tahavad selliseidkollaseid päevakajalisi kohanimesid, aga ega neid kõiki kohe kaardile kanda ei saa, sest, mõelge kui paarisaja aasta pärast arvataksegi, et see on olnud päris ürgne eesti nimi . Osa inimesi naeris, sest neile see mõte meeldis. Lõpuks otsustati, et ainult valitsusel on õigus nime määrata.Ja sellega olgu jutul lõpp. Siis mõeldiveel, et tuleks teha kohanimeseadus ja et selle seaduse võiks ikka kohanimekomisjon ise ette valmistada. TOORBOORA MÄED ELVA LÄHISTEL Kaardifirma ,,Kaart" trükkis Eesti atlase kaardile Elva lähistele kohanimeks Toorboora mäed. Kaardifirma tõi põhjenduseks selle nime panemise õigustuse, sest kohalikud kutsuvad neid mägesid nii ja seda nime soovisid kaardile ka suusatajad. Vaidlus jätkus nime üle pikemat aega. Kutsuti kokku valitsuse juures asuv kohanimekomisjon, mille üks ametnik leidis, et selle nime kasutamine oleks ebaesteetiline oma traagilise tähenduse pärast Afganistaanis.
ALTERNATIIV KAUP ASENDUSKAUP. ALTERNATIIVKULUD = KAUDSED KULUD ARVESTUSLIK KASUM e RAAMATUPIDAMISLIK KASUM: Arvestuslik kasum = kogutulud TR otsesed kulud. ASENDUSE PIIRMÄÄR MRSXY = -QY / QX = MUX / MUY, kus MRSXY - asenduse piirmäär, QY hüvise Y koguste muut, QX üviste X koguste muut, MUX hüvise X piirkasulikkus, MUY hüvise Y piirkasulikkus EELARVETÕUSU arvutatakse tavaliselt absoluutarvuliselt, sest sellise joone tõus on matemaatiliselt defineeritud negatiivsena. EJ tõus = QY / QX = PX / PY, kus QY - hüvise Y koguste muut, QX üviste X koguste muut, PX - hüvise X hind, PY hüvise Y hind. ETTEVÕTTE KASUMI MAKSIMEERIMISE (VÕI KAHJUMI MINIMEERIMISE) ANALÜÜSIKS LÜHIPERIOODIL VÕIB KASUTADA NII: kogutulu TR/kogukulu TC vaatenurka (meetodit) (kogutulu TR kogukulu TC > 0) kui ka piirtulu MR/piirkulu MC vaatenurka (nn optimaalne toodangukogus Qoptim valitakse ,,kuldreegli" piirtulu MR = piirkulu MC järgi). GOSSENI II SEADU...
• kuiv, troopilises, lähistroopilises ja KÕRBED parasvöötme kliimas • aastane sadamete hulk 250mm • kaks aastaaega • levivad ekvaatori lähistel aladel • ööpäevane õhutemp. kõikumine väga suur TAIMED • juurestik maapinna lähedal või sügavale ulatuv • lehed muundunud asteldeks • hingamiseks õhulõhed • lihakad varred (sisaldavad suurel hulgal vett) • oaasid • kõrbe hallmullad (huumusevaevased) NT: kaktused; datlipalmid; harjashein KÕRBED
ILJA REPIN (1844-1930) Ilja Repin sündis 24.juulil 1844.a. Ukrainas, Tsugujevi väikelinnas Harkovi lähistel. See oli söjaväelinn ja Repin astus sõjakooli nagu paljud teisedki poisid. Ta valis topograafia eriala ja just seal ilmnes kirg joonistamise vastu. Kuid poisil ei vedanud, sest topograafia osakond suleti. Ilja pealekäimisel andis isa ta viimaks ikoonimaalija juurde õpipoisiks. Ligemale neli aastat töötas Repin kunstnike artellis, kus maalis ikoone ja restaureeris altarimaale. Kuid ta unistas palju enamast. Kogunud kirikute tellimustöödega 100 rubla, sõitis noor kunstnik 1863.a
Kolm soovi Muinasjutt Tartu lähistel elanud Martini-nimeline poiss. Tal olid sinakas-lillakad silmad ja vaskse läikega tumeblondid juuksed. Ta kaksikõde, Marii, oli oma venna välimuse miniatuurne koopia, omades ainult veidi pikemaid, peaaegu õlgadeni juukseid. Mõlemale meeldis maalimine, ent nende ema ja isa olid liiga vaesed selleks, et lastele paberitki osta, värvipliiatsitest rääkimata! Seega harjutasid kaksikud kätt looduses, maalides poris jm, kus aga ruumi leidsid.
........................... ......................... 16 Sissejuhatus Hiiumaa - saar Läänemeres, rikas mitmekülgse, ilusa ja puutumatu looduse ning toredate inimeste poolest. Juba ligi 455 miljonit aastat tagasi tekkis praeguse Kärdla linna lähistel meteoriidiplahvatuse tagajärjel kümmekonna kilomeetrise läbimõõduga rõngassaarestik. Need olid esimesed saared Hiiumaa praegusel kohal ja mainitud sajad miljonid aastad teevad Hiiumaast ühe maailma vanima saare. Raske on leida Eestis looduslikult mitmekesisemat paika, kui seda on Hiiu saar. Maastikutüübid ja -pildid vahelduvad suisa peadpööritava kiirusega. Olles ühtviisi kaunid ja miniatuursed, põimuvad nad omavahel kokku just täpselt selleks, et teha Hiiumaast Hiiumaa.
kaitseks; loodusmälestiste kaitse; üksikobjektide kaitse; kaitsealade loomine; biotoopide, elupaikade kaitse; looduskaitse väljaspool kaitselasid. Looduskaitse eelduste kujunemise aeg: Ashoka seadused ca 273-232 e.m.a. hindude loodussuhted, põhimotiiv - elu hoidmine. Eesti rahvausund (pühad loodusobjektid, keeldude süsteem). Albert Schweitzeri deviis: “aukartus elu ees.” Looduskaitse areng Eestis: Animism. 1297 Metsaraiekeeld 4 saarel Tallinna lähistel. 1642 Pühajõgi (Võhandu) reostamine (pais ja veski). 1644 Johann Gutslaff: "Lühike teade ja seletus vääralt pühaks nimetatud jõest Liivimaal Võhandus,” Piksepalve - esimene eestikeelne tekst suhtumisest loodusesse. 1664 Rootsi metsaseadus laienes Eesti alale (säästev metsaraie, mets-õunapuude, pihlakate, tammede, toomingate säilitamine). 19.sajand mõisaparkide rajamine. 1853 Loodusuurijate Selts (LUS). K.E.
annaabi.ee 
