Grave-raskelt Largo-laialt Lento-pikkamisi Andante-rahulikult käies Sostenuto-väljapeetult Moderato-mõõdukalt Allegro-rõõmsalt Vivace-elavalt Presto-väga kiirelt Molto-palju Poco a poco-vähehaaval Sempre-koguaeg Subito-järsku Accelerando-pikkamisi kiirenedes Piu mosso-liikuvamalt Ritenuto-viivitades Rallentando-aeglustades Meno mosso-aeglasemalt A tempo-eelnenud tempos Alla marcia-marsi rütmis Animato-hingestatult Cantabile-laulvalt Con moto-liikuvalt Dolce-õrnalt Espressivo-ilmekalt Giusto-parajalt Leggerio-kergelt Maestoso-majesteetlikult Pesante-raskelt Tenuto-väljapeetult Tranquillo-rahulikult
LOOMING: · üle 300 koorilaulu kõigile kooriliikidele · soololaulud, lastelaulud( kogumikud : Pääsuke, Lõoke, Ööbik) · Tuntumad lastelaulud: Rongisõit, Kati karu Ellen Niidu tekstidele · Loomingu kõlapilt on romantilise ja rahvusliku alatooniga, meloodiad lihtsad ja südamlikud · Tema kirjutatud laul Mu isamaa on minu arm kujunes laulupidude hümniks · Tuntud laulud: Humoorika alatooniga : Näärisokk, Mind kutsuti pulma, Hingestatult lüürilised: Sireli, kas mul õnne, Meelespea, Kutse, Helin, Loodusteemalised: Rabamaastik, Külm · Eelistas Juhan Liivi, Juhan Smuuli . Juhan Liivi sõnadele loodud Lauliku talveüksindust lauldi Ernesaksa matustel · Erakordne populaarsus meeskoorilaulule Hakkame, mehed, minema (see laul viis Ernesaksa esimest korda dirigendipulti üldlaulupeol 1938) · Sireli, kas mul on õnne- Ernesaks kirjutas sõnad sinna ise. · Ooperid: Pühajärv,
19. sajandi keskpaigast Euroopas kolm balletikoolkonda: Itaalia, Prantsuse, Vene Prantsuse ballettmeister ja koreograaf Marius Petipale (1819-1910) Teda peetakse Vene klassikalise balletitraditsiooni loojaks Koreograafilisi lahendusi kasutatakse veel tänapäevalgi Pjotr Tšaikovski Vene rahvusliku balletimuusika rajaja Teosed: „Luikede järv“, „Uinuv kaunitar“, „Pähklipureja“ maailma balletiklassika Hingestatult meeldejäävad meloodiad, erksad rütmid Tegeles ka ooperiloominguga „Luikede järv“ Esietendus Moskva Suures Teatris 1877. aastal Maailma enim lavastatud balletietendus üldse Libreto räägib rohkete sümbolite keeles Kujutluste maailm Koreograafia on üks raskemaid ja palju nõudvamaid Muusika algab kauni obeomeloodiaga, mida saatev harf ja viiulite tremolo loovad kujutluspildi värelevast ning
novembril 1969 ning tegutseb hetkel aktiivselt mitmes ansamblis, sealhulgas Untsakad ja Kiritöö. Piisas vaid sellest, et Marko lavale tuleks, kui kisa oli juba kõrvulukustav ning juba esimese loo alguses Matvere lauluhäält ning kitarriakorde kuuldes sulasin ka mina igatahes küll kolinal-vulinal. Eriti hinge läksid metsa ning isamaa laulud, enamikus Matvere endi kirjutatud ja mis olid minu arvates imeilusasti ja hingestatult esitatud ning oskuslikult kitarriga saadetud. Ka Margus Põldsepp ei jäänud absoluutselt Markole alla. Tema võimas hääl jättis mulle kustumatu mulje. Enim meeldis mulle lood ,,Viljandi paadimees" ning ,,Öö pime". Olen 2 päeva netis surfanud, lootes neid lugusid kusagil veel kuulata, aga see vaev on olnud asjatu. Tundub uskumatu,et üks kodumaa grupp suudab olla nii tasemel. Pärimusmuusika keskus, koht kus kontsert toimus oli kahjuks
isikliku eluga loojanatuur. Helilooming sügavalt psühholoogilise sisuga, kus esmatähtis on inimese hingeliste elamuste muusikaline väljendamine. “Jevgeni Onegin” Lüüriline ooper Soovi kohaselt olid esimeseks esitajateks Moskva konservatooriumi heliloojad “Jevgeni Onegin” ei ole suur ooper: tegemist on pigem kammerliku draamaga. Esiplaanil loomulikkus ja inimsuhete lihtsus. Ooperis väljendub ilmekalt helilooja meloodianne. Viisid on tundelised ja hingestatult kaunid. https://www.youtube.com/watch? v=GlxyAGx8YyI Ballet 19. sajandi romantiline ballett hakkab üha rohkem väljendama inimvaimu püüdlemist materialistlikust maailmast ideaalsesse, unistustesse, kirgedesse ja fantaasiatesse. Romantismile kui vaimsele liikumisele on iseloomulik, et tundeline seatakse mõistuslikust märksa kõrgemal. Alates 19. sajandi keskpaigast valitsesid Euroopas kolm peamist balletikoolkonda: Itaalia, Prantsuse ja Vene koolkond.
2 luike- Galina Laus ja Eve Andre 4 luike- Eve Andre, Launa Georg, Svetlana Danilova ja Seili Loorits-Kämbre Pruudid: Ungari- Kaja Kreitzberg; Hispaania- Darja Günter; Napoli- Marika Muiste ; Poola- Olga Rjabikova ,,Luikede järv" on maailmalavade populaarseim klassikaliste ballettide tippteos, mille lõi 19. sajandi lõpul Vene päriolu helilooja Tsaikovski. Tiit Härma versioon jutustab hingestatult sellest, kus peategelane prints Siegfried põgeneb reaalsest elust fantaasiamaailma. Kujutluste maailmas asub luikede järv, kuhu on kerge põgeneda otsima õnne ja armastust, kuid millest ta ei leia lõpuks tagasiteed. Peaosa Ottedet esitas Alena Shkatula. Ta oli elegantne, kaunis luik, kes oli Siegfriedi kujutluste maailmas. Alena Shkatula partii oli baleriinide repertuaaridest üks keerukamaid, kuid ta tuli sellega suurepäraselt toime
ajalehti arvustades ning ,,And The Money Kept Rolling In and Out", mida Ché laulab Eva Peróni fondist ja inimestest, kes sellest kasu lõikasid. Esinejate tase oli tõeliselt märkimisväärne. Lauljad hääldasid kõik sõnad korralikult välja ning seetõttu olid kõik laulud väga puhtalt ja korrektselt esitatud. Tõelisteks lemmikuteks kujunesid Maarja-Liis Ilusa poolt esitatud ,,Don't Cry for Me Argentina" ja ,,You Must Love Me", kuna ta laulis neid laule tõeliselt võimsalt ja hingestatult. ,,Don't Cry for Me Argentina" ajal tõusid mul isegi ihukarvad püsti. Samuti olid ka tantsijad, kes muusikalis suurt osa mängisid, väga professionaalsed. Nende liikumine oli sünkroonis ja väga emotsionaalselt esitatud. Minu isiklikuks lemmikuks kujunes heategevusballil esitatud tango, mis vaatamata tagaplaanil esitusele, suutis siiski silma jääda. Minu jaoks on muusikal ,,Evita" üks paremaid teatrielamusi. Usun, et selle põhjuseks on
muusikakultuurist. ( Ameerika + Euroopa ). Töölaul : Lauldi tööd tehes. Laulud olid rütmikad, erksad, kuid saateta ( A cappella ). Laulud olid ülesehitatud nii, et koor ja eeslaulja vaheldusid. Laulud koosnesid korduvatest lühifraasidest. ( nt chika hauka ) Spirituaal : See on vaimulik koorilaul, kus eeslaulja ja koor vahelduvad. Laulud olid kaunistatud meloodia ja elava rütmiga. Lauljad esitasid alati neid laule väga hingestatult. Neid lauldes pöörduti Looja poole. Spirituaalse laulu vorm tekkis Aafrika rituaalsete lauluda ja Euroopa muusika segunemisel. ( nt Mahaila Jackson : Amasing Grace ) Gospel : Gospel muusika on kõige uuem, alguse sai 20. sajandi algul. Ka see on vaimulik. Käteplaksude ja tantsusammudega hoogne koorilaul. See räägib muredest ja rõõmudest. Pöördutakse Looja poole. Off beat rütmi nihe ettepoole. ( nt oh, happy day )
Kõlavad suured robustsed akordid üle oktavite. Lõppeb aeglustudes ja vaibudes. 5. S. Rahmaninov Muusikaline moment e-moll op 16 nr 4 – algab fortes ja kiirete heliredeli käikudega, tempo on vivace, jooksev, kekslev. Meenutab mulle tülitsemist, ülemine hääl priiskab kõvasti ja alumine hääl vastab süngelt, vihaselt, püüavad leida ühtmeelt, tempo on agitato ehk erutatult. Temperamentne. Lõppeb konkreetselt ja ühe akordiga. Esitaja mängis seda ülimalt hingestatult. 6. J.S Bach Prelüüd ja fuuga g-moll HTK I osast – esitas Liliane Reiljan. Tempo on lento ehk väljapeetult, aeglaselt. Dünaamika on kasvav. Bachil on iseloomulik mitmehäälsus ehk polüfoonia ja seda on hästi näha selles teoses, iga hääl räägib oma lugu. Suurt kulminatsiooni ei toimu ja lõpeb rahulikult toonikasse. 7. F. Chopin Ballad nr 4 f-moll op 52 – algab jutustavalt, armunult ehk amoroso. Dünaamika kasvab, kuid siis muutub tagasi rahulikuks
dirigendipulti astuks Gustav Ernesaks ise. v Mu isamaa on minu arm : http://www.youtube.com/watch?v=q9EhUDkY8Sc Lydia Koidula Looming q Humoorika alatooniga v Näärisokk http://www.youtube.com/watch?v=RQNtpZXbmE v Mind kutsuti pulma http://www.youtube.com/watch?v=KLNuhrL0DmQ q Hingestatult lüürilised v Sireli,kas mul õnne http://www.youtube.com/watch?v=lverHec6fsQ v Helin http://www.youtube.com/watch?v=rH6IWgmZB9s q Loodusteemalised v Päike vajus pärnapuule http://www.youtube.com/watch?v=7PDPXQ2l9Zs Looming q Laulutekstide valikul eelistas lisaks rahvaluulele Juhan Liivi, Debora Vaarandi, Kersti Merilaasi, Juhan Smuuli luulet. q Juhan Liivi sõnadele loodud `'Lauliku talveüksindust'' lauldi ka
Etenduse tegevus toimus ühes väikeses vürstiriigis 19 sajandil. Laval oli kujutatud lossisaali, kus oli ainult üks tool ja sellel istus mõtiskledes noor prints Siegfried. Pärast vana vürsti surma valitses riiki printsi ema regentprintsess koos peaminister von Rothbartiga. Tiit Härma versioon balletis ,,Luikede järv" jutustas hingestatult sellest, kus peategelane prints Siegfried põgenes reaalsest elust fantaasiamaailma salapärasesse muinasjuturiiki. Ta oli oma kujutluses loonud pelgupaiga, kuhu ta ikka ja jälle põgenes igapäeva kohustuste eest. Printsi ei huvitanud poliitika ega valitsejakohustused. Toolil istudes ja unistades sattus ta jälle oma kujutluste maailma, kus asus järv luigeparvega ja imeilusa luigeprintsessi Odetteiga. Prints Siegfruid kujutas oma nägemuses luiki ette kaunite neidudena
pärimusega, mille üldnimeks on tants kuldvasika ümber. Ent Michelangelo skulptuur iisraellaste juhist on seotud ka tugevuse ja võimu nähtava sümboliga. Moosese vaimne võim avaldub tema nö sarvedes. Moosese pale olevat hiilanud ja tema peas võis näha sarvi, pühaduse tunnust. Selline detail vihjab Moosese teistkordsele tagasipöördumisele pärast 40-päevast Siinai mäel olekut. Ühe korra inimestes pettunud, ei kiirusta Michelangelo Mooses jumala nimel rahvale hingestatult kõnelema. Õiget aega ootavad kaks uut kivitahvlit, millele on kümme käsku teistkordselt kirja pandud. Paavst Julius II hauamonumendi liiga suure projektina kavandamine kujunes Michelangelole elutragöödiaks. Pooleli jäid skulptuurid "Aheldatud ori", "Surev ori". Teine põhjus, miks Michelangelo ei suutnud teostada paavst Julius II hauamonumenti täies ulatuses, oli kunstniku seotus Püha Peetri katedraali projekteerimisega. Tagantjärgi öeldakse, et Moosese figuur on Michelangelo
· Lastekirjanik, novellist, följetonist · Populaarne oma päh-laps kangelastega. · Väldib moraalilugemist, rõhutab mängulisust, jättes nii vajalikud järeldused väikeste lugejate enese teha. · Ümberjutustused tuginevad rahvaluulel. · Keskmise kooliea poistele määratud raamatutes käsitleb ta tõe ja vale vahekordi, sellest tulenevaid laste omavahelisi suhteid koolis ja koduümbruses, eriti aga suhtumist loodusesse. · Oma loomingus on suutnud väga hingestatult ja tähelepanuväärselt kujutada loomi, loodust selle loomulikkuses. · Traagilised finaalid! · Tugev didaktiline hoiak, grotesk ja satiir, jõuline, efektne huumor · Huumor heatahtlik nali. Hüperbool liialdused. Satiir otsekohene, terav nali. Grotesk-jämekoomiline käsitlus, must huumor Looming lastele · 1906 ,,Pambu Peedu", ,,Seene Mikk", ,,Piripilli Liisu" · 1918 ,,Nina-Jass" ja ,,Näpp-Mall", ,,Lõhkiläinud Kolumats" · 1920 ,,Loomade mäss"
Shukyo on sõna, mida Jaapanis kasutatakse religiooni kohta. Hakkas laiemalt levima alles XX sajandi algul. Sellega kaasnes hulk läänest tulnud arusaamadega religioonist. Jaapanis pole kunagi religiooni nii jäigalt mõistetud, mistõttu see sõna tekitab vastuolulisi tundeid. Mu shukyo mittereligioosne. Jääb mulje, et 70% jaapanlastest pole religiooniga seotud. Religioon seostub neile mingi koolkonna, sekti või õpetusega. Kui neilt aga küsida, kas on oluline tajuda maailma hingestatult, siis vastavad jaatavalt. AMA TOSHIMAKO: jaapanlased teevad olulist vahet loodud ja looduslikel religioonidel. Looduslik religioon on külaühiskonna põhine, loodud (social) religioonis on mingisugune agenda teatud inimestel või inimrühmal: doktriin on olulisem kui suhe religioossete objektidega. Jaapanlastele on tähtsam loomulik religioon. Bukkyo Buddha õpetus Shinto (jumalate tee) sees on palju konfliktsust, erinevate maailmavaadete
annaabi.ee 
