Sotsioloogia-teadus mis uurib inimese ja ühiskonna seoseid, tegeleb igapäevase elu uurimisega Sotsiaalne sidusus-ühiskonna suutlikkus kindlustada on ühtsus ning liikmete võrdsus ja heaolu sidususe saavutamise 2 eesmärki: 1)ühiskondliku kihistumise, ebavõrdsuse, tõrjutuse vähendamine 2)sotsiaalsete suhete, sidemete ja suhtlemise tugevdamine Sotsiaalsus-ühiskondlikkus on inimesele iseloomulik omadus kuuluda ühiskonda Kvant.uurimism.-tunnuste kirjeldamine läbi mõõtmise, et saada statistiliselt usaldusväärseid andmeid, näitajad arvulised kvalitatiivne uurimism.-kirjeldab, meetodiks vaatlus,intervjuu,vestlus,andmed hinnangulised õhuke riik(liberaalriik)-võimalikult väike sekkumine majandusse,kodanike majanduslik ja sotsiaalne kindlustatus sõltub igaühe enda aktiivsusest, väike maksukoormus Paks riik(sotsiaalriik)-jõuline sekkumine majandusse,suur ettevõtlussektor ning riiklik sotsiaalkindlustussüsteem,suur maksukoormus,et valitsuse tegevust ...
Ühishüve Ühiskonnaliikmetelt saadud maksuraha ja valitsemismandaadi abil korraldab demokraatlik valitsus oma tegevust, mis peaks kokkuvõttes aitama kaasa üldise heaolu kasvule ühiskonnas. Mittemajanduslik ühishüve: tervishoiusüsteem, haridussüsteem, julgeolek, kohtusüsteem. Majanduslik ühishüve: riiklik meedia, korrastatud linnaruum, rahvuskultuuri toetamine, infrastruktuur, sotsiaalkindlustussüsteem. Anarhism juhtimise ja valitsemise puudumine. 2. Ühiskonnaliikmed Klassid: kõrgklass ehk eliit omavad seda, mida antud ühiskonnas peetakse väärtuslikuks, tunnuseks juurdepääs riigivõimule ja mõjukus. Keskklass teatud elatustase ning hõivatus kõrget kvalifikatsiooni nõudva tööga. Alamklass teevad lihtsat tööd, saavad vähe palka, haridustase ja kultuursus on madalamad kui selles ühiskonnas kombeks. Sotsiaalne mobiilsus ühest ühiskonnakihist teise liikumine.
Majanduslikud (kaubad-teenused, mis liiguvad inimesteni tutu vahenduseta). Mina kasutan igapäevaselt koolivõrku ning ühistranspordi võrgustiku. Minul isiklikult pole mingit vajadust rohkemateks ühishüvede tekkimiseks. 11. Mis on anarhism? Kas see oleks tõsiseltvõetav alternatiiv riiklikule ühiskonnale? Anarhism on ühiskond ilma riigita. Ei oleks, sest see on täielik juhtimise ja valitsemise puudumine. Ühiskonnaliikmed 12. Millised on kaasasündinud ehk bioloogilised ja millised omandatud ehk sotsiaalsed erinevused? Kaasasündinud ehk bioloogilised erinevused on sugu, vanus, füüsilised ja vaimsed võimed, rassiline kuuluvus ja rahvus. Ise omandatud ehk sotsiaalsed erinevused on haridustase, majanduslik jõukus, elukoht, maailmavaade, kodakondsus ja perekondlik staatus. 13. Miks on Eesti rahvastiku keskmine vanus piirkonniti erinev? Kuidas on keskmine vanus seotud rahvastiku tihedusega?
sportimine, reisimine, kunst? Põhjendage oma vastust. Religioon- kuuluvust, sest religioon ühendab inimesi, ning teiste inimestega suhtlemine näitab kuuluvust. Sportimine- Eneseteostust, sest sportimine on enesearendamine. Resimine- Eneseteostus inimene tahab reisida ning see on võimalus enda harimiseks, täiendamiseks jne. Kunst- eneseteostus, sest kunst on eneseväljendusvorm. 15. Mis on sotsiaalne võrdsus? Kas ühiskonnaliikmed peavad olema võrdsed? Põhjendage vastust Sotsiaalne võrdus tähendab seda, et kõik inimesed on kõigiga võrdsed ning neid ei hinnata nende majanduslike võimaluste, sotsiaalse tauste ega muu järgi Ma arvan, et ühiskonnaliikmed peaksid olema võrdsed, sest siis poleks nii palju erimeelsusi ja erikohtlemist ning eelistusi. Nt kui naine teeb sama tööd, mida mees, siis reaalselt saab naine sama töö eest vähem palka. 16
Mis on selle muutumise esile kutsunud? On neid, kes väidavad, et selle muutuse põhjuseks on muutunud valitsuse poliitika; on neid, kes panevad selle normaliseerimisteooria algatajate arvele. Muutus vanemate suhtumises on omakorda suurendanud Downi sündroomiga inimeste toimetulekuoskusi. Tänapäeval on sündroomiga inimesed tervemad, võimekamad ning 7 ühiskonnaga integreeritumad kui kunagi varem. Selle tulemusel tunnevad ka teised ühiskonnaliikmed paremini nende potentsiaali ja isikupära. Kõiki neid arenguid arvestades on Downi sündroomiga inimeste tulevik helgem kui kunagi varem, ning lubab neile senisest suuremaid võimalusi õnnestumisteks ja täisväärtuslikuks eluks 8 Kasutatud kirjandus: Mark Selikowitz ´´Downi sündroom müüdid ja tegelikkus´´ 9
Ühiskonnaõpetuse kordamisteemad 12. klassile 1. Ühiskonnaelu tasandid: avalik sektor, erasektor, mittetulundussektor. Õhuke riik sekkub ühiskonna/majanduse arengusse võimalikult vähe. Madalad maksud. ja paks riik riik sekkub ühiskonna/majanduse arengusse jõuliselt ja palju. Kõrged maksud. Ühishüved kaup või teenus, mida pakutakse inimestele turuvahenduseta. Nt valgusfoor, sebra, rand jne 2. Ühiskonnaliikmed: omandatud staatus haridustase, majanduslik jõukus, elukoht, maailmavaade, kodakondsus, religioossus, omistatud staatus ehk kaasasündinud. Sugu, vanus, füüsilised ja vaimsed võimed, rassiline kuuluvus, rahvus. 3. Ühiskonna sotsiaalne struktuur: sotsiaalne kihistumine, sotsiaalne liikuvus (horisontaalne, vertikaalne), sooline võrdõiguslikkus, võrdne kohtlemine. Enne tööd lugeda õpikust lk 12-13. 4. Ühiskonnamudelid
· turukonkurents; · kollektiivsed hüved tagatud riigi poolt (õiguskord, riigikaitse, avalikud teenused, sh haridus). KRIITIKA: 2) K.Marx: kuidas mõistis sotsiaalse muutuse seaduspära ning ühiskonna struktuuri põhiolemust; milles seisneb tööjõu võõrandumine; väärtuse käsitlus 3) Durkheim: mehhaaniline ja orgaaniline solidaarsus, anoomia. mehhaaniline solidaarsus - individuaalsed erinevused on väikesed, ühised ideed on intensiivsemad ja arvukamad kui individuaalsed, ühiskonnaliikmed pühenduvad ühisele eesmärgile. See solidaarsus saab kasvada ainult isiksuse vähenemise arvelt. TRADITSIOONILISED ÜHISKONNAD orgaaniline solidaarsus - inimesed spetsialiseeruvad, tekib tugev tööjaotus. Kuigi indiviididel on vähe ühist, sõltuvad nad üksteisest siiski rohkem kui mehhaanilise solidaarsuse korral. KAASAEGSED ÜHISKONNAD. anoomia sotsiaalsest muutusest tingitud (traditsiooniliste) normide kadumine; tähendusepuudus, sihitus, äng
vastega rahva vim, demos thendas aga tpsemalt just lihtrahvast. leminek demokraatiale toimub siis, kui vaesel enamusel nnestub kukutada rikkad oligarhid. Ainuke erinevus inimeste vahel, mis oligarhia tingimustes mras inimese sotsiaal-poliitilise staatuse, oli nende jukuse erinevus. Demokraatia teostub juriidiliselt sellega, et thistatakse varanduslikud tsensused, mis piirasid oligarhia korral inimeste osavttu poliitilisest elust. Nd, kus neid piiranguid enam ei ole, on kik hiskonnaliikmed vrdsed ja vrdigustatud vimu teostama. Samal ajal ei peeta vajalikuks ksida, kas inimene riigiasju ka tunneb ning poliitilistes ksimustes kompetentne on. Laevavrdpilti kasutades viks seda olukarda nii iseloomustada: laevarool kib siin kest ktte, kellel tuju tuleb, see ta enda ktte haarab, kui enam ei ole tuju, jtab sinnapaika. Keskseteks vrtusteks on demokraatia tingimustes vabadus ja vrdsus. Vabadus thendab antud juhul mittetakistatust oma soovide teoks tegemisel
Olulised andmete kogumise meetodid on vaatlus, intervjuu, vestlus ja juba avaldatud andmete analüüs. Ühiskond- kollektiivsel identiteedil põhinev suhtlemine. Ühtekuuluvustunne, mida jagavad ühesuguste rahvuslike, kultuuriliste, religioossete, ajalooliste, majanduslike ja/või poliitiliste väärtushinnangutega inimesed. Edukalt toimiv riigivõim väljendub majanduslikes ja mittemajanduslikes ühishüvedes. Majanduslik ühishüve- kaup või teenus, mida ühiskonnaliikmed tarbivad turu vahenduseta: riiklik või munitsipaalmeedia (televisioon, ajalehed), heakorrastatud linnaruum, toetused rahvuskultuuri arengule, kvaliteetne infrastruktuur (teed, tänavad), sotsiaalkindlustussüsteem (pensionid, abirahad). Mittemajanduslik ühishüve- efektiivselt toimiv tervishoiu- ja haridussüsteem, kodanike julgeolekut tagavad politseijõud ja kaitsevägi, ühiskondlikke suhteid õiguslikul tasandil reguleeriv kohtusüsteem. 1.2. Ühiskonnaliikmed
annaabi.ee 
