kui eesmärk oli suurendada turuosa või likvideerida laojäägid, siis hinnalangus õigustas ennast kulutused tootele teeniti müügiga tagasi. Kindlasti ei tasu toodet sellise hinnaga müüa pikaajaliselt, kui see on ainuke müügiartikkel, mis peab tagama ettevõtte püsimajäämise. 5 Kuidas hindate 5%-se hinnaalanduse stimuleerivat mõju tarbimisele (rakendage oma teadmisi taju iseärasustest ja hinnatundlikkusest erinevate toodete puhul)? Kuidas tuleks hinnasoodustusest teada anda ja milliste müügi stimuleerimise võtetega oleks seda hea kombineerida? Tarbija tajub hinna langetamisel pigem oma rahalist võitu, kui hinna protsendilist langust, kui leiva, mida ostetakse 1 päts nädalas, hind on 10,00 kr ja see langeb 0,50kr võrra, siis ilmselt on hinnalangus vähemolulisem, kui näiteks selle konkreetse leiva maitseomadused või kaal.
10. Missuguseid elastsuse näitajaid te teate? Mis on nende sarnasused ja erinevused? Nõudluse sissetulekuelastsus(uurib nõudluse muutust sissetuleku muutusest tingituna, nõudluse ristelastsus näitab kui palju mõjutab hüvise Y nõudlust temaga seotud hüvise X hinnamuutus. 11. Kas nõudluse ja pakkumise elastsus sõltub ajast? Kui jah, siis kuidas? Mida pikem on hinnaelastsusega kohanemise aeg, seda elastsemad on nõudlus ja pakkumine 12. Kas ettevõtja hinnastrateegia sõltub tarbijate hinnatundlikkusest? Kindlasti. Kui nõudlus on jäik, võivad tootjad müüa hüvist suurema hinnaga. 13. Lühiperioodi kulud (MC, ATC, AVC, AFC, TC). MC (marginal cost, piirkulu) on lisakulu ühe täiendava tooteühiku valmistamisel või kogukulu muutus, mis vastab tootmismahu muutmisele ühe tooteühiku võrra.MC=TC/TP ATC (average total cost, keskmine kogukulu või ühikukulu) on kogukulude ja toodetud koguse jagatis. ATC=TC/TP
elastsem on nõudlus suurem on nõudluse hinnaelastsuse koefitsient Kui pakkumiskõver nihkub vasakule, siis nõudluse mittemuutumisel toob see endaga kaasa tasakaaluhinna suurenemise (vt joonist). Kui nüüd tasakaaluhind suureneb, toob see sõltuvalt nõudluse elastsusest (ehk tulenevalt tarbijate hinnatundlikkusest) kaasa ka tarbitava koguse vähenemise. Kuna tarbimismahu muutumise põhjuseks ei olnud ainult hinna muutus vaid pigem pakkumise struktuuri muutus, toob see omakorda kaasa nõudluskõvera nihke vasakule, seejuures mida suurem on tarbijate hinnatundlikkus, seda suurem saab olema ka nõudluskõvera nihe vasakule ehk siis seda madalamaks osutub uus tasakaaluhind.
elastsem on nõudlus vähemelastsem on kauba nõudlus suurem on nõudluse hinnaelastsuse koe tsient elastsem on pakkumine Kui pakkumiskõver nihkub vasakule, siis nõudluse mittemuutumisel toob see endaga kaasa tasakaaluhinna suurenemise (vt joonist). Kui nüüd tasakaaluhind suureneb, toob see sõltuvalt nõudluse elastsusest (ehk tulenevalt tarbijate hinnatundlikkusest) kaasa ka tarbitava koguse vähenemise. Kuna tarbimismahu muutumise põhjuseks ei olnud ainult hinna muutus vaid pigem pakkumise struktuuri muutus, toob see omakorda kaasa nõudluskõvera nihke vasakule, seejuures mida suurem on tarbijate hinnatundlikkus, seda suurem saab olema ka nõudluskõvera nihe vasakule ehk siis seda madalamaks osutub uus tasakaaluhind. Ja siis ka vastupidi - mida väiksem on tarbijate hinnatundlikkus (ehk
Valmis Hinne 0,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kui kauba pakkumiskõver nihkub vasakule, siis tasakaaluhind tõuseb sed Vali üks või enam: suurem on nõudluse hinnaelastsuse koefitsient elastsem on nõudlus vähemelastsem on kauba nõudlus elastsem on pakkumine Tagasiside Kui pakkumiskõver nihkub vasakule, siis nõudluse mittemuutumisel toob see enda suurenemise (vt joonist). Kui nüüd tasakaaluhind suureneb, toob see sõltuvalt nõudluse elastsusest (ehk tul hinnatundlikkusest) kaasa ka tarbitava koguse vähenemise. Kuna tarbimismahu m olnud ainult hinna muutus vaid pigem pakkumise struktuuri muutus, toob see oma nõudluskõvera nihke vasakule, seejuures mida suurem on tarbijate hinnatundlikku ka nõudluskõvera nihe vasakule ehk siis seda madalamaks osutub uus tasakaaluh Ja siis ka vastupidi - mida väiksem on tarbijate hinnatundlikkus (ehk mida väheme väiksem on nõudluskõvera nihe vasakule ning seda kõrgemal tasemel kujuneb uus Küsimus 12 Valmis
Kui kauba pakkumiskõver nihkub vasakule, siis tasakaaluhind tõuseb seda rohkem, mida Vali üks või enam: suurem on nõudluse hinnaelastsuse koefitsient vähemelastsem on kauba nõudlus elastsem on nõudlus elastsem on pakkumine Tagasiside Kui pakkumiskõver nihkub vasakule, siis nõudluse mittemuutumisel toob see endaga kaasa tasakaaluhinna suurenemise (vt joonist). Kui nüüd tasakaaluhind suureneb, toob see sõltuvalt nõudluse elastsusest (ehk tulenevalt tarbijate hinnatundlikkusest) kaasa ka tarbitava koguse vähenemise. Kuna tarbimismahu muutumise põhjuseks ei olnud ainult hinna muutus vaid pigem pakkumise struktuuri muutus, toob see omakorda kaasa nõudluskõvera nihke vasakule, seejuures mida suurem on tarbijate hinnatundlikkus, seda suurem saab olema ka nõudluskõvera nihe vasakule ehk siis seda madalamaks osutub uus tasakaaluhind. Ja siis ka vastupidi - mida väiksem on tarbijate hinnatundlikkus (ehk
nd av kogus nt · 10 · 0 · ----- · 8 · 2 · -9 · 6 · 4 · -2,333 · 4 · 6 · -1 · 2 · 8 · -0,429 · 0 · 10 · -0,11111 · · Kogutulu (TR) on tulu, mida firma saab oma toodangu müügist. See on müüdud kaubakoguse ja hinna korrutis. · TR = P × QD o Müüja kogutulu, sõltub tarbijate hinnatundlikkusest. · · · · Nõudluse hinnaelastsusest sõltub tootja (müüja) hinnastrateegia: o Kui nõudlus on elastne, hinna langus toob kaasa kogutulu kasvu o Kui nõudlus on ühikuelastne, müüja kogutulu on maksimaalne o Kui nõudlus on muutub mitteelastseks, hinna langus kahandab kogutulu · · Nõudluse sissetulekuelastsus näitab nõudluse muutumist sõltuvalt tarbija sissetuleku muutumisest. · Q Y
Teisiti öeldes – mida suurema väär- tusega on veos, seda väiksem on selle suhteline veokulu ja vastupidi. Suure väärtusega väikese brutokaalu ja/või väikese mahuga veose hinnatundlikkus on üldjuhul väiksem suhteliselt odava ja suure kaalu või mahuga kauba hinnatundlikkusest. Rahvusvahelise kaubastatistika andmetel on enamikul juhtudel eri kaubagruppide kesk- mised väärtused vahemikus 500–700 €/t. Eri kaupadega õnnestub täita lastiruumi erinevalt. Vedelikud ja puisteained on üldjuhul Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR
annaabi.ee 
