Teda kujutatakse alati sõjakeerises. Artemis Diana Leto ja Zeusi tütar. Jahi, taime Kuu, hirv, karu. Jalutab tihti nümfidega kasvu, viljakus, abielu, Kujutatakse noolt mägedes. Muutis sünnitus, looduse, kuu ja ja oda käes Aktaioni hirveks, sest too voorusejumalanna. hoidvana. nägi teda alasti ujumas. Apollon Apollo(n) Artemise vend, elasid õega Püha puu: Võitles Pythoniga, sai Deelosel. Prohvetluse, vibu loorber endale koha Delfi laskmise, muusika, päikese Lüüra, ronk, lähedal. Tihedalt seotud jumal. Muusade kaitsja
· Kuuvalgete ööde nooletupp täis nooli Ephialtese jumalanna · Seljas lühike hõlst · Päästsid Apolloniga · Metsloomade · Seostati hirve ja oma ema Tytiose valitsejanna karuga käest. · Jahijumalanna · Kujutatakse koos · Muutis Aktaioni · Osav kütt kahe lõvi, hirve või hirveks. · Hoolitses lindudega noorloomade eest · Range, julge, uhke · Nimetati · Vihastas kergelt kuujumalaks · Ettearvamatu · Vooruse jumalanna Jumal Apollon(Apollo) Ülesanne Sümbolid, omadused Tegevus · Valguse jumal · Hõbevibu · Tappis Pythoni, tema · Vibulaskmise jumal · Kuldnooled haua kohale ehitas
oli väike pilt viljavihuga, mis arvatavasti kujutab viljakust. Katariina kamina kohal olid tema nime initsiaalid ja väikesel pildil oli kujutatud roos. Mõlemal pool väikest pilti olid kahepealised lohed kolme krooniga(meenutasid luikesi) ning skuptuuride kohal tsaari kroonid.Lae keskele on maalitud kreeka mütoloogiast Akaitoni ja Artemise lugu, mille kohaselt jumalanna Artemis suples nümfidega ja ta muudeti seetõttu hirveks, hiljem söödi ta oma koerte poolt ära( kuid ilma selle story(ta) tundub see figuraal kui maal nudistide rannast) . Seinad on täis rohkelt ornamente, sambaid, voluute ja kaunistatud on peensusteni ka ahjud, ainus vähem tähelepanuta jäänud ese on (meeliülistav)parkettpõrand, mis arvatavasti vahetati renoveerimise käigus. Edasi tulid maalid, mööbel ja keraamika , viimane neist jättis suhteliselt tühja
Artemis oli Apolloni kaksikõde,neitsilik jahi- ja loodusjumalanna.Teda kujutati tavaliselt lühikeses rüüs,vibu ja nool käes,saatjaiks hirv ja nümfid. Kuigi Artemis soovis kohe sünnist saadik neitsiks jääda,siis kulges tema elu võrreldes tema kaksikvennaga palju tagasihoidlikumalt,juhtus ka temaga paar seika.Nimelt ühel suvepäeval sattus jahimees Aktaion metsas ootamatult nägema Artemist nümfide keskel rüütult ujumas.Jumalanna sai mehe peale pahaseks ning moondas ta hirveks ning Aktaioni enda koerad kiskusid ta lõhki. teine lugu räägib aga Artemise nümfist Kallistost,kes andis samuti lubaduse neitsiks jääda,kuid Zeusi kavala tembu tõttu jäi ikkagi rasedaks.Jumalanna sai Kallisto peale pahaseks ning muutis ta karuks ning hiljem jahile minnes tabas teda noolega.Zeusil hakkas nümfist kahju ning ta muundas ta tähtkujuks,mida tänapäeval Suureks Vankriks kutsutakse. Ares Ares oli Hera ja Zeusi poeg
tähendama. Initsiaalide kohal on ka keisrikroonid (krooni otsad kinni), mis meenutavad lossiomanike kõrget seisust. Mõlemal pool väikest pilti on kahepealised lohed kolme krooniga. Stukklae keskele on maalitud Johann Londiceri poolt suur figuraalkompositsioon, millel kujutatakse Aktaioni ja Artemise lugu kreeka mütoloogiast (Ataion nägi, kui jumalanna Artemis suples oma nümfidega ja seepeale muudeti ta hirveks ning ta koerad sõid ta ära). Seinte ääres on seinast välja ulatuvad sambad väga uhkete voluutidega. Voluutide, lehtede ja muude kaunistustega on kaunistatud ka laed, seinad, ahjud jt. Banketisaal mulle eriti ei meeldinud. See oli küll kaunistatud, kuid oli mittemidagiütlev. Sain teada, et mööblit lossis ei olnud, see toodi Peterburist kaasa, kui Kadriorgu mindi. Alles 19. sajandil viidi lossi mööbel, mis sinna jäi. Toolid olid madalad, kuna naiste jalad
neitsiks jääda, pole tal üldse huvitavaid armuseiklusi. Ühe müüdi järgi oli ta sündinud mõni hetk varem kui Apollon ning asus kohe oma ema Letot venna ilmaletoomisel abistama, seetõttu sai ta endale ka rasedate naitse kaitsejumala n-ö tiitli. Üks suhteliselt kurb armulugu on siiski ka Artemisega seotud, nimelt üks jahimees nägi teda nümfide keskel rüütult jões suplemas, Artemis vihastas väga ning moondas mehe hirveks ja tema enda jahikoerad kiskusid ta puruks. Kõigi aegade kunstike meelisteemaks on olnud Zeusi vahekord Ledaga, kelle juurde Zeus ilmus luigena. Leda tõi ilmale kaks muna, millest hiljem koorusid Helena, Klytaimestra, Kastor ja Polydeukas. Väga huvitav suhe oli Zeusil Danaega. Delfi oraakel oli Danae isale Akrisiosele ennustanud surma lapselapse käe läbi ning seetõttu sulges ta oma tütre maaalusesse kambrisse, kuid Zeus tungis ka sinna kullavihmaks muundudes
Theseus abiellus uuesti Kreeta kuninga Minose tütre Phaidraga. Hippolytos elas tark Pittheuse juures, kes oli Toizeni kuningas, tegi ta oma troonipärijaks, Aphrodite oli Artemise peale kade ning lasi Erosel noolega Hippolytose kasuema sihtida, et too kasupoega armuks. Kasuema tappis end ära ja lavastas kasupoja süüdi, isa uskus naist ning lasi poja tappa. Aktaion Teeba kroonprints Aktaion nägi, kuidas Artemis ja nümfid suplesid, karistuseks muutis Artemis Aktaioni hirveks ning ta oli enda koerte ohver. Thetis ja Eurynomel - merejumalannad Hephaistos Hera inetu ja lombakas poeg, ema viskas poja üle olümpose mäe merre, poeg oli tule ja sepatööjumal, ta tegi merejumalannadele ilusaid ehteid. Hera küsis neilt, kust nad need said. Ta tegi Herale kullast trooni nähtamatute ahelatega, Hera jäi sinna kinni,. Hermes ei saanud Hephaistost olümposele tuua, ei saanud ka Ares. Dionysusel õnnestus, Hephaistos jäi olümposele ja leppis Heraga ära
ajalukku. Tegelikult oli Herostratose tegu eredaim näide vandalismist. NB! Suurenda pilte! Artemise tempel Efesoses (rekonstruktsioon) Boucher. Diana pärast suplust. Louvre Mõni pikantne lugu, on siiski seotud ka Artemisega. Ühel suvepäeval sattus jahimees AKTAION metsas ootamatult nägema nümfide keskel suplevat rüütut Artemist. Jumalanna pahandas sedavõrd mehe peale, et moondas ta otsemaid hirveks ja Aktaioni oma koerad kiskusid ta lõhki. Seda stseeni on kujutanud oma maalidel Tizian, Rembrandt, Tiepolo jt. Kuid eestlastele kõige kättesaadavam sama loo kujutus on Kadrioru lossi suure saali laemaalingul. NB! Suurenda pilti! G. Cesari. Diana ja Aktaion. Kunstimuuseum. Budapest Teine niisama pikantne, kuid kurva lõpuga lugu juhtus Artemist pidevalt saatva nümf KALLISTOga, kes nagu Artemiski tõotas jääda igavesti neitsiks. Zeus armus neiusse, ootas
Adonise verest tekivad anemoonid e. tuulelilled. Anemoonid olid antiikmaailma armastuse lilled. Anemooni nimi on ka adonis. 8) Hyakintos hüatsint. Armastuse kolmnurk. Apollon (valguse jumal) Saatuslikks sai Läänetuul. Zephyros. Zephyros kallutas ketta trajektoorilt kõrvale. Kogemata Apollon tappis kettaga oma armastatu Hyakintose. 34. Kadrioru lagi Artemis on neitsijumalanna. Jahijumalanna. Aktaion oli mees, kes nägi teda alasti suplemas. Artemis moondas ta põdraks või hirveks ja ta enda koerad rebisid ta lõhki. Laemaalil on sümboolika Aktaion Eesti, Aremis Venemaa. Artemis, Selene (kuu), Hekate (must maagia). 35. Chartres Labürindid. Keskaegne pikkusmõõt ljöö 4 tundi käimist. Kui Kristus reede hommikul risti löödi, võttis Kolgata tee aega 4h ehk selle pikkus oli 1 ljöö. 261,5 meetrit on seda ühe ribana. Kokkukeeratuna maas on selle diameeter 12,8 m. Vanasti läbiti seda käpuli või palvehelmeid sõrmitsedes
Theseus needis Hippolytose ning saatis Poseidoni kaudu mereeluka Hippolytose hobust ehmatama. Hobune paiskas Hippolytose vankrist ning lohistas ta surnuks iv. Aktaion. nägi Artemist suplemas, jumalanna pidas seda solvanguks ning muutis mehe isahirveks, kelle koerad silmapilk nahka pandi. Teine variant on see, et muudeti hirveks, kuna pidas end Artemisest paremaks kütiks. f. Artemis ja Initsiatsioonirituaalid: Triklaria, Brauronia (Iphigeneia), Orthia. 22. Hekate. a. Nõidus. Harrastas musta maagiat ja suhtles vaimudega b. Seos Artemise, kuu ja surmaga. i. Artemise kaaslanna jahil ii. Hilisemas mütoloogias kujutatakse kuujumalannana, kes ilmus kolmepealisena lõvi, hobuse ja koera peaga. 23. Demeter ja Persephone.
Ka Gundestrupi katlal kujutatud. Metssea liha oli ,,kangelase söök". Sõjamehel võis olla kiivri tipus seapea, metssea nahast rüü jne. Gallidel oli kultjumalus Moccus. Cernunnos (tõlk sarvekandja) kuj nt Gundestrupi katlal inimkeha ja hirvesarvedega, kaelakeega, rätsepaistmes, mõnikord habe, sageli kaaslasteks loomad ja maod. Viljakusjumal. Väga oluline, üks mandri-keldi kõige tähtsaim jumalus. Oluline ka hirv ning iiri saagades ja müütides tuleb ette hirveks muutumist. Hobune; hobuse jumalanna Epona. Sõnnid. Lõhe võib ujuda vastuvoolu, minna soolasest veest magevette jne, sp peetud teispoolsuse ja siinpoolsuse vahelise tee hoidjaks vms. Lood, kuidas inimesed muutuvad lõhedeks ja vastupidi. 20. Iiri tähtsamad jumalad. Dagda ilmselt suurim iiri jumal, kuj kodukootud riites mehena, kes veab vankril suurt nuia. Ühe otsaga võis vaenlasi tappa ja teisega surnuid ellu äratada. Ta oli
7 merejumal. Kolmas tütar Aguae tappis ise oma kätega oma poja, Pentheuse, pidades teda lõviks, sest Dionysus ajas ta hulluks. Tütar Autonoe poeg oli kütt, kes suri noorelt hirmsasse surma. Ta läks kaljulõhesse ojasse vett jooma. Sel hetkel oli seal pesemas aga jumalanna Artemis, kes solvus ja muutis ta hirveks, ka südamelt. Hirv loomulikult kartis. Ta enda koerad ajasid looma taga ja tapsid ta. Kadmos ja Harmonia pagesid peale Pentheuse surma. Jumalad muutsid nad aga madudeks. Nende suguvõsa õnnetuim liige oli aga Kadmos lapselapselapselaps Oidipus. 6. Aischylos – – teda peetakse tragöödia isaks. Aischylos oli käinud sõjas (Kreeka-Pärsia sõjad) ning ta pooldas kreeka demokraatiat. Ta puudutas tavaliselt ühiskondlikke teemasid ning tema tragöödiates mängib
24) mees läks hulluks ning tappis oma ja Ino poja Melikertese. Ino sööstis merre, surnud laps kätel, kuid jumalad päästsid mõlemad ja tegid Ino merejumalannaks. Ino nimetatakse hiljem ümber Leukotheaks, poeg Palaimoniks. Kolmas tütar Agaue tappis meeltesegaduses oma poja Pentheuse, pidades teda lõviks. Hulluse põhjustas Dionysos. Neljandal tütrel Autonoel oli poeg Aktaion, kes sattus peale alasti kümblevale neitsilikule Artemisele, kes solvunult muutis mehe hirveks, nii et tolle omad jahikoerad ta lõhki rebisid. Noorim laps, poeg Illyros, jõudis maale, kus ta vanemad olid jumalaist hüljatuna surnud, ning hakkas seal valitsema. Seda maad nimetatakse Illüüriaks. Kadmose järeltulija kolmandas põlves oli kuningas Laios, abielus Iokastega. Oraakel ennustas, et Laios sureb oma poja (Oidipus) käe läbi ning abiellub emaga. Laios käskis poja viia mäekurusse, kus imik oleks pidanud hukkuma. Karjased leidsid lapse ning viisid
annaabi.ee 
