asjade olemuse mõistmine. Teadmised on õnne eelduseks. tõde igaühe peas. Platon - mõistus > meeled (ei ole usaldusväärsed, aga teadmisi saame meeltest, mida töötleb mõistus), geomeetria & matem. mõtlemine -> tõeni. Dualistlik lähenemine – ebatäiuslik materiaalne keha ja puhast teadmist sisaldav mõistus/hing Geomeetria suurendab teadmise täpsust läbi mõtlemise ja mõõtmise. Nähtuste mõistmiseks tuleb selle osasi analüüsida. Vastandub idamaisele holistlikule(terviklikule) arusaamale inimesest ja maailmast. Aristoteles - empirism. ratsionalism. vaatlus - tõde looduses. Hingede hierarhia: taim, loom, inimene. Liikumine põhj. jumalast, esimene liigutaja, kus mateeria seal liikumine, muutumine. Muutumine, kui enda potentsiaali rakendamine, annab sihi. HIINA: humanistlik Conficius. Hsün Tžu -naturalist, püüdis leida korrapärasusi. Hiinlased soestasid keha ja vaimu - terviklikkuse ja holismi idee. Skeptitism-künism-epikuurlus-stoikud
nähtusi ning nende neuraalset alust. 2.2. Gestaltpsühholoogia Koolkonna rajaja Lewin Inimese käitumine sõltub peale keskkonna ka iseloomust "Ahaa efekt" Loomi ei uuritud 13 Gestaltpsühholoogia on psühholoogia haru, mis oli populaarne eriti 1930. aastatel ning mis pööras erilist tähelepanu tervikkujundite ehk gestaltide tajule ning holistlikule lähenemisele. Gestaltpsühholoogia (saksa keelsest sõnast Gestalt konfiguratsioon, kuju) tekkis Saksamaal 20. sajandi alguses Max Wertheimeri, Kurt Koffka ja Wolfgang Köhleri tööde põhjal. Need kolm on tuntud ka kui Berliini koolkond. Gestaltpsühholoogia tekkis vastusena introspektiivsele meetodile, biheiviorismile ja assotsiatsionismile. Gestaltkoolkonna põhiideeks on, et psühholoogilistele nähtustele on algusest peale omane terviklikkus ja struktureeritus
22. Eksperimentaalpsühholoogia- psühholoogia haru, milles arendatakse psühholoogiliste eksperimentide teooriat, metoodikat ja metodoloogiat juurutatuna kõige erinevamates psühholoogiaharudes. TEEMA 2- PSÜHHOLOOGIA ARENGULUGU 4. Gestaltpsühholoogia- on psühholoogia haru, mis oli populaarne eriti 1930. aastatel ning mis pööras erilist tähelepanu tervikkujundite ehk [[gestalt]]ide [[taju]]le ning [[holism|holistlikule]] lähenemisele. Lühidalt öeldes gestaltpsühholoogia uurib õppimist, mälu, taju. Inimene tajub tervikut. Gestaltpsühholoogia (saksa keelsest sõnast ''Gestalt'' konfiguratsioon, kuju) tekkis Saksamaal 20. sajandi alguses [[Max Wertheimer]], [[Kurt Koffka]] ja [[Wolfgang Köhler]] tööde põhjal. Need kolm on tuntud ka kui Berliini koolkond. Gestaltkoolkonna põhiideeks on, et psühholoogilistele nähtustele on algusest peale omane
,,professionaalne hoolitsemine toetub õpitule ja praktikale, mida osutavad õed, kes on ettevalmistuse saanud koolides laialdase kliinilise eriala kontekstis (Leininger, p. 72). Et" kultuurilise hoolitsuse" terminit mõista, on vaja mõista mõningaid Leiningeri termineid. Tabelis 5 on loetletud definitsioonid tema artiklis ,,Kultuurilise hoolitsuse teooria, uuringud ja praktika". Nagu ka teiste arenguteoreetikute puhul, baseeerub ka tema teooria holistlikule lähenemisele, mis on olemas tema ,,päikeseloojangu mudelis". Hariduslikke, poliitilisi ja religioosseid faktoreid tuleb arvestada, kui arendada holistlikku inimkäsitust kas üksikinimese, rühma, perekonna või institutsiooni suhtes. See on juhend õele, et osutada asjakohast ja mõttekat hoolitsust. Leininger uskus, et nende faktorite poolt toodud informatsioon juhib inimeste holistlikuma ja parema mõistmise juurde (Leininger, 1996). Tabel 5. Leiningeri definitsioonid
- On võimeline tähelepanu fokusseerima - ……. Episoodiline puhver - Kõne planeerimine - Sisaldab multidimensionaalse koodiga episoodilist informatsiooni, seob WM komponente ja WM LTM ja tajuga - Võimekus piiratud, u 4 känki - …. - Lause keerukusega kasvab kavandamise aeg ja kõnealguline põhitooni kõrgus Seda et kogu sõnum mõeldakse enne ütlemist läbi oletas juba wundt, vastandus pauli osade kaua planeerimisele (sarnaneb holistlikule ja analüütilisele tajule) Oluline on seos fiksatsioonide ja kõne vahel: enne valitakse alguspunkt (vaadatakse seda) siis öeldakse välja. Enamasti mõtleme läbi mis ütlema hakkame ja see nõuab planeerimist ja informatsiooniga arvestamist Töömälu mõõtmine - töömälu maht – numbrijärjekorra peab meelde jätma ja siis seda tagurpidi ütlema - Visuaalsete mustrite test - - Corsi test – klotsid kus on ruumiline komponent, visuaalne kodeerimine
omaaegsed targutused teemadel, kas nn geniaalne inimene on tegelikult vaimuhaige või vastupidi.) Aju funktsioonide mõistmise teel astuti suur samm edasi 19. sajandi keskpaigas. Paul Broca (1824-1880) lokaliseeris kõnekeskuse, eeldades ka intelligensuse seost aju piirkondadega (- ehitusega). Tal oli ka oluline roll füüsilise antropoloogia metoodiliselt väljakujunenud teaduseks vormimisel. Broca sügavam panus oli teha lõpp mõnda aega aju käsitlemisel valitsenud holistlikule lähenemisele (nt Pierre Marie, 1853-1940), mis vaatas aju tervikuna, mida ei saaks jagada funktsionalistlikesks osadeks. 19. sajandi keskpaik andis psühhiaatriale ka degeneratsiooni mõiste (Benedict Morel, 1809- 1873)). Eelduseks oli bioloogiline determineeritus vaimuhaiguste tekke puhul. Nö environmentalistide juures usuti keskkonnatingimuste hukatuslikku mõjusse, mis puudutab tulevaste põlvede vaimset tervist (Eestis Juhan Luiga). Degeneratsiooni mõiste domineeris
annaabi.ee 
