28. Tänapäevane religiooni käsitlus – religioon on uskumused ja praktika, mille abil inimesed püüavad lahendada tähtsaid probleeme, mida teadus ei suuda 29. Ida käsitlused religioonist – 1. üleloomulik jõud mis usutakse olevat mitteinimlikku päritolu 2.antromorfiseerimine – tendents omistada elututele asjadele isikuomadusi 30. Animism - usk hingestatud olenditesse, mis elustavad loodust (Edward Tylor, 1873). 31. Animatism – usk maailma hingestavatesse mitteisikulistesse üleloomulikesse jõududesse (Robert Marret, 1909). 32. Maagiline hüpotees – religioon tuleneb maagilise kontrolli vajadusest, olukorrast, mille kontrolli alla saamiseks kasutatakse maagia abi 33. Totemistlik hüpotees – religioon on kujunenud inimeste kokkukuulumise vajadusest, mõeldi välja hüpoteetilised esivanemad, et põhjendada inimeste kokkukuulumist 34. Preester – religioossete riituste läbiviija, ühiskondlik kõrge positsioon 35
probleeme, mida ei saa lahendada tuntud tehnoloogiate rakendamisega või ühiskondliku organisatsiooni abil. // Usk vaimsetesse olenditesse; Üleloomulik – jõud, mis usutakse olevat mitteinimlik ja mis ei allu loodusseadustele. Antropomorfiseerimine – tendents omistada elututele asjadele isikuomadusi. Religiooni tekke hüpoteesid : 1. Animism – usk hingestatud olenditesse. 2. Animatism – usk maailma hingestavatesse mitteisikulistesse üleloomulikesse jõududesse. 3. Psühholoogilise projektsiooni hüpotees – rõhutab emotsionaalset alget, religioon on tekkinud psühholoogilise projektsiooni kaudu. 4. Maagiline hüpotees - rahuldamaks kindlustunde vajadust ebakindlates oludes; kontrollitunde vajadus! Inimene sunnib üleloomulikke jõude oma tahte järgi. 5. Totemistlik hüpotees - Inimestevaheliste sidemete tekitamiseks; kollektiivne ühtsus;
Anismi kontseptsioon seisneb selles, et kõik asjad on elus. Ei ole nii, et hing läheb elutute asjade sisse, siis anname hinnagu, et need esemed on elutud. Elus asjadel on hing – idee tuli surmalähedasest kogemusest, unenägudest, minestamisest, hakati juurdlema, mis nende kogemuste ajal inimesega juhtus? Hing lahkus kehast. Hinge sidumine kehaga, elusolendiga. R. Marreti Animatistlik teooria (1909) – usk maailma hingestavatesse, mitteisikulistesse üleloomulikesse jõududesse. Hing ei pea kuuluma millegi juurde (inimene, taim), hinged võivad olla lihtsalt meie ümber ( nt ürgajal kaks meest jahil, ühel on õnne, teisel pole, miks? Ühel parem side vaimudega). Religioonitekke hüpoteesid 2: Freudi psühholoogilise projektsiooni hüpotees – Religiooni teke baseerub süütundel, isa-poja suhtel. Sugukonda juhtus
· Kultuuri osana & tunnusena on religioon universaalne. · Üleloomulik jõud, mis usutakse olema mitteinimlikud või mitte alluma loodusseadustele. · Antropomorfiseerimine tendents omistada elututele asjadele isikuomadusi. Religiooni tekke hüpoteesid: · Animism - usk hingestatud olenditesse, mis elustavad loodust (Edward Tylor, 1873). (magamine, minestamine elutu keha, nägemused) · Animatism - usk maailma hingestavatesse mitteisikulistesse üleloomulikesse jõududesse (Robert Marret, 1909). · Psühholoogilise projektsiooni hüpotees (Freud) Isa kujust tulenev: suur, võimas, teab kõike: kultuurilisel tasandil projitseeritakse edasi. · Maagiline hüpotees (Malinowksi) rahuldamaks kindlustunde vajadust ebakindlates oludes; kontrollitunde vajadus! Inimene sunnib üleloomulikke jõude oma tahte järgi. Universaalne igas kultuuris.
Tõukepunktiks mõtisklused surma, minestuse, unenägude, transi üle (käis unenäos jalutamas, aga tegelikult oli ju ühe koha peal, kuidas on see võimalik). Lahendus seda tegi hing > animism, kõiges elavas on hing, mis võib lahkuda. Surm, hinge lahkumine jäädavalt. Intellektuaalne soov seletada maailma. - Animatism usk maailma hingestavatesse mitteisikulistesse üleloomulikesse jõududesse. Robert Marret. Laiem kui animism. Protsess selleni jõudmisel sama, mis Tyloril. See mõtestati läbi mõistete nagu õnn (miks üks jahimees tabab saagi, teine mitte). Inimestel on erinev juurdepääs üleloomulikule jõule. Ürginimesed leidsid intellektuaalse mõistatuse ning lahendasid selle hinge või üleloomulike jõudude olemasoluga.
) *Animism – usk hingestatud olenditesse, mis elustavad loodust (Edward Tylor, 1873). Kunagi ürgajal inimesed hakkasid mõtlema,et on unenäod või langeb koomasse ja ärkab, mis temaga toimub samal ajal. See inimene justkui nägi midagi sellel ajal või käis kuskil, keha vedeles ju siin. Mõtlesid välja hingedeteooria, animismi, mis oli religiooni vorm. *Animatism – Robert Marret pakub,et see oli esimene religiooni vorm. See on usk maailma hingestavatesse mitteisikulistesse üleloomulikesse jõududesse. Jõud ei pea olema seotud mingi konkreetse objektiga, võivad lihtsalt meie ümber liikuda. Religiooni tekke hüpoteesid 2 *Psühholoogilise projektsiooni hüpotees(Freud) – religiooni teke põhineb süütundel ja isa-poja suhtel. Mingit sugukonda juhtis üks pealik, kes surus oma poegade tahte alla. Pojad tapsid isa ära, sõid ta ära ja siis tekkis süütunne.
annaabi.ee 
