merevesi on aastaringselt 25-30 kraadi. Kuna selle mere vesi ei külmu, pole Kariibi meres proobleeme talvel merevee jäätumisega. Vee liikumine Merd läbib idast läände Kariibi hoovus, see on soe hoovus. Kariibi mere vesi hoiab Lääne- Euroopat soojana. Kui see ühendus katkeb, muutub ka kliima Lääne-Euroopas jahedamaks. Kariibi meres on nõrgad looded. Rannikud: Kariibi mere rannikuäärsed alad on suhteliselt tasased ja madalad, kuid Hondurase ja Haiti saarte juures kohtub meri ka mägedega. Rannajoon on tugevasti liigestunud. Yukatani poolsaar on üks suuremaid, esineb palju neemi. Rannikuriigid: Kariibi mere ääres asuvad riigid on Venezuela, Columbia, Belize, Honuras, Costa Rica, Panama ning Nicaragua. Kariibi meres asuvad saareriigid on Kuuba, Jamaica, Dominikaani Vabariik ja Haiti. Peamised sadamad Kariibi mere ääres on sadamad nagu näiteks Maracaibo, Amuay, Punta Cardon ning Puerto La Cruz.. Keskonna probleemid:
kraadi nagu ka merevesi on aastaringselt 25-30 kraadi. Kuna selle mere vesi ei külmu, pole Kariibi meres proobleeme talvel merevee jäätumisega. VEE LIIKUMINE Merd läbib idast läände Kariibi hoovus, see on soe hoovus. Kariibi mere vesi hoiab Lääne-Euroopat soojana. Kui see ühendus katkeb, muutub ka kliima Lääne-Euroopas jahedamaks. Kariibi meres on nõrgad looded. Kariibi meri RANNIKUD Kariibi mere rannikuäärsed alad on suhteliselt tasased ja madalad, kuid Hondurase ja Haiti saarte juures kohtub meri ka mägedega. Rannajoon on tugevasti liigestunud. Yukatani poolsaar on üks suuremaid, esineb palju neemi. RANNIKURIIGID Kariibi mere ääres asuvad riigid on Venezuela, Columbia, Belize, Honuras, Costa Rica, Panama ning Nicaragua. Kariibi meres asuvad saareriigid on Kuuba, Jamaica, Dominikaani Vabariik ja Haiti. Peamised sadamad Kariibi mere ääres on sadamad nagu näiteks Maracaibo, Amuay, Punta Cardon ning Puerto La Cruz.. KESKKONNA PROBLEEMID
Bussitransport: Bussid on eelistatud reisimiseks üle piiri. Linnabussid sõidavad kõikide linnade vahel, kõikides suuremates linnades on olemas depood. Bussiga sõit on odav, kuid rahvarohke. Laevatransport Meretransport: Riigi kolm olulist sadamat: La Unión / Cutuco, La Libertad ja Acajutla, asuvad Vaikse ookeani rannikul. Acajutla on ainus sadam, mis pakub praegu teenust ning sinna saab viia ainult lahtist kaupa. Valmistoodang jõuab Guatamala või Hondurase sadamatesse ja sealt transporditakse El Salvadori. Aastal 2002 El Salvadoris polnud registreeritud lasti-laevu Jõetransport: Siseveekogudes transport puudub, vaid Rio Lempa on osaliselt laevatatav. See on meelelahutuseks. Õhutransport Lennutransport: El Salvadoris on 83 lennujaama, millest vaid viis on kattega.. El Salvador on seotud kogu läänepoolkera, Euroopa ja Kaug-Ida rahvusvahelise lennuteenusega Transportes Aéreos Centroamericanos (TACA) ja mõne teise transpordi firmaga.
Asend Savannid levivad lähisekvatoriaalse kliimavöötme piirkonnas. Lähisekvatoriaalsed vöötmed asuvad ekvaatorist pöörijoone suunas, ulatudes 15. laiuskraadini. Enamik maailma savannidest asub Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas, kuid neid leidub ka Lõuna- ja Kagu-Aasias ning Austraalias. Riigid Savannides asuvaid riike: Aafrikas Lõuna- Aafrika, Sambia, Kenya, Kongo Demokraatlik, Tansaania jt. Vabariigid, Lõuna- Ameerikas Brasiilia, Boliivia, Hondurase, Nicaragua jt. Vabariigid ja veel on savanne Austraalias. Kliima Savannide kliimat iseloomustab kahe aastaaja - kuiva ja vihmase - vaheldumine. Suved on savannides vihmased ja talved kuivad. Temperatuurikõikumised on aastas väikesed - nii suvel kui ka talvel on ööpäevane keskmine õhutemperatuur 20°C kuni 30°C. Aastane sademete hulk kõigub 300-1000 mm vahel, kusjuures enamus sademetest langeb maha vihmasel suveperioodil. Kuiva ja vihmase aastaaja vaheldumise põhjuseks
Lähisekvatoriaalsed vöötmed asuvad ekvaatorist pöörijoone suunas, ulatudes 15. laiuskraadini. Enamik maailma savannidest asub Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas, kuid neid leidub ka Lõuna- ja Kagu-Aasias ning Austraalias. Riigid Savannides asuvaid riike: Aafrikas – Lõuna- Aafrika, Sambia, Kenya, Kongo Demokraatlik, Tansaania jt. Vabariigid, Lõuna- Ameerikas – Brasiilia, Boliivia, Hondurase, Nicaragua jt. Vabariigid ja veel on savanne Austraalias. Kliima Savannide kliimat iseloomustab kahe aastaaja - kuiva ja vihmase - vaheldumine. Suved on savannides vihmased ja talved kuivad. Temperatuurikõikumised on aastas väikesed - nii suvel kui ka talvel on ööpäevane keskmine õhutemperatuur 20°C kuni 30°C. Aastane sademete hulk kõigub 300-1000 mm vahel, kusjuures enamus sademetest langeb maha vihmasel suveperioodil
Viimane dateeritud maia steel oli 15.jaanuar 909.aastal. Suured linnad hüljati või elasid neist varju otsivad asunikud. Rahvastik langes ja kodud jäeti maha. Paljud elanikud asusid ümber Guatemala mägismaadele, keda tänapäeval Peténi maiadeks peetakse. Merekaubanduse osakaal suurenes ja selle tõttu tekkisid kaubandusvõrgustikud ja kaubasadamad. (Nicholas J. Saunders 2007: 99-100) 3 Lahe saarte lähedal Hondurase ranniku juures puutus Kolumbuse meeskond kokku maiade suure, kaubanduseks mõeldud merekanuuga. Võttes arvesse selle suurust, kolmekümmet sõitjat ja kakaost, vaskkelladest, kirvestest ning metallitöötlemisvarustusest koosnevast lasti, pidasid hispaanlased laeva meeskonda kaugelt kõikge arenenumateks inimesteks, keda nad seni ameerikas kohanud olid. (Nicholas J. Saunders 2007: 101) Vaatamata poliitilise iseseisvuse kadumisele ei kadunud maia rahvad maailma ajaloost
ürgmets, kus asub üks maiade märkimisväärsem asula Palenque. Usumacinta basseinis külgneb tegeliku ürgmetsa alaga veel väike ja madal tasandik Peten, kus meie aja järgi 1-2 sajandil tekkisid maiatsivilisatsiooni esimesed kivist linnad. 9-10 sajandi paiku kolisid maiaindiaanlased uuele territooriumile – Yukatani poolsaarele. (Stingl 1969: 47-48) Maiade alad on tänapäeval jagatud Mehhiko Yukatani, Quintana Roo, Campeche, Chiapase ja Tabasco osariigi ning Quatemala, Belize`i, Lääne-Hondurase ja El Salvadori vahel (Vaata kaarti lisa 1). Miljonid maiad elavad samas piirkonnas tänapäevalgi järgides muistsete esivanemate traditsioone. (Foster 2002: 25) Esimesed jäljed maiadest on pärit 3. aastatuhande keskpaigast eKr. Siis olid nad juba põlluharijad, kuid kõrgkultuur tekkis ajavahemikus 300-900. a. pKr. Siis ehitati Kesk-Ameerika vihmametsa linnu, kus kõrgusid võimsad kivist astmikpüramiidid ja laiusid ruumikad valitsejapaleed
salapärasuse ja mõistatuslikkuse poolest. Orhidee kahtleb kõiges ja satub seetõttu tihti kaaslaste ja ülemustega vastuollu. Ta peaks end hoidma: kannatused ja ülepingutused kulutavad läbi ka kõige vastupidavama inimese. (6) 11 7. Orhidee rahvuslillena (5) 1.Costa Rica -Väikseõieline Katleia 2.Columbia-Columbia Katleia 3.Brasiilia- Purpurlaeelia so. epifüütne kasvab rannikuala kõrgetel puudel 4. Panama- Tuvikäpp 5.Honduras- Hondurase Haldjanokk-epifüütne (pealistaim) 6.Guatemaala- Süütu Neitsikäpp 7.Belize -Lainjas Kalmaarkäpp-epifüütne 8.Venezuela-Venetsueela Katleia 9.Seisellid-Valkjas Angreekum 10.Põhja -Korea- Dendroobium- epifüütne 11.Indoneesia- Õilis Kuuking-epifüütne 12.Singapur - Vanda Miss Joa Quim 12 8. Kasutatud kirjandus 1. Pinkse, J. Orhideed kõigile. Poola. Kirilille kirjastus. 2007. lk 8-14. 2. Schmeidt, O. Eestimaa orhideed. Tallinn. Varrak
Oma teisele reisile (1493-1496) läks Kolumbus 17 laeva ja 1500 mehega, sellel reisil avastas ta Dominica, Guadelope jt. Väikeste Atillide saari, Puerto Rico ning Jamaica. Kolmandal reisil (1498-1500) jõudis ta Trinidadini ja Orinoco deltasse ning pani aluse ka Lõuna-Ameerika avastamisele, peale seda saadeti ta salakaubanduse põhjal süüdistatuna Haitist Hispaaniasse, kus ta aga kohe vabastati. Neljandal reisil (1502-1504) avastas Martinique'i ja sõitis piki Kesk- Ameerika rannikut (Hondurase juures), kuid ei maabunud. Et avastatud alade rikkus ei täitnud Hispaania valitsejate lootust, Kolumbuse teenetest loobuti. Kolumbus veetis oma viimased päevad enda tagasihoidlikus kodus Valladoildis, Hispaanias. 20. mail, 1506. Christopher Kolumbus suri 54 aastasena. (Christopher...1992:208-212). 23 KOKKUVÕTE Ajamasinat on võimatu leiutada: kui sa selle leiutad ja ajas tagasi lähed, siis
annaabi.ee 
