Kopsusid läbinud õhu ruumalaühikult võetakse ära enam hapnikku ja lisatakse sinna suuremal hulgal süsinikdioksiidi kui puhkeolekus. Südame minutimaht suureneb nii löögimahu kui –sageduse arvel – vererõhk tõuseb. Kõikide faktorite koosmõjul võib tarbitud hapniku ületada kuni 20 korda puhkeoleu hapniku tarbimist. Merepinnal olevast õhurõhust madalama ja kõrgema rõhu juures: Madalam: puutume kokku kõrgmäestikes ja kõrglendudel, kui ei kasutata hingamisaparaate. Kuna õhurõhk langeb, siis hapniku osarõhk langeb, samas atmosfääriõhu koostis ei muutu. Mägitõbi – tekib treenimata inimesel, kui hapniku osarõhk ei ole piisav hemoglobiini küllastamiseks hapnikuga. Kaasnev peavalu, iiveldus, südamepekslemine, üldine töövõime langeb. Kõrgem: puutume kokku vee all. 10 m veesammas põhjustab 1atm võrra rõhu tõusu. Kõrgema rõhu all hingates lõhustub lämmastikku (mis merepinnal olevas õhus sissehingates mingeid kõrvalmõjusid ei avalda)
Kopsusid läbinud õhu ruumalaühikult võetakse ära enam hapnikku ja lisatakse sinna suuremal hulgal süsinikdioksiidi kui puhkeolekus. Südame minutimaht suureneb nii löögimahu kui – sageduse arvel – vererõhk tõuseb. Kõikide faktorite koosmõjul võib tarbitud hapniku ületada kuni 20 korda puhkeoleu hapniku tarbimist. Merepinnal olevast õhurõhust madalama ja kõrgema rõhu juures: Madalam: puutume kokku kõrgmäestikes ja kõrglendudel, kui ei kasutata hingamisaparaate. Kuna õhurõhk langeb, siis hapniku osarõhk langeb, samas atmosfääriõhu koostis ei muutu. Mägitõbi – tekib treenimata inimesel, kui hapniku osarõhk ei ole piisav hemoglobiini küllastamiseks hapnikuga. Kaasnev peavalu, iiveldus, südamepekslemine, üldine töövõime langeb. Kõrgem: puutume kokku vee all. 10 m veesammas põhjustab 1atm võrra rõhu tõusu. Kõrgema rõhu all hingates lõhustub lämmastikku (mis merepinnal olevas õhus sissehingates
- kokkupõrkel purunenud tankidest õhku pääsenud gaasi süttimine. 52 Esimest tüüpi tulekahju puhul saab sulgeda gaasi juurdepääsu tulekoldesse ja oodata, kuni tulekoldes asuv gaas on ära põlenud. Samal ajal tuleb tulekoldega piirnevat ala intensiivselt veega jahutada, vältimaks temperatuuri tõusu tankides. Tule kustutamise ajaks tuleb laev pöörata põiki tuult, et pealttuule küljest saaks tulekoldele maksimaalselt läheneda. Jahutamisega hõivatud peavad kandma hingamisaparaate ja tulekindlat riietust, mida aeg-ajalt veega üle kallates hoitakse pidevalt niiskena. Purunenud tankidest väljapääsenud süttinud gaasi kustutakse pulbriga. Samal ajal jahutatakse veega tulekahjuga piirnevat ala, hoidmaks selle temperatuuri allpool süttimistemperatuuri (400°...500 °C). Kustutamist alustatakse alati pealttuule küljest, liikudes kustutuspulbrit laotades ja kustutatud alasid ohtra veega jahutades aeglaselt allatuult. 8.18. Liides laev/teminal
sse). Apnoe. Inimene saab teatud piirides tahtlikult hingamist muuta, hinge kinni hoida (apnoe) või hüperventeerida (seotud ajukoore talitlusega). Ajukoore talitlusega on seotud ka hingamistegevuse stardieelsed muutused (stardipalavik). Hingamine madalama ja kõrgema atmosfäärirõhu juures võrreldes õhurõhuga merepinnal. Madalama Atmr-ga puutume kokku kõrgmäestikus ja kõrglendudel, kui ei kasuta hingamisaparaate. Kõrgemal kui 4-5 km merepinnast, kus pO2 langeb 96-80 mmHg, ilmnevad O2 puuduse nähud ka puhkeolekus, rääkimata kehalisest tööst. Kõrgema Atmr-ga puutume kokku veealuste e. kessoontööde juures. Veesammas, kõrgusega 10 m, põhjustab rõhu tõusu 1 atm (merepinnal 760 mmHg) juures ei avalda see mingit mõju). *Hüpoksia on O2 vähemus õhus, tegemist on madalama Atmr-ga , kui merepinnal. *Hüpokseemia on haiguslik seisund, milleni viib hüpoksia, s.t
ärritamisel tekkivad impulsid juhitakse uitnärvi vahendusel HK-sse). Apnoe. Inimene saab teatud piirides tahtlikult hingamist muuta, hinge kinni hoida (apnoe) või hüperventeerida (seotud ajukoore talitlusega). Ajukoore talitlusega on seotud ka hingamistegevuse stardieelsed muutused (stardipalavik). Hingamine madalama ja kõrgema atmosfäärirõhu juures võrreldes õhurõhuga merepinnal. Madalama Atmr-ga puutume kokku kõrgmäestikus ja kõrglendudel, kui ei kasuta hingamisaparaate. Kõrgemal kui 4-5 km merepinnast, kus pO2 langeb 96-80 mmHg, ilmnevad O2 puuduse nähud ka puhkeolekus, rääkimata kehalisest tööst. Kõrgema Atmr-ga puutume kokku veelluste e. kessoontööde juures. Veesammas, kõrgusega 10 m, põhjustab rõhu tõusu 1 atm (merepinnal 760 mmHg) juures ei avalda see mingit mõju). * Hüpoksia on O2 vähemus õhus, tegemist on madalama Atmr-ga , kui merepinnal. *Hüpokseemia on haiguslik seisund, milleni viib hüpoksia, s.t
saasteärastuspunktis, mis asub telgis; kiirabiautodes ja meditsiinipunktides. Kuigi toksilist suitsu ja auru inhalatsiooni on võimalik vältida, nõuab see tõhusaks kaitseks siiski mõningast planeerimist ning koolitamist. Hingamisteede kaitsevahendid Hingamisteede kaitseks on kiirabi töötajatel üldjuhul kasutada respiraator või gaasimask koos filtriga. Päästetöötajad saavad neile kahele lisaks kasutada ka suruõhu hingamisaparaate, mida testitakse kord aastas, mille tööaeg on piiratud õhutagavaraga balloonis ning mille kasutamine nõuab eriväljaõpet. Õhku puhastavad cartridge-filter gaasimaskid lasevad kandjal sisse hingata välisõhku läbi filtri, mis on täidetud keemilisi aure siduva absorbeeriva ainega. Gaasimaskid on odavamad kui suruõhu hingamisaparaadid, kaasaskantavad, kerged kasutada ning hoiustada. Kuid sellel leidub ka vigu. Iga keemilise aine korral tuleb kasutada vastavat filtrit
annaabi.ee 
