2. Õhukeste lõikude saamiseks kasutatakse preparaadi valmistamisel mikrotoome. 3. Hulkraksetes organismides sõltub rakkude kuju ja ehitu, millisest koest nad pärinevad. 4. Kõige väiksemaks elusorganismi rakuks loetakse mükoplasmat. 5. Tsütoplasma koostises on kõige rohkem vee molekule. 6. Hapnik ja teised gaasid pääsevad kokku difusiooniga. 7. Inimese keharakkude kromosoomistik (2m) koosneb 46-st kromosoomist ja 23-st homoloogsest kromosoomi paarist. 8. Histoonid paiknevad rakutuumas. 9. Rakule mittevajalikke mikromolekulaarsete ühendite lagundamine toimub lüsosoomides. 10. Ribosoomide peamiseks ülesandeks on valkude süntees. II osa 1. 1838/1839.a. panid aluse rakuteooriale Schleideng ja Schwann. 2. 1826.a. avastas imetajate munaraku van Baer. 3. Teadust rakkude ehitusest jagunemise mehhanismidest organismide erinevates kudedes kannab nimetust tsütoloogia. 4
5. Ristsiire ehk krossingover Ristsiire ehk krossingover (homoloogiline rekombinatsioon) on protsess, mille käigus toimub homoloogiliste kromosoomide põimumine, mille jooksul nad vahetavad võrdsetes kogustes pärilikkusainet. Ristsiire toimub meioosi profaas. Meioos on protsess, kus diploidne rakk jaguneb 4 haploidseks rakuks, milles on emalt ja isalt saadud geneetiline info. Geenikonversiooni puhul toimub ainult lühikese osa DNA ülekanne ühest homoloogsest kromosoomist teise ja tihti muutub ainult osa geenist. * Kiasmid Kiasm - Esimese meiootilise jagunemise profaasi diploteeni staadiumis kahe homoloogse kromosoomi neljast kromatiidist koosnevas grupis nähtav kahe kromosoomi vaheline DNA-lõikude vahetuskoht, kus toimub ristsiire. Diploteenis sünaptonemaalne kompleks laguneb, kromosoomid eemalduvad teineteisest, kuid jäävad seotuks sealt, kus toimus kromosoomide ristsiire ehk kiasmide koha pealt. * Sünaptonemaalne kompleks
Modifitseeriv - paljude tunnuste arengut määravad nn põhigeenid ja rida modifitseerivaid geene, mis tugevdavad või nõrgendavad põhigeenide mõju. Pleiotroopsuseks ehk polüfeensuseks nimetatakse ühe geeni toime üheaegselt mitmele tunnusele. Pleiotroopsusega seletub ka geneetiline korrelatsioontunnuste vahel, s.o nähtus, kusühe organi või tunnuse muutusega kaasneb teise organi või tunnuse muutus. 24. Geenide aheldus. Krossingover. Geenide rekombinatsioon ehk ümberpaiknemine ühest homoloogsest kromosoomist teise. Mida kaugemal geenid kromosoomis üksteisest asuvad, seda suurem on nendevahelise krossingoveri tõenäosus. Krossingoveri sageduse alusel koostatakse erinevate loomaliikide kromosoomikaardid, kus määratakse ära teadaolevate geenide suhteline järjestus aheldusrühmas (kromosoomis). Ristsiirde sagedus näitab ahelduse püsivust lookuste vahel. Kui rekombinantemoodustub vähem, on lookused tugevamini aheldunud ja vastupidi
kromosoomide ristsiirde Spo 11 valk – katkestab DNA ahela Mre11 nukleaas kompleks – lõikab DNA ahela lühemaks RecA moodi proteiin – katalüüsib ahela vahetuse Holliday kaksikühendused: ristsiirde käigus kaks kaheahelalist Dna molekuli eralduvad neljaks ahelaks, et omavahel segmente vahetada. 30. Geenikonversiooni ja ristsiirde erinevus Geenikonversiooni puhul toimub ainult lühikese osa DNA ülekanne ühest homoloogsest kromosoomist teise ja tihti muutub ainult osa geenist. → üks DNA annab enda info teisele, vastu ei saa midagi → Geenikonversiooni teevad läbi ainult väiksed DNA osad või isegi ainult osa geenist Ristsiirde puhul kaks DNAd vahetavad omavahel geneetilist infot 4. Mobiilsed geneetilised elemendid – transposoonid 31. Mis on transposooNid ja mida need teevad? TRANSPOSOON ehk mobiilne geneetiline element on kõigis rakkudes ja võivad
Sealt migreeruvad nad genitaalkurdu (genital ridge), see on koht, kuhu arengu jooksul tekib gonaad e. sugunääre. Seal paljunevad nad mitootiliselt ning teatud arenguetapil alustavad meioosi. Suguliselt sigivatel organismidel võib elutsüklis eristada 2 faasi: haplofaas ning diplofaas. Üleminek haplofaasist diplofaasi toimub viljastumise abil, diplofaasist haplofaasi aga meioosi abil. Haplofaasis on organismi rakkudes igat kromosoomi 1 koopia (1 kahest homoloogsest kromosoomist), diplofaasis aga on rakkudes iga kromosoom esindatud 2 väga lähedase variandi või versioonina (2 homoloogset kromosoomi). Homoloogsed kromosoomid - ühe kromosoomi kaks väga lähedast versiooni, mis sisaldavad samu geenilookusi samas järjestuses. Diploidses rakus kumbki homoloog pärineb eri vanemalt (üks isas- , teine emasvanemalt). Eristatakse 3 eri meioosi tüüpi: sügootne meioos (askomütseedid, basidiomütseedid, paljud vetikad). Meiotsüüdiks on
ajal esile ainevahetuse aeglustumise, mistõttu hiired rasvuvad kergesti. Teise näitena võib tuua 44 karakull-lammaste halli villavärvuse seose seedehäiretega, mistõttu hallid talled hukkuvad ja elavad harva suguküpsuse saabumiseni. GEENIDE INTRAKROMOSOOMNE REKOMBINATSIOON (MORGANISM) Lisaks geenide rekombinatsioonile diploidsetel organismidel eri kromosoomipaaride vahel, esineb ka geenide rekombinatsioon ehk ümberpaiknemine ühest homoloogsest kromosoomist teise. Intrakromsoomse rekombinatsiooni alused töötasid välja USA teadlased eesotsas T. Morganiga. Uurimisobjektiks kasutati seejuures äädikakärbest, kes sigib kiiresti ja omab vähe (4 paari) kromosoome. Keskmiselt kahe nädalaga annab üks ema kuni 100 järglast. Geenide aheldus Geenide arv mistahes liigil ületab alati selle liigi kromosoomide arvu. Seepärast peab igas kromosoomis asuma hulk geene ning nad peavad esinema aheldusrühmadena. Kõik
Kuna viirused nakatavad rakku tsütoplasmasse sisenedes selle tsütosooli, siis MHC I-st sõltuv antigeeni presentatsiooni rada ongi primaarne viirus-nakatatud raku ja T-raku vahelises signalisatsioonis. MHC II klass MHC II klassi molekulid on antigeeni esitavate immuunsüsteemi rakkude pinnal (B-rakud, T-rakud, monotsüüdid/makrofaafid, dendriidirakud). Nad koosnevad kahest homoloogsest peptiidiahelast (alfa ja beeta ahel). MHC II klassi molekul seob ja transpordib eksotsütoosi teel rakku sisenenud patogeene. MHC II-sõltuvat antigeeni presentatsiooni rada nimetatakse ka endotsütootiliseks või endogeenseks rajaks. MHC II "laadimine" patogeeniga peab toimuma raku sees. Selleks siseneb ekstratsellulaarne patogeen endotsütoosi teel rakku, kus ta seeditakse lüsosüümides. Seejärel MHC II-ga seotuna
annaabi.ee 
