidas iga hinna seest saada klots sisse. Kui klots on ämbris, on ta rahul. Kõne areng- Õppimisteooriad- kinnituse mudel. Laps räägib seda, mida on kinnitatud, ka jäljendamine (mudelõpe). Lapsed räägivad hooldajatest erinevalt. Nativistlik teooria- inimesed on bioloogiliselt programmeeritud keelt omandama. Kõige kehtivam on interatsionalistlik- keele areng on seotud bioloogiliste ja keskkondlike tegurite koosmõjuna. Keele omadused- loov, struktrueeritud, tähenduslik, viitav (keel viitab ja kirjeldab reaalse maailma asju ja sündmusi), interpersonaalne ehk kommunikatiivne (sisaldab rohkem kui ühe inimese mõtteid samal ajal).
seostatakse eneseteadvusega ja metatunnetusega. Õppimine on uue lisamine, olemasoleva reorganiseerimine ja struktureerimine ja uute seoste tekkimine. Uue omandamisel on takistuseks paus; seda tuleb teha järjepidevalt eelduseks ümberstruktureerimisele. Oskused ja teadmised on eraldiseisvad. Keele omandamise käsitlused: Õppimisteooria, nt B. Skinner kinnituse mudel; laps räägib seda, mida on kinnitatud, korratud; ka jäljendamine (mudelõpe). Lapsed räägivad hooldajatest erinevalt. Nativistlik lähenemine, nt N. Chomsky keele omandamine põhineb bioloogilisel dispositisioonil; meil on eriline keeleorgan, mis võkmaldab meil ringi käia keelemärkidega; aju areng on keele omandamise baasiks, kuid keeleorgani aktiveerumiseks on vajalik keelekeskkond; keele areng on võimalik ainult kindlatel perioodidel Interatsionistlik lähenemine püüab tuua sisse õppimisteooria,
Kui laps satub võõra hooldaja kätte eristumisperioodil ta protesteerib, võõrastab ja on rahulolematu, kuni harjub hooldajaga. Seda perioodi nimetatakse eristuskiindumuse perioodiks. Laps on juba kiindunud emasse ja isasse ja kogeb teisi hirmutavatena. Hooldaja lähedalolek ja hoidmine on lapse ainuke turvalisuse allikas. Tal ei ole, veel mälestusi ega kujutlusi teistest hooldajatest, näiteks turvalisust toovast emast. Hooldaja ei tohiks vahelduda. Lapsel areneb võime mäletada kujutluse abil hooldajat. Ta võib seetõttu eraldatuse korral saavutada turvalisuse meenutades hooldajat. Kui last hoiab näiteks kasvataja või medõde või lapsehoidja läheb ta tuttava hooldaja rinnale, mitte kõrvale. Laps on siirdunud paljudesse kiindumuseperioodi
annaabi.ee 
