aastal. Poola ajal XVI-XVII sajandil muudeti Sangaste kuningamõisaks. Rootsi võimu all liideti XVII sajandil Sangastega veel 8 mõisat. Nii jäi Sangaste mõisa territooriumile ka Valga linn. Alates 1808. aastast sai mõisa omanikuks Bergide perekond. Praegune lossihoone valmis 1881. aastal. Inspiratsiooni saadi Windsori lossist. Lossis oli 99 tuba, sest 100 ja rohkem võis vaid tsaaril olla. Uue mõisahoone rajamiseks tehti mitmeid kavandeid, valituks osutus arhitekt Otto Pius Hippiuse kavand. Stiililiselt on hoones gootikat ja romantikat, iga tuba on oma stiilis - rooma-gooti ballisaal, mauri saal, inglise jahisaal jne, igal ruumil on erinevad aknad. Punastest tellistest loss mõjub tõeliselt muinsasjutulisena. Pärast Vabadussõda mõisamaad riigistati ja krahvile jäi vaid mõisasüda. Vene okupatsiooni ajal kuulus loss riigile ja hakkas lagunema. 1968. aastal anti hoone tollasele Tartu Kammivabrikule, mis lossi remontis ja kasutas seda puhkemaja ning pioneerilaagrina
kirikus esimene jumalateenistus. Selleks ajaks ei olnud kirik veel täiesti valmis, sest puudusid altarimaal ja tornid. Siiani on puudu projektis ette nähtud figuurid seinanissides. Lääne-Euroopa katedraalidele sarnaselt on kirik kahe torniga. Külgedelt kujundavad kirikut eelkõige kaaraknad. Kiriku arhitektuurne mõjukus keskendub interjööri ruum tundub erakordselt avar ja suursugune. Põhiosa kiriku sisustusest kantsel, pingid, jne on teostatud Otto Pius Hippiuse jooniste järgi. Pühakoja väärtuslikumaks ehteks on kutsuvat Kristust kujutav freskotehnikas altarimaal ,,Tulge minu juurde kõik kes Te vaevatud ja koormatud olete, mina tahan teile hingamist saata". Selle Eesti esimese fresko teostas Eesti soost kunstnik Johann Köler. Altarimaal valmis 10 päevaga, ehk 23. juuliks 1879. Kaarli kiriku vanemaks osaks on tornikellad. Põhjatornis olev kell on kingitud 1696.
Nolckeni perekonnale. Lossi ehituste eeltööd algasid 1876. aastal, nurgakivi pandi 1880. aastal ja valmimist tähistati 1885. aastal. Loss on rajatud Suurbritannia kuninglikku residentsi Sotimaal asuva Balmorali lossi eeskujul. Sangaste mõis oli rüütlimõis Sangaste kihelkonnas Tartumaal. Sangaste mõis rajati 1870. ja 1880. aastatel Friedrich von Bergi poolt. See mõis on Eesti üks esinduslikemaid mõisakomplekse, mille tähelepanuväärseim osa on Otto Pius Hippiuse projekteeritud kahekorruseline peahoone. Keskajal oli Sangaste Tartu piiskopi tähtsaimaid lauamõisaid.
vKaarli kiriku fresko "Tulge minu juurde kõik, kes te vaevatud ja koormatud olete..." on Johann Köleri suurim teos ning Eesti esimene monumentaalmaal. vKaarli kiriku altarit ehivad veel ühe teise kunstniku teosed. Nendeks on baltisaksa kunstniku Sally von Kügelgeni (18601928) stseenid Kristuse elust, mis valmisid kümme aastat pärast Köleri tööd 1889. aastal. Alt ar imaal Orel vWalckerorel on arhitekt Otto Pius Hippiuse kavandite järgi aastatel 18621870 ehitatud Tallinna Kaarli kirikus juba teine instrument, vahetades välja Gustav Normanni poolt 1870. a valmistatud ja 1884. a suurendatud oreli. vPraegune orel ehitati 1923. aastal Ludwigsburgis Württembergis Walcker & Cie vabrikus ja kannab oopuse numbrit 2011. See oli noores Eesti Vabariigis esimene esinduslik uus orel, mis pidi avaldama tugevat mõju kogu riigi muusikakultuurile.
maalilised tiigid moodustavad hoonete ansambliga orgaanilise terviku." Projekteerimine venis. Krahvi pojapoja René Bergi meenutuste kohaselt olevat lõplikus kujundamises suur osa krahvil endal. Ehitamiseks läks lahti 1879. aastal ehitusmeister Rudolf Maagi juhtimisel. Loss valmis 1883. Aeg on kahjustanud Sangaste lossi ja pargi ansamblit. Vaatamata kõigele on Sangaste loss üks parimaid 19. sajandi teise poole arhitektuuri näiteid Eestis. A. Heina sõnul on üks huvitavamaid Hippiuse projekteeritud hooneid tema ainus profaanehitis Eestis Sangaste loss. "See hoone on tollase mõisaarhitektuuri kõige esinduslikum saavutus," kinnitab Hein. Sangaste energiline mõisaomanik Friedrich von Berg tellis projekti Hippiuselt ja viimane esitas projektikavandid juba 1873. aastal. Ehitustööd algasid siiski alles 1879. aasta aprillis. Hoone oli hiiglaslik, juba telliste hulk 1 450 000 oli aukartustäratav, ja hoone valmimine võttis aega viis aastat
800 kg kaaluv kell restaureeriti Aleksei Kolpakovi töökojas ja pühitseti 29. mail 2004. Kell asub tornis kaheksandal korrusel.Ka torni teisel korrusel on altar (altarimaal: Maarja sündimine) ja harmoonium. Aleksandri kirik on Eesti kõige suurem pühakoda.(ta on ehitatud mahutama 5000 inimest).Algusus seda ehitati mitte koguduse kirikuks vaid vabriku kirikuks, see pärast ongi see nii suur. Anti käsu , et kõik peavad sinna mahtuma. Aleksandri kirik Joaorus on ehitatud Otto Pius von Hippiuse projekti järgi. Kuna 1919.a. rüüstas Eestimaa Töörahva Kommuun kirikut seest ja sellele järgnev pikaajaline pommitamine jõe tagant purustas vähemalt aknad, tuli tegelda kiriku taastamisega. Märtsipommitamises kukkus üks pommidest läbi lae ja hävitas tornikiivri, juulis lasti õhku säilinud kellatorn koos oreliga. Taastamistöid sai kogudus teha vaid oma väheste jõududega, kuid 1959.a. tähistati kiriku 75.aastapäeva taas korras kirikus. Alates 1994
Ta abiellus Emilie Wilhelminega ja sai temaga kuus last. Ja siis asutas ta Tartusse oma advokatuuri, millega ta juba 1830 lõpparve tegi ja kuni 1837. aastani Miitavis "teadusliku õpetaja" kohal töötas. 20. jaanuaril 1837 kinnitati Wiedemann tallinna Kubermangugümnaasiumi kreeka keele õpetaja kohale. Õpetajana oli olnud nõudlik ja järsk (Ariste 1973:21). Kuna perekond kasvas, õpetas ta ka Linna Tütarlaste Koolis, hippiuse ja Skworzowi erakoolis, kus õpetas saksa keelt ja loodulugu (Ariste 1973:22). Tallinnas elades oli ka koolikomisjoni liide ja mõnda aega ka ajalehtede tsensoriks. 2 Aastal 1842 sai eesti keele ja kirjanduse huviliste ringkond ametliku Eestimaa Kirjanduse Seltsi staatuse, Wiedemann oli seal keskseks kujuks, pidas 17 aasta jooksul seal 50 ettekannet, millest 35 puudutasid keeleküsimusi (Ariste 1973:25)
sai võimalikuks tänu tollal 28-aastase noormehe onu- omaaegse Poola asehalduri hiigelpärandusele. Kahtlemata on Sangaste viimase omaniku näol tegemist ühe baltimaade markantsema ja harituma mõsikuga. Ajastu kirevaid nõudlusi peegeldava Sangaste mõisahoone arhtektuuris võib tajuda teadlase mõttejõudu, haritlase stillitunnet ja esteedi vaoshoitust. Sangaste mõisahoone ehk loss koos kõrvalhoonetega valmis berliini päritoluga arhitekti, Tallinnasse Kaarli kiriku projekteerinud O.P. Hippiuse projektide järgi 1880.aastatel. (Maiste, 1996) lk 332-338 Sangaste mõisa hoone fassaadi kaunistab kesaegsest linnusearhitektuurist inspireeritud neljakorruseline sakmelise rinnatisega torn. Torni alakorrus on kujundatud lahtise võlvitud katusealusena, millel on huvitav akustiline efekt- ühes nurgas sosistatu on teises nurgas kuulda. (Praust, 2008) Lossilaadset punastest telliskividest hoonet ilmestab fantaasiarohke
mõte (pea) tahe, tegu (käsi) tunne (süda) Arendada tuleb kõiki kolme. Pestalozzi seos Eestiga: 1804. A paiku külastas Burgdorfi instituuti Tartu koolide inspektor Karl Anders. Neli aastat hiljem andis välja raamatu, kus kirjeldas sealset õppetööd. Tartu Ülikooli rektor G.F. Parrot saatis Pestalozzile (1804) kaks kirja ettepanekuga astuda TÜ teenistusse. Ei tulnud, aga lubas kirja teel suhela ja nõu anda. Gustav Adolf Hippiuse joonistus 1819. F. Fröbel Aktiivsuspedagoogika esindaha Pestalozzi ideeline järglane saksamaal Rõhutas sotsiaalseid aspekte pedagoogikas Otsis sotsiaalsetele probleemidele pedagoogilisi lahendusi Temaga seoses on tulnud nimetus lasteaed Kasvatuse põhiülesanne: lapse loomis- ja kujundamistungide rahuldamine, arendamine, väärmõjude eest kaitsmine. A.Diesterweg (1790-1866) Saksa kasvatusteadlane, võttis kasutusele termini sotsiaalpedagoogika.
annaabi.ee 
