H2SO4 Väävelhape Sulfaat CuSO4 HSCN Tiotsüaanhape Tiotsüanaat NH4SCN H2CO3 süsihape Karbonaat CaCO3 H4SiO4 (orto)ränihape Silikaat K4SiO4 H3PO4 (orto)fosforhape Fosfaat Ca3(PO4)2 H2CrO4 kroomhape Kromaat K2CrO4 H2CrO7 dikroomhape Dikromaat K2Cr2O7 HMnO4 permangaanhape Permanganaat KMnO4 (HPO3)n metafosforhape Metafosfaat (KPO3)n (H2SiO3)n metaränihape Metasilikaat (Na2SiO3)n H3BO3 boorhape Boraat K3BO3 HClO4 perkloorhape Perkloraat NaClO4 HCN sinihape; Tsüaniit KCN vesiniktsüaniidhape HOOCCOOH etaandihape Oksalaadid
H2SO3 H+ HSO3 SO32 2 S +IV SO2 + H2O = H2SO3 K sulfitid H2CO3 H+ HCO3 CO32 2 C +IV CO2 + H2O = H2CO3 N karbonaat H3PO4 H+ H2PO4 HPO42 PO43 3 P +V PO4 + H2O = 4H3PO4 K fosfaat H2SIO3 2 SI +IV kaudselt N silikaat H4SIO4 4 SI +IV kaudselt N silikaat HMNO4 H+ MNO4 1 MN +VII MN2O7 + H2O = 2HMNO4 K permanganaat
Seepärast kuulub MnO2 õlivärvideskasutatava värnitsa (sikatiivi) koostisesse. MnO2 katalüütilisel toimel oksüdeerida CO, põhineb MnO2 rakendamine spetsiaalsetes gaasimaski kurnades. Oksiidide termilist muundumist iseloomustab järgmine skeem MnO2 500 - 900 C Mn2O3 üle 900 C MnO4 Mn2O7 on roheka värvusega õlijas, võrdlemisi ebapüsiv vedelik. Mn2O7 saadakse kontsentreeritud H2SO4 toimel KMnO4-sse (esialgu tekib HMnO4, millest vee eraldumisel tegib MnO7). Soojendamisel laguneb Mn2O7 plahvatusega 2Mn2O7 4MnO2 + 3O2 Mn2O7 on väga tugev oksüdeerija, kokkupuutel orgaaniliste ühenditega viimased süttivad. MnO7 reageerimisel veega tekib permangaanhape HMnO4. 5.2 Hüdroksiidid ja happed (2) Mn(OH) 2*MnO-le vastavat hüdroksiidi saadakse Mn(II) sooladest leeliste lahuste toimel. Mn(OH) 2 on valge värvusega vees rasklahustuv aine, mis on Mn(OH) 4 tekkimise tõttu õhus kiiresti tumeneb
HF vesinikfluoriidhape, F - HCL vesinikkloriidhape(soolhape), Cl - kloriidioon HBr vesinikbromiidhape, Br - bromiidioon HI jodiidhape,I - jodiidioon HNO2 lämmastikkushape,NO2 - nime ei tea HNO3 lämmastikhape,NO3 - nitraatioon H2S divesiniksulfiidhape,S2 - sulfiidioon H2SO3 väävlishpe,SO32 - sulfitioon H2SO4 väävelhape,SO42 - sulfaatioon H2CO3 süsihape,CO32 - karbonaatioon H4SiO4 ortoränihape, SiO44 - silikaatioon H3PO4 fosforhape,PO43 - fosfaatioon HMnO4 permangaanhape,MnO4 Veel anioone - OH - hüdrooksiidioon , HCO3 - vesinikkarbonaatioon 3. Hapete liigitus Tugevad, keskmise tugevusega, nõrgad. 4. Happelised oksiidid ja neile vastavad happed Happelised oksiidid, Happed SO2(vääveldioksiid) H2SO3(väävlishape) SO3(vääveltrioksiid) H2SO4(väävelhape) CO2(süsinikdioksiid e. süsinik(IV)oksiid) H2CO3(süsihape) N2O5(dilämmastikpentaoksiid) HNO3(lämmastikhape) P4O10(tetrafosfordekaoksiid) - H3PO4(fosforhape)
väävlishape H2SO3 SO32- sulfitioon CaSO3 kaltsiumsulfit väävelhape H2SO4 SO42- sulfaatioon CuSO4 vask(II)sulfaat süsihape H2CO3 CO32- karbonaatioon CaCO3 kaltsiumkarbonaat ortoränihape H4SiO4 SiO44- silikaatioon K4SiO4 kaaliumsilikaat fosforhape H3PO4 PO43- fosfaatioon Ca3(PO4)2 kaltsiumfosfaat MnO4- permangaanhape HMnO4 KMnO4 kaaliumpermanganaat permanganaatioon Ülesanded 1. Vali õige: molekulid ei jagune lahuses ioonideks, kõik molekulid jagunevad lahuses ioonideks, osa molekule jagunevad lahuses ioonideks. Tugevad happed on sellised happed, mille kõik molekulid jagunevad lahuses ioonideks Nõrgad happed on sellised happed, mille osa molekule jagunevad lahuses ioonideks 2
· K+ -ioonidega K3Co(NO2)6 · rasklahustuv (0,02% vees) kollane · ("Fischeri sool") · kasutatakse keraamikas värvainena · Co kompleksühendeid tuntakse väga palju · Co karbonüüle tuntakse mitmeid, · neist tuntuim - Co2(CO)8 oranz kristallil aine · selles ühendis Co o.-a. = 0 3. Kulla reageerimine hapetega · Reageerib H2SeO4-s (soojend-l) · segudes H2SO4 + HNO3 · HCl + HNO3 (kuningvesi) · H2SO4 + HMnO4 · HCl + Cl2 (lahus) · kloorvees (Cl2) · elavhõbedas · tsüaniidide vesilahustes · · · Kuningvees : · Au + HNO3 + 4HCl HAuCl4 + NO + 2H2O · kuldtetraklorovesinikhape · Tsüaniidilahuses : · 4Au + 8CN- + 2H2O + O2 4Au(CN)2- + 2OH- 4. Plaatinametalline võrdlevad omadused · PM : hõbehallid, rasksulavad, väga rasked metallid · Os (Ir?) - suurima tihedusega metall(aine) üldse · Mehh. omadused : Pt - väga pehme ja plastne
Väga tugev oksüdeerija, kokkupuutel orgaanilised ained süttivad või plahvatavad. Reageerib veega, moodustades kroomhappeid. CrO3 reageerib veega, moodustades kroomhappeid. Neist tähtsamad on kroom- ja dikroomhape. Kasutatakse suurtes kogustes kroomimiselektrolüüdi komponendina. 2. mangaanhape ja selle soolad. Mangaan(VI)hape disproportsieerub kohe: 3H2MnO4 2HMnO4 + MnO2 + 2H2O. Mangaan(VII)hape ehk permangaanhape HMnO4. Manganaadid on erinevate mangaanhapete soolad. Esinevad kolme tüüpi manganaadid: 1) Sinine või sinakasroheline manganaat(V)ioon MnO43-, 2) Roheline või mustjas manganaat(VI)ioon MnO42-. 3) Tumevioletne manganaat(VII)ioon ehk permanganaatioon MnO4-. Manganaadid(V) on tuntud Li, Na, K ja Ba puhul, saadakse MnO2 sulatamisel nitritite ja leelistega: MnO2 + NaNO2 + 2NaOH Na3MnO4 + NO + H2O Vesilahustes manganaadid(V) disproportsioneeruvad
HF vesinikfluoriidhape, F - HCL vesinikkloriidhape(soolhape), Cl - kloriidioon HBr vesinikbromiidhape, Br - bromiidioon HI jodiidhape,I - jodiidioon HNO2 lämmastikkushape,NO2 - nime ei tea HNO3 lämmastikhape,NO3 - nitraatioon H2S divesiniksulfiidhape,S2 - sulfiidioon H2SO3 väävlishpe,SO32 - sulfitioon H2SO4 väävelhape,SO42 - sulfaatioon H2CO3 süsihape,CO32 - karbonaatioon H4SiO4 ortoränihape, SiO44 - silikaatioon H3PO4 fosforhape,PO43 - fosfaatioon HMnO4 permangaanhape,MnO4 Veel anioone - OH - hüdrooksiidioon , HCO3 - vesinikkarbonaatioon 3. Hapete liigitus Tugevad, keskmise tugevusega, nõrgad. 4. Happelised oksiidid ja neile vastavad happed Happelised oksiidid, Happed SO2(vääveldioksiid) H2SO3(väävlishape) SO3(vääveltrioksiid) H2SO4(väävelhape) CO2(süsinikdioksiid e. süsinik(IV)oksiid) H2CO3(süsihape) N2O5(dilämmastikpentaoksiid) HNO3(lämmastikhape) P4O10(tetrafosfordekaoksiid) - H3PO4(fosforhape)
Al2O3 - ; ClO3 HClO4 SnO - (II); ClO4 SnO2 - (IV); H2CrO4 ZnO - (II); CrO42 MnO2 - (IV); CrO4 Fe2O3 - (III); H2Cr27 FeO - (II); Cr2O72 Be(OH)2- ; FeO42 HIO3 Al(OH)3- ; IO3 AlO(OH) - ; HIO4 TiO(OH)2- - ; IO4 Fe(OH)2- (II); H5IO6 FeO(OH)- ; IO65 Be(OH)2- HMnO4 Al(OH)3 - ; MnO4 MnO42 AlO(OH)- ; MO42 TiO(OH)2- - ; HNO2 Fe(OH)2- (II); NO2 FeO(OH)- ; HNO3 OF2 - ; NO3 CaC2 - ; HPO3 HgCl2 - (II); PO3 Na2S - ; H3PO4 PO43 Hg2Cl2 - ; PO42 Mg3N2 - ; 2PO4 SBr2O - - ; H4P2O7 NH4Br - ; P2O74 N2O - ; ReO4
HCl, HJ, HBr, H2S, H2CO3, H2SO4, H2SO3, H3PO4 H4SiO4, HF HNO3 6 2. Hapnikhapete tugevus: HxEOy Nõrk hape Keskmine hape Tugev hape Ülitugev hape x=y x=y+1 x=y+2 x=y+3 H4SiO4, HNO3, H2SO4 HMnO4, HClO4 H2SO3, HNO2, H3PO4 H3BO3 Keemilised omadused a) hape + metall = SOOL + VESI arvesta metallide pingerida toimuvad (H2) Cu Ag Hg Pt Au ei toimu 2HCl + Zn = ZnCl2 + H2 HCl + Cu arvesta hapet HNO3 lahj., konts. + metall = SOOL + (ei teki kunagi vesinikku H2) NO, NO2, N2O, NH3, N2, H2SO4 konts. + metall (ei teki kunagi vesinikku), vaid H2S, SO2, S. Tekkivad ained on tabelis:
Oksiide saadakse a) liht- või liitainete oksüdeerimisel 4Al + 3O2 → 2Al2O3 2As2S3 + 9O2 → 2As2O3 + 6SO2 ühendite (hüdroksiidide, karbonaatide jt.) lagunemisel Cu(OH)2 → CuO + H2O CaCO3 → CaO + CO2 Oksiidide liigitus 1) happelised oksiidid peam. mittemetallioksiidid (CO2, SO2, SO3, P4O10 jt) kuid ka mõned metallioksiidid (CrO3, Mn2O7 jt.) Veega reageerimisel → happed (H2CO3, H2SO3, H2SO4, H3PO4, H2CrO4, HMnO4 jt) 2) amfoteersed oksiidid (näit. Al2O3, ZnO, Cr2O3) reageerivad nii hapete kui alustega 3) aluselised oksiidid metallioksiidid (K2O, BaO, CaO jt) reageerivad veega → hüdroksiidid (KOH, Ba(OH) 2, Ca(OH)2 jt) hapetega → soolad 4) inertsed (neutraalsed) oksiidid ei reageeri vee, hapete ega alustega CO, N2O, NO Ühe ja sama metalli erineva oksüd.-astmega oksiidid võivad kuuluda eri liiki (madalam o.-a. – alusel., kõrgem o.-a. – happel., vahepealne – amfot.)
annaabi.ee 
