Jaapani meri Joonas puusepp Jaapani mere asukoht Jaapani meri asub Aasia mandri ning Sahhalini,hokkaido Ja Honsiu saare Vahel.Jaapani meri On ühendatud Tsugaru,korea ja Tatari väinaga. Suurus • Pindala: umbes 978,000 km ² • Keskmine sügavus: 1753 m • Suurim sügavus: 3669 m Keskkonnaprobleemid • 1960 aasta kiire majanduskasv ja rasketööstuse koondumine piki Jaapani rannikualasid põhjustasid veereostuse. • Õlireostus on suur probleem suurtel laeva teedel. Kasutatud allikad • http://translate.google.ee/translate?
Jaapan Parasvöötme segametsad Sissejuhatus Enamus Jaapanist on segametsade vööndis. uhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Jaapani saarestik asetseb Ida-Aasias ja eraldab e Jaapani merd Vaiksest ookeanist. olmas tase Saarestiku moodustab 4 suurt saart: Honsiu, Neljas tase Viies tase Hokkaido, Kiusiu ja Sikoku, mitu saareahelikku ja tuhanded väiksemad saared. Suurim, Honsiu, katab üle 60% kogu Jaapani maismaast. Rohkem kui poolt ala katab mets, kusjuures põhjaosas valdavaks okas- ja segametsad, lõunas kasvavad igihaljad taimed.
Jaapani pinnamood on mägine, seega on raske leida uut pinda, kus saaks arendada põllumajandust. Jaapani mägialasid lõhuvad ka sügavad kuristikud. Jaapanis on ka palju väikseid jõgesid ja järvi. Jaapan asub Vaikses ookeanis, seal kus tekivad taifuunid, mis rikud palju viljasaaki. Seega on Jaapanis keeruline põllumajandust edasi arendada. 13 8.1.3 Kliima-kliimavööde, agrokliima iseloomustus. Honsiu saare poolitab põhjaks ja lõunaks kahe kliimavöötme piir: põhja jääb parasvööde, lõunasse niiske lähistroopiline kliima. Üle Jaapani kirdeosa jookseb mussoonkliima. Kliima on enamasti pehme, kuid varieerub märkimisväärselt erinevates piirkondades, enamasti tänu kontinentaalsetele õhuvooludele loodest, mis domineerivad talvel ja ookeanilistele õhuvooludele kagust, mis annavad tooni suvekuudele. 4 aastaaega on selgelt eristatavad.
1906 San-Francisco 8.2 1 500 Häving tulekahjudest 1908 Messina 120 000 1920 Hiina 180 000 1923 Tokio 7.9 143 000 1927 Qinghai Hiina 8.3 200 000 1933 Long Beach 8.9 2 990 USA 1934 Bihar India 8.4 10 700 1946 Honsiu Jaapan 8.4 2 000 1950 Himaalaja 1950 Murrangud mäeahelikes 1960 Tsiili 8.6 5 700 1964 Alaska 8.5 131 1970 Peruu 7.8 66 000 Suur maalihe 1975 Hiina 7.5 vähe Esimene ennustatud suur maavärin 1976 Hiina 7
on sügavus kõigest 5 m. Pinnahoovus on põhjasuunaline, jaanuarist kuni märtsini on väin jääs. 26. Torrese väin ühendab Arafura merd Korallimerega, erldab Uus Guinead Austraaliast. p 74 km l 150 km lvs 7,4 m Väin on madalaveeline, laevaliiklust segavad arvukad korallsaared ja rifid. 27. Tsugaru (Sangari) väin ühendab Jaapani merd Vaikse ookeaniga, eraldab Hokkaido ja Honsiu saart. p 102 km l 18 km lvs 110 m Pinnahoovus kulgeb kiirusega kuni 4,5 sõlme itta, augustis ja septembris esineb taifuune, talvel ei külmu.
millesse kuulub Okinawa. Jaapan koosneb umbes 3900 saarest, enamus neist on pisikesed. Suuri saari on 4: 1) Honsh (231000 km2) 2) Hokkaido (83500 km²) 3) Kysh (42000 km²) 4) Shikoku (19000 km²) Honsiu saar asetseb Ida-Aasias, eraldades Jaapani merd Vaiksest ookeanist. Tsushima väin, mis lahutab saart Koreast on ligi 190 km lai, samal ajal lahutab Honsiud 800 km avamerd Hiina ranniku lähimast punktist. Umbes 1/3 saarest (põhjaosa) asetseb parasvöötmes ning ülejäänud 2/3 (lõuna) mussoonkliimas, mis ulatub Jaapanist läbi Korea poolsaare, Hiina ja kogu Kagu-Aasia Indiani välja. Saar on Jaapani keskmeks (geograafilised koordinaadid 33º
annaabi.ee 
