koha. · Ta osales ka 2004. aasta Ateena olümpiamängudel, kuid ei suutnud 50 m vabaujumise eelujumistes näidata võimetekohast aega. Aljand sai kirja 26,19, mis oli 0,51 sekundit nõrgem isiklikust rekordist ja 0,49 sekundit halvem tema sama aasta parimast resultaadist. Eestlanna sai seitsmendas ujumises kolmanda koha, kaotades esimesena lõpuseinani jõudnud taanlannale Jeanette Ottesenile 0,24 sekundiga. · 73 ujuja konkurentsis sai Aljand 26. koha. Parima ajaga läks poolfinaali hollandlanna Inge de Bruijn 24,66-ga. Viimasena tagas edasipääsu 25,68, mis võrdus täpselt Aljandi isikliku rekordiga. · 30. juulil 2005. püstitas ta ujumise maailmameistrivõistlustel Montréalis 50 m liblikujumises uue Eesti rekordi 27,31 sekundit ning saavutas sellega 15. koha. · 2007. aastal Melbourne'is toimunud maailmameistrivõitlustel saavutas Triin 50 m liblikujumises 21. koha. · 2008. aasta Pekingi olümpiamängudel püstitas Triin Aljand 100 meetri liblikujumises
Mari ja Edda abielu Eestist pärit neiu Mari kolis peale gümnaasiumi lõppu Hollandisse, asudes tudeerima Amsterdami ülikooli. Ülikoolis kohtus Mari hollandlanna Eddaga, kellega tal armusuhe tekkis, ent Mari vanemad olid säärase suhte vastu. Peale ülikooli lõppu Mari ja Edda abielluvad, aasta pärast kolib paar Eestisse, esialgu kolmeks aastaks. Juba kooselu teisel aastal avasid Edda ja Mari endale ühise pangakonto, millele kogutud raha eest ostsid neiud endale Eestisse kolides Tallinnasse korteri. Kuna ostu-müügilepingu sõlmimise hetkel viibis Edda komandeeringus väljaspool Eestit, kanti kinnisturaamatusse omanikuna sisse Mari
79. Eri Pakkumine 80. Erko Ravapoiss 81. Ethel Iseksmuusika 82. Etkar V. Läigiks 83. Eve Rest 84. Gasell Ott (loe: kashelott) 85. Gest Aapo 86. H. B. Menuga 87. Heidi Skopepu 88. Heiki Sakõri 89. Heimar Juletuledvõi 90. Heivi Braator 91. Helena Guneeger 92. Helen Dashelkur 93. Heli Kopter 94. Hilja Halada 95. Hille Kaal 96. Homod Ritta 97. Hüppar Eele 98. Iiris Komm 99. Ilmar Elvata 100. Ilmar Ediseta 101. Ilme Kamalt 102. Inis-Eda Polevaja 103. Inge de Öö (hollandlanna) 104. Inge Viiul 105. Inge Õhk 106. Inno-Vats Ioon 107. Inva Liidia 108. Ivar Istatiteraga 109. Jaana Lind 110. Jaan Uaar 111. Janar Kootikumidele 112. Janar Vapõletik 113. Janek Udpoleinimesed 114. Jobuk Ott 115. Joo Ming (hiinlane) 116. Joosep Udelpõhjani 117. Juhani Onmunenud 118. Juss T. Nii 119. Juuli Kuu 120. Kadri Oruloss 121. Kai C. Vägi 122. Kaja Kakrambid 123. Kaja Kasitt 124. Kalju Rahn 125. Kara Mell 126. Kari Munne 127. Karin Aaritsaid 128. Karmen Nustus 129. Kaspar Gimeauto
naiste eraldistardis 27. koha ajaga 36.31,40. Treier ei suutnud maksimaalselt pingutada, kuna ta oli eelmistel päevadel kõhuvaluga kimpus. Maailmameistriks tuli USA võistleja Amber Neben ajaga 33.51,35. Kaheksa sekundit kehvema ajaga lõpetas hõbemedalil austerlanna Christiane Soeder ning pronksi sai Judith Arndt Saksamaalt ajaga 33.58,91. Treieril puudus sära ka grupisõidus, ta saavutas alles 43. koha. Maailmameistriks tuli Pekingi olümpiavõitja Nicole Cook, hõbeda sai hollandlanna Marianne Vos ja pronksi sakslanna Judith Arndt. Kahe tuhande kaheksanda aasta novembriks pole veel selgunud kas Grete Treier jätkab veel tipspordis. Treierit valdab motivatsiooni puudus ja tal on ka soov kasvatada pere. Enim muserdab Gretet tiitlivõistlustel kõrbemine. Ilmselt on selle põhjuseks ka see, et tal puuduvad abilised, kes saaksid talle sõidu ajal vett vedada ja vajadusel taas grupile järgi aidata. Eestil
Kunstniku staatuse hoidmine eeldas vabadust perekondlikest kohustustest. Ja siiski, muuseumi arhiivis leidub rida pruunikaid ateljeefotosid noorest hollandlannast, ühel neist poseerib koos hollandlannaga ka Paul Raud. 1893. aastal maalis Paul Raud tänaseks kadunud portreemaali ,,Daam hallis". Portreteeritav on Sophie B. Amsterdamist, kellesse akadeemia stipendiaadina Hollandisse reisinud Paul Raud tugvasti kiindus. Kirjavahetsu jätkus veel mõnda aega, ent lõpuks abiellus hollandlanna ikkagi arstist kosilasega: tütarlapse vanemad pidasid kunstnikukutset liiga ebakindlaks. Hoopis maisem ja hilisem kiindumus on seotud portree-etüüdiga ja hiiu rahvarõivais portreega ,,Kassari neiu" (1920), mis maaliti Hiiumaalt Tallinna tulnud Leenu Suusterist. Too teenis Paul Raua ateljee naabruses koduailisena ja oli kahekümnendate algusaastail tema lähedane sõber. Leenu Teise maailmasõja ajal surnud vallaspoeg oli ilmselt Paul Raua
koha. Ta osales ka 2004. aasta Ateena olümpiamängudel, kuid ei suutnud 50 m vabaujumise eelujumistes näidata võimetekohast aega. Aljand sai kirja 26,19, mis oli 0,51 sekundit nõrgem isiklikust rekordist ja 0,49 sekundit halvem tema sama aasta parimast resultaadist. Eestlanna sai seitsmendas ujumises kolmanda koha, kaotades esimesena lõpuseinani jõudnud taanlannale Jeanette Ottesenile 0,24 sekundiga. 73 ujuja konkurentsis sai Aljand 26. koha. Parima ajaga läks poolfinaali hollandlanna Inge de Bruijn 24,66ga. Viimasena tagas edasipääsu 25,68, mis võrdus täpselt Aljandi isikliku rekordiga. 30. juulil 2005. püstitas ta ujumise maailmameistrivõistlustel Montréalis 50 m liblikujumises uue Eesti rekordi 27,31 sekundit ning saavutas sellega 15. koha. 2007. aastal Melbourne'is toimunud maailmameistrivõitlustel saavutas Triin 50 m liblikujumises 21. koha. 2008. aasta Pekingi olümpiamängudel püstitas Triin Aljand 100 meetri liblikujumises uueks Eesti rekordiks 59,43
Berliin 1936 Mängude kangelaseks sai USA mustanahaline Jesse Owens, kes võitis 4 kuldmedalit (100m, 200m, kaugushüpe ja 4x100 teatejooks). USA mustanahalised võitsid veel 400m ja 800m jooksu ning kõrgushüppe. Jaapanlased olid paremad kolmik- ja teivashüppes. Soomlased võidutsesid jooksudes, saavutades 10000m jooksus kolmikvõidu, 500m jooksus ja 3000m takistusjooksus kaksikvõidu. London 1948 Mängude kangelane oli 30-aastane hollandlanna Francina Blankers-Koen, kes võitis kergejõustikus 4 kuldmedalit (100m, 200m, 80m tj ja 4x100m). Londonis algas pikamaajooksus epohhi loonud Emil Zatopeki võidukäik, kes võitis 10000m jooksu. Helsingi 1952 Nende olümpiamängude peategelasteks oli Tsehhoslovakkia abielupaar Zatopekid. Emil võitis kuldmedali 5000m ja 10000m jooksus, Dana naiste odaviskes. Eestlane Bruno Junk võitis 10km käimises pronksmedali. Melbourne 1956
kavatseb looduse olemisse sekkuda ja tekitab küsimusi loodusliku tasakaalu kohta. Loodusliku tasakaalu küsimus on üks tollaste 22 B teoste põhiküsimusi. Teine järk: suurteoste ajajärk. Pikalt kestnud. Kui pikk periood tänapäevani, siis mingid variatsiooni tulevad: esimene see, et 90ndatel ja 00ndate alguses aktiivsem. 2012 Lendav hollandlanna. Vahe on see, et ta viimasel ajal keskendunud oluliste raamatute kirjutamisele. 90ndatel on teoseid ridamisi ja palju rohkem ja erinevaid, seal on mingi oluliste suurteoste põhiliin, aga seal on ka muud: kirjutab näiteks kriminaalromaane, hoiatusulmet, Keskne asi algab Karu südamest, järgmine suurteos Karlik Nikas, lõvilakkade kammija. Planeeritud suurema haardega, seotusele mõeldes kõige lihtsam mõelda peategelase nimele: Nika, erinevad variatsioonid
NATALIE: (ootamatu kire ja vihaga) Kuidas te julgete öelda tema kohta "litsakas"? George Sand on vabastanud end meie sugupoole orjusest ta on pühak! BELINSKI: (segaduses ja ärevusse sattudes) Kõik on korras... NATALIE: (purskub nutma) Ma tahaksin olla prantslanna. Või hispaanlanna või itaallanna... isegi norralanna... hollandlanna... või ükskõik kes... (Mihhail tuleb teisest toast välja, raamat käes.) MIHHAIL: (rõõmsalt) Kiri Tatjanale... sain valmis! (Ulatab Natalie'le kirja ja Belinskile raha. Natalie loeb kirja.) BELINSKI: Mis see on? MIHHAIL: Stroganov palus mul tõlkida selle saksakeelse ajalooraamatu kaheksasada rubla, pool 75
annaabi.ee 
