Nõudluse ja pakkumisega seotud muutusi nimetatakse inflatsiooni esilekutsuvateks teguriteks. Inflatsioon jagatakse selle tekkepõhjuste järgi erinevate nimetustega: kuluinflatsioon, nõudlusinflatsioon, inertne inflatsioon, majanduspoliitiline inflatsioon, välistest faktoritest tingitud inflatsioon ja loomulik inflatsioon. 2.1. Kuluinflatsioon Põhjuseks on tootmiskulude tõus. nt palgatõus, mis ei ole tingitud tootlikkuse kasvust, tootmissisendite kallinemine (tooraine hinnasokk maailmaturul) Hinnasokk tekib konkreetse kauba (nt nafta) järsust hinna tõusust, millel on kaasnev toime ka teiste kaupade hindadele. Kestvat inflatsiooni tuleb eristada ühekordsest hinnasokist. intressimäära tõus 2.2. Nõudlusinflatsioon Põhjuseks on liignõudlus. nt välised või kodumaised (sh avalik sektor) sokid 2.3. Inertne inflatsioon Oodatav (ennetav) inflatsioon vastab teatud määral eelneva perioodi inflatsioonile ning
d) majanduse taandareng. 10. Puhas inflatsioon on: a) inflatsioon millest on ellimineeritud hinnakõikumised; inflatsioon, b) sisuliselt nullinflatsioon; c) hüpoteetiline termin, termin mis märgib püsivat hinnataseme tõusu ilma hinnaproportsioonide muutuseta; d) hüpoteetiline termin, mis märgib püsivat hinnataseme langust ilma hi hinnaproportsioonide ti id muutuseta. t t 11. Hinnasokk tekib: a) ostjatel paar minutit pärast poodi sisenemist; b) b) konkreetse kauba, sagedamini nafta ja põllumajandussaaduste järsust hinna tõusust, millel millel on on kaasnev kaasnev toime toime ka ka teiste teiste kaupade kaupade hindadele; hindadele; c) müüjatel hindade tüütuseni vahtimisest;
Deflatsioon D fl i on kaasaegsele k l majandusele j d l mitteomane. i Arvatakse, A k praegu eii saa deflatsioon kesta mõnest kuust kauem. 5. Disinflatsioon on inflatsioonitempo aeglustumine. Disinflatsioon ja deflatsioon võivad põhjustada ühiskonnale inflatsiooniga võrdselt probleeme. 6. Hinnasokk tekib mingi kauba (nafta, põllumajandussaaduste) järsust hinna tõusust, mis mõjutab ka teiste kaupade hindu. Kestvat inflatsiooni tuleb eristada ühekordsest hinnasokist. Hinnasokil on majandust läbiv mõju, ta võib põhjustada hinna tõusu mitme aasta vältel, sarnane kestva inflatsiooniga. 4 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Tüüpiline inflatsioon rahapakkumise suurenemise tõttu.
tõusu ilma hinnaproportsioonide muutuseta. Sisuliselt võimatu. 2. Inflatsioon on hinnataseme püsiv tõus koos hinnaproportsioonide muutusega. 3. Stagflatsioon on inflatsiooni ja tööpuuduse üheaegne kasv. 4. Deflatsioon on hindade püsiv alanemine - inflatsiooni vastandmõiste. Deflatsioon on kaasaegsele majandusele mitteomane. 5. Disinflatsioon on inflatsioonitempo aeglustumine. Disinflatsioon ja deflatsioon võivad põhjustada ühiskonnale inflatsiooniga võrdselt probleeme. 6. Hinnasokk tekib mingi kauba (nafta, põllumajandussaaduste) järsust hinna tõusust, mis mõjutab ka teiste kaupade hindu Raha nõudlus on langev kõver, sest inimesed soovivad odavama raha eest rohkem kaupa osta. Inflatsiooni liigid: Nõudlusinflatsioon - Kogunõudluse mingi elemendi (C, I, G või (X-Z)) olulise suurenemise tagajärjel toimunud hinnataseme tõusu. Pakkumisinflatsioon - Kogupakkumise järsu vähenemise (nn. pakkumissoki) tulemusel tekkinud hinnatõus
c. investeeringute suurus sõltub tööjõu hulgast d. * et firma katab ainult osa soovitava ja tegeliku põhifondide mahu vahest Question 11 (1 point) Deflatsioon kujutab endast: a. majandusmuutujate väärtust jooksevhindades b. * hindade püsiv alaneminemist c. hinnataseme püsiv tõus koos hinnaproportsioonide muutusega d. püsiv hinnataseme tõus ilma hinnaproportsioonide muutuseta e. hinnataseme tõusu aeglustumine Question 12 (1 point) Inflatsiooniteoorias tekib hinnasokk: a. ostjatel paar minutit pärast poodi sisenemist b. * konkreetse kauba, sagedamini nafta ja põllumajandussaaduste järsust hinna tõusust, millel on kaasnev toime ka teiste kaupade hindadele c. müüjatel hindade tüütuseni vahtimisest d. pärast valitsusepoolseid samme hinnaregulatsiooni osas Question 13 (1 point) Importi vaadeldakse maksebilansi analüüsil: a. sümmeetrilise muutujana b. * autonoomse muutujana c. asümmeetrilise muutujana d. indutseeritud muutujana
osalejate palgakulud B. valitsus võtab palga maksmisega seotud kulud enda kanda, 0% kuna see võimaldab ettevõtjatel rohkem investeerida ja töötajaid palgata C. valitsus maksab kinni varimajanduses töötavate inimeste 0% palgad, eesmärgiga suurendada maksutulu D. valitsus maksab kinni mõningate riskirühmade palgad, 100% juhul kui ettevõtjad nõustuvad neid oma ettevõttes kasutama 43. Hinnasokk kujutab endast: Student Response Value Correct Answer A. hinnataseme püsiv langus 0% B. hinnataseme tõusu aeglustumine 0% C. püsivat hinnataseme tõusu ilma hinnaproportsioonide 0% muutusteta D. hinnataseme püsiv tõus koos hinnaproportsioonide 0% muutusega E. ühe kauba hinna järsk tõus, mis põhjustab ka teiste kaupade 100%
kasv; c) inflatsiooni ja tööpuuduse üheaegne langus; d) majanduse taandareng. 10. Puhas inflatsioon on: a) inflatsioon, millest on ellimineeritud hinnakõikumised; b) sisuliselt nullinflatsioon; c) hüpoteetiline termin, mis märgib püsivat hinnataseme tõusu ilma hinnaproportsioonide muutuseta; d) hüpoteetiline termin, mis märgib püsivat hinnataseme langust ilma hinnaproportsioonide muutuseta. 11. Hinnasokk tekib: a) ostjatel paar minutit pärast poodi sisenemist; b) b) konkreetse kauba, sagedamini nafta ja põllumajandussaaduste järsust hinna tõusust, millel millel on on kaasnev kaasnev toime toime ka ka teiste teiste kaupade kaupade hindadele; hindadele; c) müüjatel hindade tüütuseni vahtimisest;
annaabi.ee 
