vajadusel käitumist korrigeerivaks Teiste suhtes avatuks, teisi arvestavaks, tundlikuks, koostöövalmis inimeseks 2 Täiskasvanute roll Lapse esmased sotsialiseerijad on tema vanemad Alus isiksuse omadustele ja sotsiaalsetele oskustele, orientatsioonidele ja väärtustele, sotsiaalsete normide järgimisele Erinevad toetuseviisid, mida pakuvad vanemad oma lastele: Armastavate hooldajatena; rollimudelitena; õpetajatena; kogemuse pakkujatena; lapse enesekonseptsiooni kujundajatena Seotussuhte alustaladeks on just vanemate või esmase hooldaja poolt pakutud kindlus- ja turvatunne 3 Vanemad Vanemad on sageli ühed olulisemad mudelid ... osalevad aktiivselt lapse sotsialiseerumisprotsessis õpetavad lastele sobilikku käitumist, väärtusi või reegleid
Enamus juhtudel jäävad vägistamise ohvriks langenud ellu, sellega kaasneb aga aastakümneid ja põlvkondi püsiv kahju. Vägivallaga kaasnevad hirm ja häbi ning see mõjutab aastaid ohvreid ja ka kogukonna suhtumist neisse. Lastele avaldavad erinevad relvastatud konfliktid eriti suurt mõju. Need mõjutavad tugevalt lapse psüühikat, nii pealt nägemine sõjategevust ja surmasid kui ka töötamine nende heaks, kas siis ise asudes probleemsesse piirkonda kaitsesse või töötades relvade hooldajatena või kokkadena. Noorukid saadetakse ilma erilise väljaõppeta kaitsma oma kodukohta, sündmuste keerises hukuvad just noored, sest neil puudub kogemus ja oma nooruse tõttu võtavad nemad ka suuremaid riske. Nooremaid kasutatakse lapstööjõuna kasarmutes, kus nende ülesanneteks on hooldada relvi, haavatuid või valmistada süüa. Sõjad ja poliitilised konfliktid on läbi ajaloo levitanud haigusi ja tõbesid, mis on levinud ka tsiviilelanike hulgas
eluaastatelt. Laste suure suremuse tõttu pidid naised võimalikult palju lapsi ilmale tooma. Sünniati tavaliselt kodus, kus neid aitasid ämmaemand ja naissugulased või naissoost naabrid. Naised tegutsesid kokkade, pagarite, kangakudujate, pesunaiste, siidivalmistajate, väikekaubitsejate, kosjasobitajate, günekoloogide, sanitaride, ämmaemandate, ammede, teenijannade, diakonisside, juuksurite, arstite ning naistesaunade hooldajatena. Võisid teha külaskäike avalikesse saunadesse, kirikusse jumalateenistusele, pühamutesse reliikviate juurde, matustele ning perekondlikele pidustustele. Ettevõtjad Kaupmees pidi alluma reeglitele ning maksma spetsiaalset tollimaksu. Põhiliselt kaubeldi põllumajandussaadustega. Maakondades toimusid mitmesugused laadad. Olid äriühingud, mille moodustamiseks oli vaja vähemalt kahte liiget. Natuuras tasumine muutus
Pakkuda ulualust kodutule Hooldada haiget Matta surnud 1000-1500 ühiskonna kiire areng, tekkis keskklass Hariduse areng, linnade ülerahvastatus- nakkushaigused Nakkuste vältimiseks liikus hooldustegevus kloostritest jälle kodudesse Loogiline analüüs faktide üle, taanduma hakkas jäägitu jumalakummardamine Kloostrite likvideerimine, diakonissid endiselt au sees, arenes koduvisiitide osatähtsus Rüütlite abikaasad lõid haiglaid, kus ise hooldajatena töötasid XIII-XIV loodi esimesed koolid- hoolduse õpetamine soost olenemata Sotsiaalne kihistumine, kirikulõhe III Õenduse pime periood 1500-1850 Kloostrite sulgemine- nunnad ja mungad hooldustegevuses tagaplaanil Hooldus ettevalmistuseta alamklassi naiste pärusmaaks, tänu sellele tegevuse mitte väärikaks pidamine Materiaalsus ühiskonnas esikohal, meditsiini kiire areng Arstid kuulusid ja ravisid kõrgklassi, alamatele jäid
c) Laste töö (child labour)- Töö liik, mis on suure töenäosusega ohtlik lapse tervisele. Samuti võib olla kahjulik lapse füüsilisele, vaimsele, moraalsele, sotsiaalsele ja hingelisele arengule. Tavaliselt katkestab see ka lapse haridustee. Tööorjuse ohvriks võivad langeda kõik- mehed, naised, noored ja vanad. Tööorjuse ohvrid võivad tegutseda legaalsetel tegevusaladel, nii erinevates vabrikutes, põldudel, erinevatel ehitustel, kui ka hooldajatena, lapsehoidjatena, narkokulleritena jne. (Sotsiaalministeerium 2008) 2. Elundikaubandus: Isiku värbamine, transportimine, üleandmine, varjamine või vastuvõtmine kolmanda isiku poolt, ähvardades jõuga või kasutades jõudu, röövimist, pettust jms, eesmärgiga eemaldada selle isiku elund(eid). Eestis on keelatud elundite ost ja müük. Inimeste kaubitsemine elundite saamise eesmärgil ei ole kuigi levinud ja Eestis selle kohta andmed puuduvad.(Sotsiaalministeerium 2008)
ning ka sotsiaalsed kompetentsused. Teiseks oluliseks oskuse kujundajaks on lasteaed, kool. See on oluline keskkond oma võimaluste ja ohtudega. Esmased sotsialiseerijad on vanemad, mis on ka kõige mõjusamaks teguriks lapse arengus. Lapsepõlves pannakse alus isiksuse omadustele ning sotsiaalsetele oskustele, orientatsioonidele ja väärtustele ning sotsiaalsetele normide järgimisele. Lapsevanemad toetavad sotsiaalset arengut vähemalt 5 erineval moel 1. armastavate hooldajatena 2. rollimudelitena 1 3. õpetajatena 4. kogemuse pakkujatena 5. lapse enesekontseptsiooni kujundajatena Esimese aasta lõpuks kujuneb välja oluline lähisuhe inimese arengus e. seotussuhe. Seotus on defineeritav kui võime luua keskendunud, püsivaid ja emotsionaalselt tähenduslikke suhteid oluliste teistega ning varajase seotussuhte alustaldadeks on
otsusele ning tunnustatud käitumisnormidele vastavalt käituvaks ning vajadusel oma käitumist korrigeerivaks, teiste suhtes avatuks, teisi arvestavaks, tundlikuks, koostöövalmis inimeseks. 2. Lapse sotsiaalsete oskuste arengu koht alushariduse raamõppekavas, kasvatuslikud eesmärgid. Lapse suhted täiskasvanuga. Lapse esmased sotsialiseerijad on tema vanemad. Lapsevanemad toetavad laste sotsiaalset arengut vähemalt viiel erineval moel: armastavate hooldajatena, rollimudelitena, õpetajatena,kogemuse pakkujatena ning lapse enesekontseptsiooni kujundajatena. Lapsed omandavad juba väga varakult teda ümbritsevate inimestega kontaktis olles oluliste suhete (kiindumus, sõprus) sisemised töömudelid. Seotussuhe on üks varasemaid ja olulisemaid lähisuhteid inimese arengus ja see kujuneb välja esimese aasta lõpupoole. Varajase seotussuhte alustaladeks on just vanemate või esmase hoidja poolt pakutud turvatunne
annaabi.ee 
