ning olulisteks reisieesmärkideks said primaarsed aistingud. Nüüdseks on inimesed aga taas pöördunud tagasi kultuuri, kuid seda mitte niivõrd vaatamisväärsuse, vaid kogemisväärsuse tõttu. Tegemist on turismimaailma tõusva trendiga, mis on toonud kultuuriturismi ka turismiarendajate ning muude asjaliste huviorbiiti, sest siiani on sellele võrreldes muu turismiga pööratud vähe tähelepanu. (Hinsberg) Käesoleva referaadi teises osas toetutakse teisele definitsioonile ehk eksisteeriva kogukonna jälgimisele ja tundmaõppimisele. Valik tehti lähtudes sellele, et näiteks Eesti jaoks on tegemist väga aktuaalse ning olulise haruga, mis on populaarne nii sise- kui ka välisturistidele. 4 1.2. Kultuuriturismi tüübid Kultuuriturism on lai valdkond, mida saab liigitada mitmeti. Näiteks saab arvesse võtta
Laste ja noorte eluoskuste arendamine. Alkoholi kättesaadavuse ning kahjuliku mõju vähendamine. Tulirelvadele, külmrelvadele ja mürkidele ligipääsu vähendamine. Soolise võrdõiguslikkuse toetamine, et vähendada naiste vastu suunatud vägivalda. Vägivalda toetavate kultuurinormide ja sotsiaalsete normide muutmine. Ohvrite äratundmine/identifitseerimine, toetamine ja nende eest hoolitsemine (Hinsberg, 2015). 3 1.2. Alaealiste mõjutusvahendid Alaealise mõjutusvahendite seaduse kohaselt on alaealine 7-18aastane isik, kelle mõjutusvahendiks võib olla hoiatus, koolikorralduslikud mõjutusvahendid, vestlusele suunamine psühholoogi, narkoloogi, sotsiaaltöötaja või muu spetsialisti juurde, lepitamine, kohustus elada vanema, kasuvanema, eestkostja või perekonnas hooldaja
Mida suurem on kontroll organisatsiooni üle, seda tsentraliseeritum ja ametlikum on selle struktuur. (Ibid., 107-109) 1.2 Kaasamine Kõige olulisem osa hariduse vastavuse tagamisel tööturu vajadustele on kaasamine. Kaasamine on see, kui tehakse otsuseid ja viiakse neid ka ellu koos teistega ja nendega arvestades (vaata ka Joonis 1 Otsuse elutsükkel). Kaasata on võimalik igas tegevuses ja on võimalik kasutada mitmeid erinevaid viise. (Hinsberg & Kübar, 2009, 4). Kaasamine on väga oluline, sest see aitab saavutada paremaid tulemusi ning vigu tuleb vähem ning töö on palju efektiivsem. „Parem“ võib tähendada informeeritumat, paremini prognoositud mõjudega, realistlikumat, efektiivsemat, paremini mõistetavat ja enam toetatud, kiiremini ellu 5 rakendatavat otsust. Kuid ka kaasamisel on omad miinused, näiteks võib see segada otsustamist ja olla väga ajamahukas ning kallis
Eesti 21. Sajandil. Arengustrateegiad. Visioonid. Valikud. Tallinn, 1999, lk.29-33. Ilmumisaasta puudumisel asendatakse see sõltuvalt keelest lühendiga i.a. (ilma aastata), n.d. (no date) või muu sarnasega. 1.7.2. Perioodika Ajakirjade puhul kirjutatakse kasutatud kirjanduse loetelus välja järgmised andmed: autor, pealkiri, väljaande nimetus, ilmumisaasta, number, leheküljed. 10 Näide Hinsberg, A. Eesti turism ja Eesti riik- kes neid suudaks ühenda. Ärielu, 2000 , nr.4, lk.142-143. Ajaleheartikli kasutamisel tuuakse ära artikli autor, artikli pealkiri, ajalehe nimi, ilmumiskuupäev ja aasta, lehekülje number.. Näide Ruus, J. Eelista eestimaist. Eesti Ekspress, 17.juuni 1994, lk. 26 1.7.3. Elektroonsed allikad Elektroonsed allikad jagunevad interaktiivseteks e interneti allikateks (online sources) ja muudeks elektroonseteks allikateks
2010 40. Innovation and Schumpeter's theories, 2006. [http://innovationzen.com/blog/ 2006/07/29/innovation-management-theory-part-1/]. 12.04.2011 41. Jones, Mark ja Samalionis, Fran. Radical Service Innovation. BusinessWeek. Edited by University of London. London, 20.10.2008, pp. 2026. 42. Järs, Anu. Eesti kuurortide supelkultuurist 19. ja 20. Sajandil. Tartu Ülikooli Ajaloo instituut, 2010, 125 lk. (magistritöö) 43. Kase, Uno, Müristaja, Heli, Raagmaa, Garri, Kask, Tiit, Hinsberg, Ain. From publicly encouraged networks to cluster formation in Pärnu holiday-making industry. Hacker, R. S., Johansson, B. & Karlsson, C. (eds.) Emerging Market Economies and European Economic Integration. London: Edward Elgar, 2004, 300 p. 44. Kask, Tiit, Meeras, Liis, Müristaja, Heli, Tooman, Heli, Viin, Tiina. Pärnu maakonna puhke- ja turismimajanduse arengukava aastateks 20052008, 2005. [http://uus.mv.parnu.ee/index.php?id=52]. 18.02.2011 45. Kask, Tiit
Sellepärast oli laagrirežiim veidi inimlikum. Vangivalvuriteks olid mobiliseeritud eestlased, kes ei suhtunud vangidesse vaenulikult. Kui juudid käisid metsas puid langetamas, siis lubati neil külastada ümberkaudseid talusid. Seal leidus inimesi, kes püüdsid 87 aidata vähese lisatoidu või inimliku sõnaga. Üks neist oli Elviine Hinsberg. Ta on rääkinud, et mitu tuttavat juuditari käisid tal sageli köögis söömas. Aga ükskord jäid nad vahele, ilmselt oli keegi kaevanud. Tüdrukud lasid õnneks jalga, Elviine ise arreteeriti ja istus vangis sõja lõpuni. Elhonen Saks, Kes on juudid ja mis on holocaust?, Tallinn:SILD, 2003, lk 153. Jägala laagris „Kui meil kõige hullemini ei läinud, korraldasime isetegevuskavasid,
annaabi.ee 
