Nendega n�liti ja t�keldati loomi. Oli k�tt ja korilane raipes��jate k�rval. �ppis tuld kasutama. T�nap�eva inimese pikkune, tumeda naha, kehaehitus sarnane t�nap�eva inimestega, k�ne v�ime piiratud. U 700000-600000 a tagasi kujunes Heidelbergi inimene(Homo heidelbergensis). Oli suuri loomi k�ttiv jahimees, valmistas keerukaid t��riistu. Oli l�hike ja j�ssakas, vaimselt �letas eelk�ijaid. U 250000 a tagasi kujunes uus liik hominiide - neandertallased. Asustasid ulatusliku territooriumi Atlandi ookeanist Kesk-Aasiani. Olid h�sti kohanenud karmi kliimaga, neil oli j�ssakas kehaehitus, kolju suurus t�nap�eva inimesega enam v�hem sama, oskasid k�nelda. Nad matsid oma surnuid ning olid k�llalt targad. Ajal, mil neandertallased domineerisid Euraasias, oli v�lja kujunenud uus inimliik - Homo sapiens e n��disinimene. Euroopasse j�udsid nad u 45000 a tagasi.
kui põhimõtteliselt uus loodusliku valiku rakenduspunkt. Inimlik töö on eelkõige tööriistade valmistamine ja kasutamine. Tööriist on oma olemuselt kunstlik (ekstrasomaatiline) organ, mis omandas antropogeneesi kestel üha suurema osatähtsuse inimese suhetes keskkonnaga, st. ta sai inimese olelusvõitluse järjest tähtsamaks vahendiks. Esimeste tööriistade valmistamisest peale hakkas looduslik valik mõjutama hominiide esmajoones tööriistade kvaliteedi ja kasutamisosavuse järgi, ja sellest tulenevalt üha enam aju ja käte võimeid. Töö lõi inimese põhimõtteliselt samal viisil, kuidas lendamine lõi linnu või kuidas seedimine tekitas seedetrakti. Asja teeb keerukamaks see asjaolu, et hominiidid olid algusest peale ühiskondlikud loomad. Jahipidamise ja töö tekkimise järel pidid kollektiivne integratsioon ja kommunikatsioon veelgi tugevnema. Seetõttu hakkas looduslik valik toimima
Neandertallased ja kromanjoonlased on arvatavasti ka omavahel paljunenud , kuid harva. Tp inimesest vüib olla 1-3 % DNA-st neandertallastelt pärit. See sai toimuda nii ,et kromanjoonlastest mehed on olnud suhtes neandertallannadega.Neandertallannad suure tõenäosusega meikisid ennast... musta, punase ja kollase värviga. Neandertallaste luude uurimisel rõhutatud seda, et tulemused ei saa olla lõplikud. Koos homo sapiensiga on elanud maailmas ka paralleelselt teisi hominiide. 2003 leiti Kagu-Aasiast Florese saarelt 800 tuh a vanuseid tööriistu, hakati uurima , ning ühest koopast leiti kääbuskasvu inimeste skelettide jäänuseid. Sellele anti nimetus Homo floresiensis. Pikkus alla meetri , ajumaht 380 cm3 , mida võib võrrelda tänapäeva simpansi ajumahuga. Kõige nooremad florensisised surid välja 12tuh a tagasi. Seal läheduses toimus vulkaanipurse ning see hävitas elu sellel saarel.
inimesed, so Homo habilis ja Homo erectus tekkisid Aafrikas. Homo erectus oli esimene, kes Aafrikast välja rändas ning asustas suure osa Euraasiast. Nüüdisinimene Homo sapiens sapiens asustas praktiliselt kogu Vana Maailma ajavahemikus 50-40 000 aastat tagasi. U 2,5 miljonit aastat tagasi alanud varapaleoliitikum lõppes u 150 000 aastat tagasi. Just sel perioodil ilmusid esimesed Homo perekonda kuuluvad olendid ahvinimesed. Loengu piiratud mahu tõttu ma siin hominiide ehk inimlasi ehk siis inimesesarnaseid ahviliike, ei käsitle, mainin vaid, et inimkonna vahetuks eellaseks peetakse Australopithecus africanust, kes elas u 3 miljonit800 000 aastat tagasi. U 2 miljonit aastat tagasi elas Ida-Aafrikas Homo habilis osav inimene, vanim liige Homo perekonnas. Tema avastamisega on seotud Leakeyde perekond. Nimelt 20. sajandi algul inimese eellaste luuleidude hulk kasvas ning neid saadi mitmelt poolt. 1931. aastal alustasid Ida-
olid võrreldavad kreoonlastega. Paar aastat tagasi avastati veel üks koos inimesega eksisteerinud inimliik. Ühest asulast leiti luustikke, kuid need olid erinevad kreoonlaste omadest ja umbes 30 000 aastat vanad. Pääbol õnnestus luutükist eraldada DNA, see ei kuulunud tänapäeva inimesele ega ka neandertaallasele, vaid omaette inimliigile. On ka Siberi inimene, kes eraldus kaasaaegse inimese eellaste sugupuust umbes poole miljoni aasta eest. Analoogilisi leide pole varem märgatud. Hominiide on maal elanud palju rohkem erinevaid kui varem arvatud. 6. LOENG Kiviaeg. Tulekivi võib viidata mõnele kiviaegsele muistisele. (Opsidiaan) Arheoloogia põhiperioodid on kiviaeg, pronksiaeg ja rauaaeg. 12 Kiviaeg jaguneb: Paleoliitikum ehk vanem kiviaeg Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg Neoliitikum ehk noorem kiviaeg Paleoliitikum (2,6/2,5 mln kuni 9500 eKr) Varapaleoliitikum:
kuivamine ning sellega seoses metsade taandumine ja savannide tekkimine. Inimesed kohanesid eluga savannitüüpi avamaastikul ja jahipidamisega. Järgmisena hakati üha rohkem töötlema looduslikke esemeid tööriistadeks ja relvadeks. Homo habilis oli esimene, kellelt on saadud kindlaid tõendeid tööriistade valmistamisest olduvai tüüpi tahutud veerised, mida on esmakordselt leitud koos Homo habilise luudega. Esimeste tööriistade valmistamisest peale hakkas looduslik valik mõjutama hominiide esmajoones tööriistade kvaliteedi ja kasutamisosavuse järgi, ja sellest tulenevalt ka aju ja käte võimeid. Hominiidid olid algusest peale ilmselt sotsiaalsed loomad. Jahipidamise ja töö tekkimisega seoses pidi kollektiivitunne ja omavaheline suhtlemine muutuma varasemast olulisemaks. Selles protsessis oli ilmselt oluline ka rühmasisene konkurents ja valik, mis omakorda tugevdas seotumat elu rühmas ning edukamat infovahetust, mis selle rühma liikmete vahel toimus
annaabi.ee 
