Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"hirudiini" - 9 õppematerjali

Ussid
18
ppt

Ussid

rõngusside hulka. Enamik kaane elab magevees, vähesed aga merevees. Lahksugulised arenevad moondeta. Toituvad ainuõõssete või selgroogsete verest. A ­ kalakaan Varustatud iminapaga. B ­ apteegikaan Sülg sisaldab hirudiini, mis C ­ lamekaan takistab ohvri vere hüübimist. D hobukaan Kokkuvõtteks

Bioloogia → Bioloogia
17 allalaadimist
Ussi mitmekesisus
38
ppt

Ussi mitmekesisus

aktiivselt hapnikku. Kaanid Kaanid kuuluvad samuti rõngusside hulka. Enamik kaane elab magevees, vähesed aga merevees. Lahksugulised arenevad moondeta. Toituvad ainuõõssete või selgroogsete verest. A – kalakaan Varustatud iminapaga. B – apteegikaan Sülg sisaldab hirudiini, mis C – lamekaan takistab ohvri vere hüübimist. D - hobukaan Kokkuvõtteks Tänan tähelepanu eest! [email protected] ©anmet.rtg. 2004 ©anmet.rtg. 2005

Bioloogia → Bioloogia
4 allalaadimist
APTEEGIKAAN
10
docx

APTEEGIKAAN

Apteegikaanil on kolm kitiinist poolringikujulist Y-tähena paiknevat lõuga, mille kaarjas servas on 40­100 väikest, kuid imeteravat hammast. Lihaste abil lõugu edasi-tagasi liigutades saetakse vaid mõne sekundi jooksul ohvri nahka Mercedese logo meenutav haav, millest imipump asub kohe verd imema. Et vere imemine kulgeks tõrgeteta, eritab apteegikaan neelu avanevate süljenäärmete kaudu valgulist ainet hirudiini. See toimib väga tõhusa hüübimisvastase ainena ehk antikoagulandina: hoiab vere vedela ning ühtlasi aitab hiljem kaani pugutaskutes konservandina verd säilitada. 1.2. Elupaik Apteegikaan kui kahepaikne. Apteegikaan elab nii vees kui ka maismaal. Vastupidi kitsamas mõistes kahepaiksetele veedab ta suurema osa ajast siiski vees ning suundub kuivale maale üksnes sigima. Apteegikaan on stenotoopne liik, kes eelistab mudase põhjaga, rohke vee- ja

Loodus → Loodus
2 allalaadimist
Teraapiavõimalused inimese aitamiseks referaat
48
doc

Teraapiavõimalused inimese aitamiseks referaat

olemusest. Enam ei peetud haiguste ainupõhjuseks nn. halba verd. Kaaniravi taandus, et varsti uuesti päevakorda tõusta. 10.4 Hirudiin - biokeemiline salarelv nii kaanide elus kui ka biomeditsiinis Võib liialduseta väita, et just kaanisüljes leiduv hirudiin teebki apteegikaanist tuntud vereimeja. Hirudiin pärsib ohvri vere hüübimist: seetõttu ongi vereimemine kaanidel üldse võimalik. Teiselt poolt säilib hirudiiniga veri kaani pugutaskutes vedelana ja riknemata mitmeid kuid. Hirudiini sünteesivad apteegikaani neelu avanevad süljenäärme. Seega on kõnealune ühend kaanisülje koostisosa. Inimesed on juba ammustest aegadest huvitunud kaanisülje biokeemilisest koostisest. 1884. aastal tõestas Haycraft, et kaanisüljel on vere hüübimisvastane toime. Tõsi, seda teadsid nii või teisiti ka kõik kaaniravi entusiastid, sest kaanihaavadest jätkus verejooks sageli ka ööpäev pärast vereimeja eemaldamist. Selle sajandi alguses sadestas Jacob keedusoolaga kaanisüljest

Meditsiin → Esmaabi
114 allalaadimist
Kaanid
6
doc

Kaanid

kinnituvad substraadile. Kaanidel on 33 kehalüli ja hästi arenenud lihastik. Kaanid toituvad peamiselt väikestest selgrootutest, mõnikord langeb nende saagiks suuremaid selgrootuid, näiteks vihmaussid. Kaanidele on iseloomulik ka teiste loomade verest toitumine. Kõige sagedamini imevad nad verd kaladelt ja kahepaiksetelt, harvem veekogu kaldale tulnud suurematest loomadest. Saaklooma kehale eritavad nad vere hüübimisvastast ensüümi hirudiini. Eestis elavatest kaanidest on levinumad hobukaan (Haemopis sanguisuga), pisikaan (Helobdella stagnalis), kalakaan (Piscicola (Ichthyobdella) geometra) ja lamekaan (Glossiphonia complanata). Eestis leidub vaid üks verdimev kaan ­ apteegikaan (Hirudo medicinalis), keda ajalooliselt ­ harvem tänapäeval ­ on kasutatud meditsiinis. Taksonoomia Riik Loomad Animalia Hõimkond Rõngussid Annelida Klass Vöösed Clitellata

Bioloogia → Bioloogia
32 allalaadimist
RÕNGUSSID
4
odt

RÕNGUSSID

kinnituvad substraadile.Kaanidel on 33 kehalüli ja hästi arenenud lihastik. Kaanid toituvad peamiselt väikestest selgrootutest, mõnikord langeb nende saagiks suuremaid selgrootuid, näiteks vihmasussid. Kaanidele on iseloomulik ka teiste loomade verest toitumine. Kõige sagedamini imevad nad verd kaladelt ja kahepaiksetelt harvem veekogu kaldale tulnud suurematest loomadest. Saaklooma kehale eritavad nad vere hüübimisvastast ensüümi hirudiini. Eestis elavatest kaanidest on levinumad hobukaan (Haemopis sanguisuga), pisikaan (Helobdella stagnalis),kalakaan (Piscicola (Ichthyobdella) geometra) ja lamekaan (Glossiphonia complanata). Eestis leidub vaid üks verdimev kaan ­ apteegikaan (Hirudo medicinalis), keda ajalooliselt ­ harvem tänapäeval ­ on kasutatud meditsiinis. Kaanid on hermafrodiitsed ehk mõlemasoolised organismid ­ ühes kaanis on nii emas- kui isassuguelundid. Kaanid paljunevad suguliselt. Kaanide suguavad (emas- ja

Bioloogia → Bioloogia
25 allalaadimist
Bioloogia-ussid ja kaanid
3
doc

Bioloogia: ussid ja kaanid

mõne cm pikkused. Nad sarnanevad välimuselt nendega. Neid söövad kalu ja on tähtsad aineringed ning neid saab osta toiduks kaldele. Rõngusside hulka kuluvad ka 2) kaanid ,kes elavad mageveekogudes. Neil on iminapp. Hobukaan ­ seljapoolt must , kõhupoolt hall , esmapilgul vihmaussi sarnene. Väga harva kohtab eestis apteegikaani.ta on eelmisest heledam ja väiksem. Toiduks on tal imetajate veri. Imedes purustab naha ja eritab hirudiini mis teeb vere hüübimatuks. Verd hoiab ta ruumikas pugus. Need 2 elavad vees kuid jätavad munakookioni maismaale. 3) hulkharjasussid elavad peamiselt meres ja erinevad välimuselt vihmaussidest ja kaanidest. Igal kehalülil on paar nähtavate harjastega jätkeid. Jätke ehk lõpus. Nad saavad oma tugevate lõugadega inimeste nahka vigastada. Toiduks on vetikad või muda. Heade ujujatena jahivad ka selgroogseid nt heeringa maime. On toiduks vähkidele , kaladele , ainuõõssetele. Neid

Bioloogia → Bioloogia
41 allalaadimist
Eesti Maaülikooli füsioloogia iseseisev töö
7
doc

Eesti Maaülikooli füsioloogia iseseisev töö

c) vere valkude puhversüsteem 20. Atsidoos tähendab vere pH kiiret muutumist happelisuse poole. 21. Alkaloos tähendab vere pH kiiret muutumist aluselisuse poole. 22. Vere hüübimise põhietapid on: fibrinogeeni muutumine lahustumatuks fibriiniks, mis moodustab haavale tiheda võrgustiku, millesse jäävad kinni erütrotsüüdid, samal ajal fagotsüteerivad leukotsüüdid haigusetekitajaid, tekitades mäda. 23. Vere hüübimist saab vältida hirudiini lahuse lisamise teel katsutisse. 24. Inimese tähtsamad veregruppide süsteemid on ABO ja Rh. 25. AB0 süsteemi veregruppe määratakse järgmiselt: kasutatakse antiseerumit, kui veri muutub antiseerumis tükkideks- toimub aglutinatsioon ( kokkukleepumine), kui seguneb antiseerumiga korralikult, on tegu sama grupi verega, milline on antiseeerum, kas A või B. Kui veri seguneb mõlemas antiseerumis korralikult, on tegu AB veregrupiga, kui veri mõlema

Meditsiin → Füsioloogia
80 allalaadimist
Spaa sõnastik
21
doc

Spaa sõnastik

jt. Kinesioteip lühendab oluliselt vigastustest taastumise aega. Kinesioteip on maailmas laialdaselt kasutuses vigastuste profülaktilise kui ka taastava vahendina. Kaaniravi - ehk hirudoteraapia läbiviimiseks kasutatakse apteegikaane. Apteegikaanide ravitoime organismile põhineb kaanisüljes leiduval keemilisel ainel hirudiinil, mida kaan eritab vere imemise ajal koos süljega inimese vereringesse. Hirudiin takistab vere hüübimist ja vedeldab verd. Hirudiini toimel muutub vere koostis, paraneb vereloome ja väheneb trombioht. Konsultatsioon - Konsultatsiooni eesmärgiks on välja selgitada Teile sobivad ja vastunäidustatud hooldused. Meditsiinilist konsultatsiooni osutavad taastusarstid. Konsultatsiooni osutavad oma eriala piires ka teised spetsialistid, nt. kaaniraviarst, füsioterapeudid, massöörid, kosmeetikud, juuksurid. L Laserravi - valuvaigistava, põletikuvastase, allergilist ülitundlikkust vähendava toimega ravi.

Turism → Turism
17 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun