Mu mõttemaailm jumalast Jumal on pisiosakestest koosnev üks suur kindla süsteemiga tervik, mis on pidevalt liikuv ja muutuv. Teda ei saa üles joonistada, temas on kõik olemasolev, mida võib kujutada kui valgust, mis iga pildi servast lõpmatusse edasi läheb. Minu usk jumalasse ja tema mõttemaailmasse pole olnud kerge, kuna mu keha on oma hirmudes, valudes, vihas ja kurbuses kulunud. Hoolimata sellest olen palju lugenud ja loonud temast oma mõttemaailma. Kui ma olin väike, oli mul samuti usk jumalasse ja ma pöördusin tema poole siis, kui midagi hingest soovisin. Ma olin oma maakodus ja lootsin, et mu sõbranna tuleb sinna. Kas see pole mitte lihtne soov? Ma pöördusin jumala poole, vaadates aknast välja, taeva poole, teadmata temast mitte midagi ja kui ta mu palvetele ei vastanud, ei tundnud ma
Mitte jõus pole tõde vaid tões on jõud Jõud on midagi suuremat, kui lihtsalt füüsikaline termin meie igapäeva elus. Oma raamatus ,,Valge Müra" on Don DeLillo öelnud: "Tegelik jõud on hoopis igapäevastes väikestes väljakutsetes ja hirmudes, meiesuguste lihtsate inimeste käes." Kas tões on tõesti niipalju jõudu, et muuta valedele rajatud ühiskonda? Inimesed ei taha ega oska kuulata teisi ning tihtipeale surutakse peale enda mõtteid unustades teiste ideed ja aksepteeritakse väga väheseid fakte ühest tervikust, mis omakorda viib probleemide tekkeni. Tekib inimeste vastasseis, mida saab lahenda mitmeti, kuid sageli minnakse kergema vastupanu teed ja otsustatakse jõu kasuks. Kõrvaltvaatajatele ei pruugi see
3) emotsioone on võimalik kirjeldada kas laiaulatuslike mõõtmete ( N: pos. Ja neg. Emotsioonid) või üksikute spetsiifiliste kategooriate (N: kurbus, rõõm) kaudu. Emotsioonide teadvustamine Emotsionaalse energia liigne allasurumine põhjustab seisundi, mis fikseerub lihaspingetena. Mõistus ja tunded võivad olla suurema osa ajast konfliktis ning seda ei pruugita iseendale teadvustada. Sel juhul otsivad tunded väljapääsu unenägudes, ebaratsionaalsetes hirmudes, neuroosides, depressioonis või ka haigustes. Emotsioonide liigid (6) meeleolu pikemat või lühemat aega kestev emotsionaalne seisund. Annab pikema aja jooksul mõju teistele psüühilistele protsessidele; afekt lühiajaline tormiliselt kulgev emotsionaalne reaktsioon, mis mõjutab inimest tervikuna; kirg sügav, tugev, pikaajaline seisund, mis on suunatud mingi vajaduse rahuldamiseks; stress emotsionaalne pingeseisund, mis tekib välisja
käitumise hinnanguvaba kirjeldust ja mõju meie vajadustele. Teatav minasõnum väljendab meie siinja praegu tundeid, eelistusi ja mitteeelistusi, arvamusi ja uskumusi. Äraütleva minasõnumi puhul vastame eitavalt meile mitte sobivale palvele, nõudmisele või küsimusele. Meie kõik emotsioonid on kordumatud, keha valmistab ette erinevateks reaktsioonideks igal erineval emotsioonil. Viha korral me ärritume, veri valgub kätesse ning vallanduvad hormoonid, näiteks adrenaliin. Hirmudes voolab veri skeleti lihastesse, näiteks jalgadesse, et kiiresti põgeneda. Õnnetunde korral toimub rahustamine keskustes, mis tekitavad muremõtteid ja negatiivseid tundeid. Armastus toob rahulolu ja parema koostöövõime. Imestuse puhul langeb silmavõrkkestale rohkem valgust ja see annab meile suurema vaatevälja. Vastikust väljendab enamasti näoilme ja kurbus vähendab energiat ning entusiasmi tegutseda.
Emotsioonide alahindamine tingib selle, et enamus inimesi pole oma emotsioonidele tundlikult häälestunud. Emotsionaalse energia liigne allasurumine põhjustab seisundi, mis fikseerub lihaspingetena. Emotsionaalsed liialdused on müüdi teine pool. Mõistus ja tunded võivad olla suurema osa ajast konfliktis ning seda ei pruugita iseendale teadvustada. Sel juhul otsivad tunded väljapääsu unenägudes, ebaratsionaalsetes hirmudes, neuroosides, depressioonis või ka haigustes. Emotsioonid võimaldavad kontakteeruda isikliku sisemise reaalsusega. Emotsionaalne reageering olukorrale on oluline eneseteadvustamise aspekt. On teada, et rahuliku ja tasakaalus inimese elu kvaliteet on parem, paljud aga teesklevad enesevalitsemist ja rahu varjates selle maski taga tohutut hulka närvilisi reaktsioone. Emotsionaalne karastamine. Ammendamatu teema. Kõik käitumis- ja tundehäired, meie õnne ja õnnetused võiks
põhimõttega. Emotsioonide alahindamine tingib selle, et enamus inimesi pole oma emotsioonidele tundlikult häälestunud. Emotsionaalse energia liigne allasurumine põhjustab seisundi, mis fikseerub lihaspingetena. Emotsionaalsed liialdused on müüdi teine pool. Mõistus ja tunded võivad olla suurema osa ajast konfliktis ning seda ei pruugita iseendale teadvustada. Sel juhul otsivad tunded väljapääsu unenägudes, ebaratsionaalsetes hirmudes, neuroosides, depressioonis või ka haigustes. Emotsioonid võimaldavad kontakteeruda isikliku sisemise reaalsusega. Emotsionaalne reageering olukorrale on oluline eneseteadvustamise aspekt. On teada, et rahuliku ja tasakaalus inimese elu kvaliteet on parem, paljud aga teesklevad enesevalitsemist ja rahu varjates selle maski taga tohutut hulka närvilisi reaktsioone. Ka tunded asetsevad meis ja meie kehas kihiti, ühe kihi moodustavad tunded, mis on
Kui esimese klassi õpilane räägib, et oli liiklusõnnetuses, tahavad kõik õpilased rääkida oma kogemusi õnnetustest. Kui sama situatsioon juhtub kolmandas klassis on õpilased huvitatud sellest, kuidas sellel õpilasel läks, kuidas õnnetus toimus, miks see juhtus jne. 67 aastane laps on veel isekas, ründav ja tormakas. Tundekogemused mõjutavad vältimatult tema käitumist. Hirmudes hakkab 7 aastane kergesti nutma, pettudes peksab kive ja vihastudes kipub kaklema. 910 aastane on silmnähtavalt mitte nii enesekeskne, valitseb paremini tundeid. Ta väljendab jonni mossitades ja viha sõnadega. Meelsamini ta kaitseb kui tõukab, on vastutustundlik ja hooliv. Empaatiavõime on üks kogu isiksuse omadustest. Empaatia kasv
annaabi.ee 
