civitate Dei“ (Jumala riigist) 12.Tegurid, mis mõjutasid klassikalise antiikkultuuri retseptsiooni hilisantiigis. Poliitilised: Rooma impeeriumi kriis 2.saj lõpus ja 3.saj pKr, sõdurkeisrite periood (235-285); Constantinus I (Suur)(306-337) Religioossed: 313 Milano ususallivusedikt (Edictum Mediolanense) Kultuurilised: üleminek papüüruselt pärgamendile 2/4.saj Rooma impeeriumi jagunemine 395 pKr (Honoriuse ja Arkadiose vahel) 13.Miks hilisantiigi ja varakeskaja perioodil hävis suur osa antiikautorite teoseid? Keelt ei osatud, tekstid muutusid tolle aja inimestele võõraks. Kuna antiikautorite vastu huvi ei tuntud jäid need unustusse, ega peetud oluliseks. Rooma riigi allakäigu ja lagunemise tõttu puhkenud sõjad ja rahutused on hävitanud suure osa teoseid. Tekstide maha kraapimine käsikirjadelt taaskasutamise eesmärgil(palimpsest) 14
12. Nimetage ja iseloomustage tegureid, mis mõjutasid klassikalise antiikkultuuri retseptsiooni hilisantiigis. Vastus: Poliitiliselt: Rooma impeeriumi kriis 2. Saj. lõpus ja 3. saj. pKr, · sõdurkeisrite periood (235285); Constantinus I (Suur) (valitses 306337) · Religioosselt: 313 Milano ususallivusedikt (Edictum Mediolanense) · kultuuriliselt: üleminek papüüruselt pärgamendile 2/4. saj. Rooma impeeriumi jagunemine 395 pKr (keiserTheodosiuse poegade Honoriuse ja Arkadiose vahel). Ja kristlus... 13. Nimetage põhjuseid, miks hilisantiigi ja varakeskaja perioodil hävis suur osa antiikautorite teoseid. Vastus: Keelt ei osatud, tekstid muutusid tolle aja inimestele võõrateks. Kuna antiikautorite vastu huvi ei tuntud, jäid need unustusse, neid ei peetud oluliseks. Rooma riigi allakäigu ja lagunemise tõttu puhkenud paljud sõjad ja rahutused on hävitanud suure osa teoseid.
12. Nimetage ja iseloomustage tegureid, mis mõjutasid klassikalise antiikkultuuri retseptsiooni hilisantiigis. · Poliitiliselt: Rooma impeeriumi kriis 2. Saj. lõpus ja 3. saj. pKr, · sõdurkeisrite periood (235285); Constantinus I (Suur) (valitses 306337) · Religioosselt: 313 Milano ususallivusedikt (Edictum Mediolanense) · kultuuriliselt: üleminek papüüroselt pärgamendile 2/4. saj. · Rooma impeeriumi jagunemine 395 pKr (keiserTheodosiuse poegade Honoriuse ja Arkadiose vahel). 13. Nimetage põhjuseid, miks hilisantiigi ja varakeskaja perioodil hävis suur osa antiikautorite teoseid. Keelt ei osatud, tekstid muutusid tolle aja inimestele võõrateks. Kuna antiikautorite vastu huvi ei tuntud, jäid need unustusse, neid ei peetud oluliseks. Rooma riigi allakäigu ja lagunemise tõttu puhkenud paljud sõjad ja rahutused on hävitanud suure osa teoseid.
Bütsantsi ajajärk ( 7 saj lõpp – 1453) IDA – ROOMA AJAJÄRK: Ida – Rooma imp asutamine, läänealade ja I –R ühendamise püüdlused, võitlus ülemvõimu pärast Lähis – Idas. 1) imp asutamine – 306 a sai keisriks Constantinus ( - 337). Viis pealinna Roomast Isantioni (Istanbuli), mida hakati nim 330 a Konstantinoopoliks. Peale Thedosius II (346 – 395) surma jagunes R imp kaheks. Esiteks Arkadiase poolt juhitud Ida – Rooma impeeriumiks ja Honoriuse poolt juhitud Lääne – Rooma impeeriumiks (alguses käis juhtimine Milanost, hiljem Ravennast). 2) Ühendamise püüdlused - L – R imp hakkas lagunema kui germaani-rooma hõimud rajasid Rooma impeeriumi provintsideks oma kuningriike. Lääne – goodid edela – Gallias ja Hispaanias, vandaalid Põhja – Aafrikas. 476 tõugati troonilt Romulus Augustus (viimane L – R keiser), puudusid pärijad laskus „pimeduseaeg“ barbarid võimul
väe. Keiser Valens langes. Rooma pidi tunnustama gootide õigust liitlastena (föderaatidena) Balkanile jääda. Theodosius I (379 395) valitses esialgu ainult riigi idaosade üle. 381 Konstantinoopoli kirikukogul kuulutas kristluse Rooma riigiusuks. Algas paganausu riiklik tagakiusamine. 394 tõusis kogu Rooma riigi ainuvalitsejaks, ühendades impeeriumi viimast korda ühe keisri võimu alla. 395 riigi jagunemine pärast Theodosiuse surma tema poegade Arkadiose (Ida-Rooma) ja Honoriuse (Lääne-Rooma) vahel osutus lõplikuks. 406 tungisid vandaalid, sueebid ja alaanid üle Reini Galliasse ja sealt edasi Hispaaniasse. 407 tõid roomlased oma väed välja Britanniast, tugevdamaks kaitset Reini piiril. 410 Balkanilt Itaaliasse tunginud läänegoodid Alarichi juhtimisel rüüstasid Roomat. Seejärel hõivasid nad suure osa Galliast ja Hispaaniast. 429 ületasid vandaalid Gibraltari ja seejärel vallutasid Põhja-Aafrika. 435 langes nende kätte Kartaago
kiriku kloostris. See ei pakkunud midagi iseäralikku ega salapärast, välja arvatud vahest mõned nurka asetatud klaaspudelikesed, mis olid täis kaunis kahtlast püssirohutaolist pulbrit. Siin-seal seintel oli küll mõni pealiskiri, aga need kõik olid puhtteaduslikud või vagad mõtteterad pari-mailt kirjanikelt. Ülemdiakon istus käsikirjadega täidetud suure kirstu ette vaskse kolmiklühtri valgusse. Ta toetas küünarnuki pärani avatud Autuni Honoriuse * 8 9 raamatule «De praedestinatione et libero arbitrio»2 ja lehitses sügavamõtteliselt trükitud folianti, mille ta oli kaasa toonud ja mis ta kambris oli ainsaks trükikunsti tooteks. Koputus uksele äratas ta mõtetest. «Kes seal on?» hüüdis teadlane nälginud peni lahkusega, kellelt tahetakse kont ära võtta. Hääl väljas vastas. «Teie sõber Jacques Coictier.» ülemdiakon tõusis ja avas ukse.
annaabi.ee 
