Suguvõsas mäletatakse Arturi sagedasi sõnu Milizale: "Laula! Ära karju!". Karjäär Teismelisena reisis Korjus Nõukogude Liidu piires. Oma lauljakarjääri jätkas ta sopranina Saksamaal, kuni sai 1933. aastal töökoha Berliini riigiooperis. Tema edukad esinemised ka väljaspool Saksamaad tõid talle hüüdnime "Berliini ööbik". Siis reisis Korjus Ameerikasse, Hollywoodi. Tema esimene film Hollywoodis oli "Suur valss" . Vhpl elas Mehhikos, kus tegi kaasa hispaaniakeelses filmis "Impeeriumi rüütel" (1942). Korjusel on tütar Melissa F. Wells, kes sündis 1932. aastal Eestis. Ta on olnud üle 40 aasta USA välisteenistuses. Aastatel 19982001 oli ta USA suursaadik Eestis. Ooperirolle · Mozart "Võluflööt" (öökuninganna) · Rossini "Sevilla habemeajaja" (Rosina) · Verdi "Rigoletto" ( Gilda) · Verdi "Traviata" (Violetta)
1914), Johannes Becher (1891 – 1958). Ekspressionismi järelmõju avaldus eesti luules 1960. aastatel. Ultraism – sürrealismi, imažismi ja ekspressionismi (samuti sümbolismi) tunnusjooni ühendav luuleuuendusliikumine Hispaanias ja Ladina- Ameerikas. Rajajaks 1919. aastal Madriidis luuletaja Guillermo de Torre (1900 – 1971). Esindajaid: Gerardo Diego (1896 – 1987), Jorge Luis Borges (1899 – 1986). Kreatsionism – samuti hispaaniakeelses maailmas avaldunud luulevool, kus luuletusega püüdi luua „uut tegelikkust“, nii et luuletus ei peegeldaks midagi reaalsusest, vaid võrsuks luuletaja loome-energiast nagu leht puuoksast. Voolu rajasid 1916. aastal Pariisis tšiili poeet Vicente Huidobro (1893 – 1948) ja prantsuse poeet Pierre Reverdy (1889 – 1960). Inglise 1. maailmasõja poeedid: Siegfried Sassoon (1886 – 1967); Wilfried Owen (1893 – 1918) Šokeeriv, realistlik sõja- (kaeviku-)luule.
olemast. Aasta 476 näiteks pidas keskaja alguseks eelpool juba mainitud Itaalia humanist ja ajaloolane Leobardo Bruni. Kuid on veel ka teise daatumeid. Näiteks peetakse keskaja alguseks aastat 313, kui ristiusk Rooma riigi lubati, aastat 330 (Rooma impeeriumi pealinn viidi Konstantinoopolisse) ja aastat 375, kui Aasiast tungisid Euroopasse hunnid ja ajendasid sellega suure rahvasterände. Keskaja lõpp on erinevate rahvaste ajaloos erinev. Hispaaniakeelses maailmas peetakse keskaja lõpuks aastat 1492 (lõppes rekonkista /Hispaania tagasivallutamine islamiusulistelt/ ja Kolumbus jõudis Ameerikasse). Sakslased peavad keskaja lõpuks reformatsiooni algust, so aastat 1517. Sageli on ajalookirjanduses peetud keskaja lõpuks aastat 1453 siis langes Konstantinoopol moslemite kätte ja Bütsantsi (endine Ida-Rooma) keisririik lakkas olemast. Inglismaal peetakse keskaja lõpuks aastat 1485, kui lõppes Rooside sõda (Bosworthi lahing).
väljaspool Saksamaad tõid talle hüüdnime "Berliini ööbik". Filmiprodutsent Irving Thalberg,
kuuldes Korjuse häält, sõlmis lauljatariga kümneaastase filmilepingu ning Korjus reisis
Ameerikasse, Hollywoodi. Tema esimene film Hollywoodis oli "Suur valss" (1938). Korjuse
tähtosa pidi olema filmis "Sandor Rozsa" (1940), kuid autoõnnetuses sai tema jalg vigastada ja ta
vajas pikaajalist taastumisperioodi, film katkestati. Aastatel 19411944 elas ta Mehhikos, kus tegi
kaasa hispaaniakeelses filmis "Impeeriumi rüütel" (1942). 1944. aastal naasis ta USA-sse, kus andis
mitmeid kontserte. Aastal 1980 suri ta südamerikkese ning maeti Los Angelesi Westwood Village
Memorial Park Cemetery
Miliza Korjusel on tütar Melissa F. Wells, kes sündis 1932. aastal Eestis. Ta on olnud üle 40 aasta
USA välisteenistuses. Aastatel 19982001 oli ta USA suursaadik Eestis.
Alt
Alt (
kirjandust õieti maailmakaardil polnudki, Borgesest aga sai hinnatuimaid ja tõlgitumaid maailmakirjanikke. Teda võib pidada üheks postmodernistliku kirjanudse ning maagilise realismi teerajajaks. Jorge Luis Borges (1899-1986) Argentina kirjanik Jorge Luis Borges sündis Buenos Aireses kodanlaseperekonnas. Tema enda sõnutsi kasvas ta üles aias ja inglise raamatute piiramatu valikuga raamatukogus. Borges alustas luuletajana avangardismi vaimus, eemaldudes senises hispaaniakeelses poeesias väljakujunenud retoorikast ning stampidest ja tuues selle väljendusvahenditesse mõndagi uut. Tema esimene jutukogu ,,Universaalne nurjatuse ajalugu" (1935) esitab lugejale reaalsete ja väljamõeldud kurjategijate elulugusid, tegemata vahet faktidel ja fantaasial. Ka hilisemas loomingus on Borgese teemadeks tegelikkuse ja väljamõeldise suhted, maailm kui illusioon. Borgese tuntumad novellikogud on ,,Fiktsioonid" (1944), ,,Aleph" (1949), ,,Surm ja
" (Jh 13:34-35). Judaismi põhijooned: 1. Monoteistlik ilmutususund. Jumala nimeks on Jehoova (heebrea keeles JHWH, mis on nelja konsonandi kombinatsioon ehk tetragramm). Seda nime kohtab eestikeelsetes Piiblites (excl. 1997.a. uuem tõlge, kus Jehoova on asendatud sõnaga "Issand" (tähenduses Isand). Jehoova nime Iisraeli preestrid pühakirja lugedes välja ei ütelnud, vaid ütlesid selle nime asemel Adonai ehk Isand. Lääne piiblitõlgetes figureerib Jehoova nime asemel Jahve. Hispaaniakeelses Piiblis on kasutusel nimetus Jehoova. 2. Juudid peavad endid Jumala poolt äravalitud rahvaks. Seepärast misjonitööd teiste rahvaste hulgas ei tehta. 3. Juudid said Jumalalt dekaloogi ehk kümme käsku. 4. Jumal on ajaloo juhtija, õiglane oma kohtuotsustes ja armuline patuste vastu, kes oma süüd kahetsevad ja Jumalale üles tunnistavad. 5. Usutakse surnute ülestõusmist. 6. Usutakse viimset kohut. 7. Poeglapsed lõigatakse kaheksandal päeval ümber. See on igivana komme, mida
Kirss, Rakvere ajalugu kõige vanemast ajast kuni 1944. aastani. SA Virumaa Muuseumid ja Tänapäev, 2003, lk 155 9 Odette Kirss, Rakvere esimesed lasteaiad ja päevakodud. Virumaa Teataja 21.11.2007 10 O. Kirss, Jalutaja teejuht, lk 113 Karmeli koguduse kirik El Carmen on hispaania keeles lühend väljendist Nuestra Señora del Carmen ,,Karmeli mäe Püha Neitsi Maarja ehk Karmeli mäe Jumalaema". Karmeli mäe Jumalaemale on pühendatud kirikuid, mille järgi on nime saanud mitmed kohad hispaaniakeelses maailmas.11 Rakvere Karmeli koguduse kirik asub Koidula 5. Projekti koostas arhitekt Engelhard Corjus (Korjus), hoone valmis 1933.a. Ka täna mõjub kiriku lihtne, ent ometi sümbolistlik ehituskeel meie sakraalehitiste üldise konservatiivsuse taustal värskelt. 1955-1969 teenis kogudust ja elas kirikuhoones Arpad Ader, kelle kogu pere on Eesti kultuurielus hästi tuntud. Õpetaja ise oli nimeka laulja Aleksander Arderi poeg ja ka
476, kui võimult kõrvaldati viimane Lääne-Rooma keiser (Romulus Augustulus). Aasta 476 näiteks pidas keskaja alguseks eelpool juba mainitud Itaalia humanist ja ajaloolane Leobardo Bruni. Keskaja alguseks peetakse ka aastat 313, kui ristiusk Rooma riigi lubati, aastat 330 (Rooma impeeriumi pealinn viidi Konstantinoopolisse) ja aastat 375, kui Aasiast tungisid Euroopasse hunnid ja ajendasid sellega suure rahvasterände. Keskaja lõpp on erinevate rahvaste ajaloos erinev. Hispaaniakeelses maailmas peetakse keskaja lõpuks aastat 1492 (lõppes rekonkista /Hispaania tagasivallutamine islamiusulistelt/ ja Kolumbus jõudis Ameerikasse). Sakslased peavad keskaja lõpuks reformatsiooni algust, aasta 1517. Ajaloo kirjanduses 1453 – siis langes Konstantinoopol moslemite kätte ja Bütsantsi (endine Ida- Rooma) keisririik lakkas olemast. Inglismaal peetakse keskaja lõpuks aastat 1485, kui lõppes Rooside sõda (Bosworthi lahing).
,,Espadas como labios`` 1942. vabavärsilised luuletused, pikk vabavärss. Tugev armastuse teema, mis kaasab alateadvust. Destruccion. Elujaatuse luule. ,,Historia del corazon`` 1977.sai Nobeli kirjandusauhinna. Damaso Alonso kuulus 27` põlvkonda, milles siseselt said liikmed omavahel hästi läbi- 1898-1990. kõige pühendunum kirjandusteadlane. ,,Hijos de la ira`` 1944. 14.12.10 Rafael Sanchez Ferloso sai 2004.aastal Cervantese preemia (mis asutati kohe pärast Franco surma, hispaaniakeelses kirjandusmaailmas kõige tähtsam auhind) Teos: ,,El Jarama" Ana Maria Matute- sündis 1926 Barcelonas, pikka aega elanud Madridis. Üks kõige rohkem tunnustatud neorealismi esindajaid. Tuntuks sai ta romaaniga ,,Los Abels" Viitab kodusõja temaatikale, vennatapule. ,,Los soldados loran de noche"- 1963. ,,La rampa" Juan Garcia Hortelano- sünni-ja surmapaik Madrid. Töötas ametnikuna, õppis õigusteadust. Astus ka kommunistlikku parteisse. ,,Tormenta de verano"
476, kui võimult kõrvaldati viimane Lääne-Rooma keiser (Romulus Augustulus). Aasta 476 näiteks pidas keskaja alguseks eelpool juba mainitud Itaalia humanist ja ajaloolane Leobardo Bruni. Keskaja alguseks peetakse ka aastat 313, kui ristiusk Rooma riigi lubati, aastat 330 (Rooma impeeriumi pealinn viidi Konstantinoopolisse) ja aastat 375, kui Aasiast tungisid Euroopasse hunnid ja ajendasid sellega suure rahvasterände. Keskaja lõpp on erinevate rahvaste ajaloos erinev. Hispaaniakeelses maailmas peetakse keskaja lõpuks aastat 1492 (lõppes rekonkista /Hispaania tagasivallutamine islamiusulistelt/ ja Kolumbus jõudis Ameerikasse). Sakslased peavad keskaja lõpuks reformatsiooni algust, aasta 1517. Ajaloo kirjanduses 1453 siis langes Konstantinoopol moslemite kätte ja Bütsantsi (endine Ida- Rooma) keisririik lakkas olemast. Inglismaal peetakse keskaja lõpuks aastat 1485, kui lõppes Rooside sõda (Bosworthi lahing).
annaabi.ee 
