Sophie-Charlottele. Kuidas seletab Leibniz hinge ja keha toimingute kooskõlastatust? Sageli allub keha hinge korraldustele ja hing võtab kuulda keha. Jumal lõi kehad selleks, et nad iseenda loomulikele seadustele ja tendentsidele alludes liiguksid nii, nagu tahab hing. Hinged lõi Jumal sellisena, et nad oma loomulikele seadustele alludes oleksid alati valmis peegeldama kehade seisukorda. 4.Lugege fragmenti prantsuse filosoofi Paul Holbachi teosest „Looduse süsteem“ ning vastake järgmistele küsimustele. a) Millist seisukohta pooldas keha ja vaimu probleemis Holbach? Põhjendage oma vastust tema tsitaatidega. Ta pooldas materialismi. Inimene, uurides oma organusmi, kohtas niivõrd palju takistusi ning mõtles välja imelikke oletusi, et seletada oma keha varjatud mehhanismi. b) Mis on pannud inimesi arvama, et inimesel on hing – miski, mis erineb täielikult kehast?
põletada ning mitte paisata neid avalikkuse ette. Ideed võivad õiged olla, kuid nad võivad vallandada Pariisi tänavail tiigri, kes ka need õiged ideed armutult nahka paneb. Franklin lisab hämmastunud Diderole: "Kui inimesed, kes omavad religiooni on nii pahad, kuipalju pahemaiks saavad nad ilma religioonita!" Kuigi enamasti propageeriti inglastelt võetud deismi, kujunes see järgijate hulgas põhimõtteliseks ateismiks. Selle hoiaku krooniks ja "ateistide piibliks" kujunes Holbachi "Looduse süsteem". Seletatav on see tendents prantsuse kirikupoliitilise olukorraga. Tardunud konservatiivse katoliikluse kõrval polnud vabamatel konfessioonidel kohta. Kirik oli vihatud absolutismi suurim tugi. Kasutatud kirjandus: 10. Kl õpik ,,Inimene, Ühiskond, Kultuur" Uusaeg, III Osa www.laborint.com/12a/uploads/files/filosoofia.doc http://et.wikipedia.org/wiki/Valgustusajastu http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/valgustusideoloogia_evelin.htm
· Õiglus - Inimese looduslikuks omaduseks oli ka õiglus, mis eelkõige tähendas eesõiguste puudumist, seda et sama nõue esitati kõikide inimeste jaoks, sõltumata seisusest. · Omand Kolmas kese, millega enamik valgustajaid nõustus, oli loomulik õigus omandile. Isegi nii loomulik, et enamik ei tegelenudki selle küsimusega filosoofiliselt. Marxi silmas pidades võib nimetada Holbachi, kes sidus omandi tööga (erinevused omandis on põhjustatud inmeste vahelistest erinevustest, ka erinevustest töö tegemisel ), jätkates seega Locke'i traditsiooni. Selle omandikäsitluse eelduseks on naturaalmajandav üksik- perekond, kes toodab kõike ise. Kuidas eelneva valguses näha riigi ja ühiskonna vahelisi suhteid? Loomulike õiguste kaitseks sõlmivad inimesed kunstlikke lepinguid, st riigi aluseks on rahva
elus ja kaasaegses teaduses")? a Õige! Determinismi kohaselt on võimalik süsteemi seisundi alusel mingil ajahetkel välja arvutada süsteemi seisund mingil muul ajahetkel 8 Millise järgneva väitega nõustuks Paul Holbach ("Looduse süsteem" XI ja XII ptk)? a Õige! Kuigi kuritegijaks saamine polnud kurjategija vaba valik, on ühiskonnal õigus kurjategijate karistamise teel ennast kaitsta Paul Holbachi arvates ("Looduse süsteem" XI ja XII ptk) The correct answer is: pole inimene kunagi vaba, sest nii tahtmised kui sooritatud valikud on paratamatult just sellised nagu nad on Milline järgmistest seletustest on aprioorne? The correct answer is: Kõik tüdrukud on naissoost sellepärast, et mõiste tüdruk allub loogiliselt mõistele naissoost. Millisel juhul on tõstatatud küsimus tahtevabadusest? The correct answer is: Kui mu tahtmised tulenevad minuu iseloomust ning
2)agiteeriv suunitlus - see, mida mõtleme, tuleb võimalikult vahetult ja kiiresti paisata avalikkuse ette (prantslaslik suhtumine). Filosoofiline mõtlemine muutus poliitilise ja sotsiaalse võitluse vahendiks. 3)ateistlik põhihoiak - inglastel deism (Jumal on kellavärgi käima pannud, kuid maailmast eemaldunud). Imesid selgitatakse loodusnähtustega. Prantsusmaal ikkagi ateistlikum suund. Voltaire'i ja Rousseau' tekstid. Holbachi "Looduse süsteem" - ateismi Piibel. BLAISE PASCAL (1623-1662): Tugevalt Descartes'i mõju all. Positiivne suhe religiooni, äratab Prantsusmaal tähelepanu. 1654 pöördumiselamus, kirjutab "Memorial" - "Aabrahami Jumal, Iisaku Jumal, Jaakobi Jumal, mitte filosoofide ja õpetlaste Jumal" (nii see lõpeb). Leitakse pärast surma kuue revääri sisse õmmelduna. Tahtis jääda piibelliku Jumala juurde. Inimene on kahe lõputuse (lõputult suur ja lõputult väike) vahel
· vabaduse mõiste vabadus rääkida, kirjutada, mõtelda, kritiseerida jne. · Õiglus - Inimese looduslikuks omaduseks oli ka õiglus, mis eelkõige tähendas eesõiguste puudumist, seda et sama nõue esitati kõikide inimeste jaoks, sõltumata seisusest. · Omand Kolmas kese, millega enamik valgustajaid nõustus, oli loomulik õigus omandile. Isegi nii loomulik, et enamik ei tegelenudki selle küsimusega filosoofiliselt. Marxi silmas pidades võib nimetada Holbachi, kes sidus omandi tööga (erinevused omandis on põhjustatud inmeste vahelistest erinevustest, ka erinevustest töö tegemisel ), jätkates seega Locke traditsiooni. Selle omandikäsitluse eelduseks on naturaalmajandav üksik-perekond, kes toodab kõike ise. Kuidas eelneva valguses näha riigi ja ühiskonna vahelisi suhteid? Loomulike õiguste kaitseks sõlmivad inimesed kunstlike lepinguid, st riigi aluseks on rahva suveräänsus, ühiskondlik leping, mitte aga jumala tahe