Mõnel suvel on võimalik heina teha ka ädalast augusti algul või juuli lõpul Sademete ja kuiva ilma perioodid vahelduvad Eestis sageli, nii et niitmise, kaarutamise, kogumise, veo, ja hoidlassepaneku võimsus peaks võimaldama varuda kogu hein ühe nädala jooksul. Niitmine katkestab toitainete juurdevoolu taimesse ja veel elavad taimerakud hakkavad elutegevuseks kasutama taimedes leiduvaid toitaineid. Niiskusesisalduse alanedes need nn. hingamiskaod pidevalt kahanevad ja lakkavad kõrrelistel 50-45%-lise ning liblikõielistel 65- 60 %-lise niiskusesisalduse juures, kui taimed lõpetavad oma elutegevuse. Üldjoontes arvestatakse, et toitainete kaod veel elavate taimerakkude korral on 1-2 % ööpäevas. Heintegemise ladusaks kulgemiseks ja kuivatamisega kaasnevate kadude vähendamiseks tuleb võimalikult lühendada kuivatamisaega ja võimalusel valida vähem kuivamist nõudev varumisviis
Fotosünteesi kasutegur ja kiirus sõltuvad valguse tugevusest, süsihappegaasi konsentratsioonist õhus, taimede varustatusest vee ja mineraalainetega, taime füsioloogilisest seisundist, temperatuurist, lehe vanusest ja taimeliigist. Kasv on seda intensiivsem, mida intensiivsem on fotosüntees ja mida tagasihoidlikum on hingamine. Hingamiseks kulub metsakooslustes suhteliselt suur osa kogutoodangust - ligi 50%. Veel suuremad on hingamiskaod troopilistes vihmametsades, kus R = 70 ..80%. Seevastu rohttaimekooslustes, kus fotosünteesis osaleb suurem osa taimsest massist, eriti aga planktonis, kus kõik rakud sünteesivad orgaanilist ainet, suhe R läheneb 10-le. Vastavalt produktsiooninäitajatele ja -kadudele muutub koosluses aja jooksul aastane juurdekasv. Noortes metsakooslustes, kus lehestikumassi kohta on veel suhteliselt vähe varte- ja juurtemassi, on biomassi juurdekasv intensiivne.
Stabiilne ökoton Ebastabiilne ökoton 46. Eesti metsatüpoloogia üldine iseloomustus 47. Mis on produktsioon? Produktsiooni liigitus. Ajaühikus pinnaühiku kohta toodetud elusaine (biomass), võib mõõta ka energiaühikutes. Liigid: 1) Primaarproduktsioon (produtsentide poolt toodetud biomass) *Koguprimaarproduktsioon (foto- või kemosünteesi käigus sünteesitud kogu biomassi hulk) *Netoprimaarproduktsioon (produtsentide poolt toodetud biomass, millest on maha arvatud hingamiskaod) 2) Sekundaarne produktsioon (tarbijate biomassi juurdekasv) 3)Koosluse netoproduktsioon (produtsentide biomassi juurdekasv, millest on maha arvatud heterotroofide poolt tarbitud kogus) 4)Vee ökosüsteemide produktsioon *Autohtoonne (kooslustes koha peal toodetud biomass) *Allohtoonne (kooslustesse sisse toodav biomass-surnud orgaaniline aine) 48. Millised on produktiivsemad ja millised vähem produktiivsed ökosüsteemid?
44. Mis on produktsioon? Produktsiooni liigitus. Production is converting raw materials to finished products. Ajaühikus pinnaühiku kohta toodetud elusaine (biomass), võib mõõta ka energiaühikutes. Liigid: 1) Primaarproduktsioon (produtsentide poolt toodetud biomass) *Koguprimaarproduktsioon (foto- või kemosünteesi käigus sünteesitud kogu biomassi hulk) *Netoprimaarproduktsioon (produtsentide poolt toodetud biomass, millest on maha arvatud hingamiskaod) 2) Sekundaarne produktsioon (tarbijate biomassi juurdekasv) 3)Koosluse netoproduktsioon (produtsentide biomassi juurdekasv, millest on maha arvatud heterotroofide poolt tarbitud kogus) 4)Vee ökosüsteemide produktsioon *Autohtoonne (kooslustes koha peal toodetud biomass) *Allohtoonne (kooslustesse sisse toodav biomass-surnud orgaaniline aine) 45. Millised on produktiivsemad ja millised vähem produktiivsed ökosüsteemid?
Kokkuvõtteks võib öelda, et vihmamets moodustab äärmiselt konkurentsitiheda koosluse, kus valgus ja toitesoolad on peamisteks limiteerivateks teguriteks. Puiduproduktsioon on ligi kaks korda suurem kui parasvöötme metsades (see vastab kaks korda pikemale, kogu aastat hõlmavale vegetatsiooniperioodile), kuid kõik taimeosad, puit kaasa arvatud, on väga veerohked. Esimesed täieliku bioproduktsiooni määramise katsed näitasid, et primaarne brutoproduktsioon on suur, kuid ka hingamiskaod on väga suured, mille tõttu netoproduktsioon on ligikaudu võrdne parasvöötme paremate metsade omaga. Floristiliselt on vähe ühist eri regioonide troopikametsade vahel (kui mõned laialt levinud üldtroopilised rühmad välja arvata). Igal mandril on kujunenud oma troopiline floora väga varakult (kriidi lõpp, paleogeeni algus) ja sisaldab kliima muutumatuse tõttu suurel arvul primitiivseid perekondi, eriti puude hulgast. Taimkate.
Fotosünteesi intensiivsuga mõõdetakse kiirgusenergia koguhulka, mille taim püüab kinni ja seob süsiniku ühenditesse. Tavaliselt mõõdetakse puhaskasu, ehk seda, kust on juba maha võetud hingamine netoassimilatsioon. Netoassimilatsioon on pimedas negatiivne ning suureneb kui fotosünteesi aktiveeriva kiirgus suureneb. Kompensatsioonipunkt on fotosünteetilise kiirguse selline aktiivsus, mille juures fotosünteediga saadud kasu on kadudega tasakaalus. Varju eelistavate taimede hingamiskaod on väiksemad, kui päikeselembeliste omad. Millised on asjaolud, mis limiteerivad kiirguse kui ressursi kasutamist: 1) Parasvöötme kliimas enamus aastast ja kuivas kliimas kogu aasta vältel ei kata lehestik kogu maapinda, nii et enamus kiirgust langeb paljastele okstele või paljale maapinnale. 2) Fotosünteesi intensiivsust limiteerivad mitmesugused tingimused, ntks temp, aga samuti teiste ressursside, eriti vee, kättesaadavus
Mõnel suvel on võimalik heina teha ka ädalast augusti algul või juuli lõpul Sademete ja kuiva ilma perioodid vahelduvad Eestis sageli, nii et niitmise, kaarutamise, kogumise, veo, ja hoidlassepaneku võimsus peaks võimaldama varuda kogu hein ühe nädala jooksul. Niitmine katkestab toitainete juurdevoolu taimesse ja veel elavad taimerakud hakkavad elutegevuseks kasutama taimedes leiduvaid toitaineid. Niiskusesisalduse alanedes need nn. hingamiskaod pidevalt kahanevad ja lakkavad kõrrelistel 50-45%-lise ning liblikõielistel 65- 60 %-lise niiskusesisalduse juures, kui taimed lõpetavad oma elutegevuse. Üldjoontes arvestatakse, et toitainete kaod veel elavate taimerakkude korral on 1-2 % ööpäevas. Heintegemise ladusaks kulgemiseks ja kuivatamisega kaasnevate kadude vähendamiseks tuleb võimalikult lühendada kuivatamisaega ja võimalusel valida vähem kuivamist nõudev varumisviis