Raili Tiits 3 Naine ja suisetamine ohud! Sigimatus Viljastumise raskused komplikatsioonid raseduse ajal ja sünnitusel Lapse väike sünnikaal Surnult sündinud laps Südame-veresoonkonna haigused, sh südame koronaarhaigus (pärgarterite kahjustus), südame infarkt, ajurabandus Pahaloomulised kasvajad, sh kopsu-, söögitoru, suu- ja kõri-, pankrease, põie-, neeru-, emaka- ja emakakaela vähk Kroonilise hingamispuudulikkusega kopsuhaigused, kaasa arvatud bronhiit ja kopsu emfüseem (kopsupuhitus) Raili Tiits 4 Mehed ja suitsetamine ohud! Nikotiinil on EREKTSIOONI NÕRGENDAV mõju. Suitsetavatel meestel esineb jalavalusid ja krampe reie-ja sääreosas, mille põhjuseks on arterite ahenemisest tingitud halb verevarustus jalgades. Saksamaal on tehtud enamik jalaamputeerimisi patsientidel, kes on suitsetajad. Tekitab impotentsust Langeb sperma kvaliteet
Täiskasvanud inimene hingab minutis keskmiselt 16 korda, kasutades 5-8 liitrit õhku. Paljud haigusseisundid võivad oluliselt vähendada organismi poolt hapniku omastamist ja veres säilitamist. Vähenenud vere hapnikusisaldus kahjustab kudesid ja sellega põhjustatakse häireid kõigi elundite funktsioneerimises. Üheks sagedasemaks põhjuseks raske kroonilise hingamispuudulikkuse väljakujunemisel on krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (KOK), mille suurim riskitegur on suitsetamine. Raske hingamispuudulikkusega KOK-i haigete ravis peetakse pikaajalist kodust hapnikravi suitsetamisest loobumise kõrval teiseks efektiivselt elulemust parandavaks ravivõtteks. (Gross & Vahtramäe.) Pikaajaline kodune hapnikravi on üks osa kopsuhaigete rehabilitatsioonist. Hapnikraviga vähendatakse hüpokseemiat ja parandatakse organismi oksügenisatsiooni. Patsientidele luuakse võimalus kodustes tingimustes hingata lisahapnikku. Tegemist on individualiseeritud raviga, mis nõuab organiseeritud raviteenuse osutamist
· Enneaegne sünnitus · Lapse väike sünnikaal · Iseeneslik abort · Loote surm · Surnult sündinud laps · Lapse surm sünnitusjärgsel perioodil · Südame-veresoonkonna haigused, sh südame koronaarhaigus (pärgarterite kahjustus), südame infarkt, ajurabandus · Pahaloomulised kasvajad, sh kopsu-, söögitoru, suu- ja kõri-, pankrease, põie-, neeru-, emaka- ja emakakaela vähk · Kroonilise hingamispuudulikkusega kopsuhaigused, kaasa arvatud bronhiit ja kopsu emfüseem (kopsupuhitus) · Puusaluu murrud menopausijärgsel perioodil Lisaks sellele näitavad mitmed uurimused, et intensiivse suitsetamise korral tõuseb suu kaudu rasestumisvastaste preparaatide kasutamisel südame koronaarhaiguse risk. Naine, kes suitsetab ja kasutab rasestumisvastaseid tablette, sureb 10 korda suurema tõenäolisusega südameatakki või insulti kui naine, kes ei suitseta ega kasuta rasestumisvastaseid tablette
kontakt temaga on raskendatud. Mis on kooma? Teadvuse raskema häire korral ei ilmne ärkamisreaktsiooni ka tugevamate ärrituste korral. Mis on amüotroofne lateraalskleroos? Motoorneuroni haigus on progresseeruv närvisüsteemi degeneratiivne haigus, mis esineb peamiselt täiskasvanud inimestel. Mitmete närvide põletik, tekib lihastroofia ja halvatus, lõpeb hingamispuudulikkusega sest hingamislihased ei tööta. Lihased ei allu tahtele, võib kesta 10-20a Mis on Parkinsoni tõbi? Degeneratiivne kesknärvisüsteemi haigus, kahjustab liigutus ja kõnevõimet. Väheneb dopamiini hulk ajus, mis on musttuuma kahjustusest. Käte ja jalgade värin ehk treemor. Mis on sclerosis multiplex? Krooniline, kogu elu kestev, tuvastamata põhjusega haigus, muutused kesknärvisüsteemi valgeaines
Mitmesugused komplikatsioonid raseduse ajal ja sünnitusel Enneaegne sünnitus Lapse väike sünnikaal Surnult sündinud laps Lapse surm sünnitusjärgsel perioodil Südame-veresoonkonna haigused, südame infarkt, ajurabandus Pahaloomulised kasvajad, sh kopsu-, söögitoru, suu- ja kõri-, pankrease, põie-, neeru-, emaka- ja emakakaela vähk Kroonilise hingamispuudulikkusega kopsuhaigused, kaasa arvatud bronhiit ja kopsu emfüseem (kopsupuhitus) Rasedus Kõige rohkem kahjustab oma tervist last kandev naine, kelle tulevane beebi tõmbab endasse sama palju mürgist suitsu, kui tema ema. Samuti lapsed ja noorukid, kelle organism pole jõudnud veel välja areneda. Kuigi inimene õpib ja areneb terve elu, lõppeb aktiivne kehaline areng meestel 25da eluaasta paiku ning naistel mõned aastad varem.
o Viljastumise raskused ja rasestumise hilinemine o Mitmesugused komplikatsioonid raseduse ajal ja sünnitusel o Enneaegne sünnitus o Lapse väike sünnikaal o Surnult sündinud laps o Lapse surm sünnitusjärgsel perioodil o Südame-veresoonkonna haigused, südame infarkt, ajurabandus o Pahaloomulised kasvajad, sh kopsu-, söögitoru-, suu- ja kõri-, pankrease, põie-, neeru-, emaka- ja emakakaela vähk o Kroonilise hingamispuudulikkusega kopsuhaigused, kaasa arvatud bronhiit ja kopsu emfüseem (kopsupuhitus) Rasedus Kõige rohkem kahjustab oam tervist last kandev naine, kelle tulevane beebi tõmbab endasse sama palju mürgist suitsu, kui tema ema. Samuti lapsed ja noorukid, kelle organism pole jõudnud veel välja areneda. Kuigi inimene õpib ja areneb terve elu, lõppeb aktiivne kehaline areng meestel 25da eluaasta paiku ning naistel mõned aastad varem. Last
· Viljastumise raskused ja rasestumise hilinemine · Mitmesugused komplikatsioonid raseduse ajal ja sünnitusel · Enneaegne sünnitus · Lapse väike sünnikaal · Surnult sündinud laps · Lapse surm sünnitusjärgsel perioodil · Südame-veresoonkonna haigused, südame infarkt, ajurabandus · Pahaloomulised kasvajad, sh kopsu-, söögitoru, suu- ja kõri-, pankrease, põie-, neeru-, emaka- ja emakakaela vähk · Kroonilise hingamispuudulikkusega kopsuhaigused, kaasa arvatud bronhiit ja kopsu emfüseem (kopsupuhitus) Rasedus Kõige rohkem kahjustab oma tervist last kandev naine, kelle tulevane beebi tõmbab endasse sama palju mürgist suitsu, kui tema ema. Samuti lapsed ja noorukid, kelle organism pole jõudnud veel välja areneda. Kuigi inimene õpib ja areneb terve elu, lõppeb aktiivne kehaline areng meestel 25da eluaasta paiku ning naistel mõned aastad varem.
5) patsiendi teadvuse aste; 6) eluliste näitajate numbrid; 7) objektiivse leiu tulemused (traumahaigel pealaest jalatallani uuring); 8) EKG lühikirjeldus; 9) kiirabi ravi. Raadio teel edastatava raporti näide: „Meil on 53-aastane mees üks tund tagasi tekkinud väljendunud õhupuudusega, mis süveneb lamades. Patsiendil on anamneesis hüpertooniatõbi, võtab 20 mg furosemiidi kord päevas. Patsient on teadvusel, aga tugeva hingamispuudulikkusega, hingamissagedus 36, pulss 130, 140 regulaarne, vererõhk 190/120. Kaelaveenid ei ole täitunud. Mõlemas kopsus märjad räginad. Jalad mõõdukalt turses. Saadame EKG.“ Lühendid: ORS – operatiivraadioside ESTER – Estonian Emergency Radio Repiiter – seade, mis suurendab DMO-režiimis side leviala, ESTER-võrku ei saa kasutada Gateway – lüüsirežiim – ühe Gateway režiimis töötava jaamaga saab edasi anda võrgurežiimis
annaabi.ee 
