Vitamiin A A Vitamiini ehk retinool on rasvlahustuv vitamiin, mis on tähtis luu kasvuks ja nägemisteravuse hoidmiseks. Avitamiini leidub maksas, võis, munades, porgandites ja kõrvitsas. Vitamiin B Bvitamiinid on 8 vesilahustuvat vitamiini, mis esindavad tähtsat osa raku ainevahetuses. Varem arvati, et tegu on ühe vitamiiniga ning seda nimetati Bvitamiiniks. Hiljem leiti, et tegu on erinevate ainetega, mis esinevad samades toitudes. Bvitamiine võime leida õllepärmis, hirsis, kaerahelvestes, linnulihas, rukkises, kalas, täisteraviljatoodetes, päevalilleseemnetes. Vitamiin C Cvitamiin ehk askorbiinhape on vesilahustuv vitamiin, mis aitab suurendada organismi vastupanuvõimet haigustele. Cvitamiini sisaldavad: puuviljad, kapsas (eriti valge peakapsas), petersell, mädarõigas, tomat, kartul, marjad,paprika. Vitamiin D Dvitamiin on oluline luude ja hammaste arenguks. Dvitamiini sisaldavad: kala (eriti heeringas, tursk, lest ja lõhe) ja kalaõli.
Piisava koguse asendamatute rasvhapete saamiseks on soovitav tarbida 1-2 spl. toiduõli päevas (nt lisades toorsalatitele või kasutades toiduvalmistamisel). 5. Teraviljatooted Valgud valgurikkamad: nisu, kaer (kuni 15%); riis – 10% Teraviljavalk on mittetäisväärtuslik - ei leidu kõiki või leidub vähe asendamatuid aminohappeid (lüsiini, metioniini ja tsüstiini).Asendamatuid aminohappeid on enim: tatras, kaeras, riisis, rukkis vähem: maisis, hirsis. Lipiidid enim idus ja aleuroonkihis. Sisaldavad rohkem kui 20 erinevat rasvhapet, valdavalt: linool-, ole- ja linoleenhape ning palmithape. Fosfolipiide 0,3%…0,9%, kõrge bioloogiline väärtus, kuid räästuvad kiiresti.Kõrgeim sisaldus: kaer, hirss (7%…4,5%) Süsivesikud põhiliselt tärklis, lisaks dekstriine, lihtsuhkruid (vähe, põhiliselt idus), tselluloosi, hemitselluloose, limaaineid enim - riis, nisu, rukis ( 68% …63%); vähem– kaer, oder, hirss (45%..58%) Kiudained
Teraviljajookide tööstuslik valmistamine Enamuse teraviljajookide valmistamine on sarnane. Täisteravili, näiteks riis või kaer jahvatatakse jämedalt, segatakse rohke veega ja keedetakse läbi. Saadud vedelikule lisatakse ensüüme ja seejärel lastakse seista, et see fermenteeruks. Lisatud ensüümid muudavad teraviljatärklise fermenteerumise käigus osaliselt suhkruks ja nii saab teraviljapiim endale kergelt magusa maitse. Looduslikult speltanisus, kaeras, hirsis ja maisis fermenteerumiseks piisavalt ensüüme ei ole. Ja kuigi riisis ja odras leidub ensüüme piisavalt, on need kuumatundlikud ja hävivad teravilja keetmisel, seega peab ka riisi- ja odrapiimale ensüüme lisama. Kui ensüümid on oma ülesande täitnud ja tärklise lagundanud, siis sõelutakse ja filtreeritakse pudrutaoline vedelik mitu korda läbi, mille käigus eralduvad kiudained. Saadud vedelik ei meenuta veel piima, piimja konsistentsi saamiseks segatakse sinna õli
· Mineraalsoolasid leidub kõigis toiduainetes. 2.1 Kaltsium (Ca) · Vajalik organismis luude ja hammaste ehituseks. · Ca leidub palju piimas ja piimasaadustes, munarebus, kalamajas, lillkapsas, aedubades, spinatis, salat. 2.2 Fosfor (P) · Vajalik luude ehituseks; · Kuulub aju- ja närvikudede ning rakkude protoplasma koostisesse. · P leidub heeringas, seentes, kõrvitsas, lihas, maksas, aedubades, kaeratandudes, hirsis, rukkijahus jm. 2.3 Raud(Fe) · Vajalik vere hemoglobiini ehituseks NB! Fe vähesus põhjustab verevaevusi. · Fe leidub lihas, munades, piimas, maasikates, õuntes, spinatis, tatratangudes jm. 2.4 Naatrim (Na) ja kaalium (K) · Reguleerivad vee sisaldust organismis. · Na hoiab vajaliku hulga vett · K soodustab liigse veehulga eemaldamist. · Na leidub keedusoolas · K kaunviljades, kapsas, kartulis. 2.5 Kloor (CL) · Vajalik maomahla tekkeks.
42.Läätse toiteväärtus. Väärtuslik aminohapete koostise poolest. On oluline foolhappe, B- grupi vitamiinide ja kaaliumi allikas. Märkimisväärses koguses sisaldab lääts rauda, fosforit ja magneesiumi, ka tsinki, vaske. Lääts sisaldab: 24–32% proteiini, 50% süsivesikuid, 2% rasva. Oluline on kiudainetesisaldus. 43.Suurimad hirsitootjad maailmas. India, Niger, Nigeeria. 44.Toiteelementide sisaldus hirsis. Kaalium , Fosfor, Magneesium 45.Hirsi kasutamisvõimalusi. Toiduks, söödaks, teristest tangu, millest tehakse putru, jahu ja helbeid, loomadele, lindudele. 46.Sorgo päritolu ja kasutusviisid. Aafrika, kust levis Aasiasse. Toiduks, loomasöödaks, tehniliseks otstarbeks, käsitööesemete valmistamiseks, teradest tangu ja jahu, sorgoviin, loomasöödaks kasutatakse sorgot silo ja haljassöödana. 47.Tatra toiteväärtus.
Valgurikkamad nisu kaer, teravilja valk on mittetäisväärtuslik vähe lys. Asendamatuid aminohappeid enim tatar, kaer, riis, rukis. Lipiide enim idus ja aleuroonkihis. Sisaldavad rohkem kui 20 erin rasvhapet. Kõrge bioloogiline väärtus, kuid rääsuvad kiiresti. Süsivesikud põhiliselt tärklis, tärkliseterad erinevad kujult, mõõtmetelt jne. Enim riis, nisu, rukis. Kiudained rohkem kaeras, hirsis, riisis. Vitamiine enim idus. Jahu saamine ja sordilisus. Saadakse jahvatamise teel, selleks kasutatakse valsse (purustamine), siis sõelumine (eraldadakse lähedase suurusega osakesed, ülejäänud uuesti purustamisse) 32 jahuvoolu enne, kui valmis. Jahu tüübid: Nisujahu tüüp 405 550 812 1050 1700 (nr isel. Jahu tuhasisaldust; jahus olev minetaalainete sisaldust)
Lääts sisaldab: 2432% proteiini, 50% süsivesikuid, 2% rasva. Oluline on kiudainetesisaldus. 100 g kuivatatult/keedetult sisaldab: valku 9 g rasva 0,4 g süsivesikuid 20 g kiudaineid 3,9 g vett 69,6 g toiduenergiat 116 kcal 39. Suurimad hirsitootjad maailmas. India, Niger, Nigeeria 40. Toiteelementide sisaldus hirsis. Kaltsium - 3,0 mg Raud - 0,63 mg Magneesium - 44,0 mg Fosfor - 100,0 mg Kaalium - 62,0 mg Naatrium - 2,0 mg Tsink - 0,91 mg Vask - 0,16 mg Mangaan - 0,27 mg Seleen - 0,90 µg 41. Hirsi kasutamisvõimalusi.
annaabi.ee 
