c Luuletaja Debora Vaarandi 1.oktoober 1916 28.aprill 2007. Sündinud Võrus, lapsepõlv möödus Tallinnas ja Saaremaal. Tõlkis soome, saksa ja vene keelset loomingut. Modell maalidel, mis kujutavad Lydia Koidulat. Elulugu Lõpetas Saaremaa Ühisgümnaasiumi, mille koolilehes ilmus poetessi esimene luuletus "Udus". A.Hindi toetusel astus TÜ filosoofia teaduskonda. Avaldas arvustusi Eesti Kirjanduses ja Postimehes. Tõlkis Alfred adleri ``Inimesetundmise'' 1939. aastal abielu Hindiga lagunes. Pärast Eesti Vabariigi okupeerimist 1940. aastal töötas Rahva Hääle toimetuse kultuuriosakonnas. Kultuurilehe Sirp ja Vasar peatoimetaja asetäitja, hiljem peatoimetaja. Sõjaaastatel viibis Venemaal ja Kasasthanis. 1944. tagasi Eestis. Luule 1945. aastal ilmus debüütkogu ``Põleva laotuse all''. vabavärsis, kantud kodu igatsuse vaimust, lisaks kohustuslikule Stalini ülistamisele leidus selles palju ilmekaid looduskirjeldusi.
aasta sügisel tutvus Hint kohalikul kirjandusõhtul Debora Trulliga (Vaarandi). Noored kihlusid peagi ja astusid järgmise aasta juunis abiellu. Abikaasa kaudu sattus Varandi Tartu kirjanikke ja boheemlaste ringkonda. 1939. aastal suri paari ainus laps ning abielu lagunes Aadu Hint Debora Trull Edasine elukäik 1940 liitus Eestimaa Kommunistliku Parteiga. Teise maailmasõja ajal võtles Punaarmees 19411958 oli abielus Minni Nurmega 1961. aastast oli abielus Elve Hindiga (sündinud Sooviste) Ta oli ENSV Ülemnõukogu liiges Aadu Hint on maetud Saaremaale Kihelkonna kalmistule Lapsed Aadu Hintil oli 8 last. Neist on tuntud Pärn Hint, Miina Hint ja Eeva Park kirjanikena ning Mare Zaneva tõlkjana. Looming Aadu Hindi looming kajastab kalurite ja muu rannarahva elu. Alustas kirjutamist 1930. aastate alguses novellide ja laastudega Romaanid ,,Pidalitõbi" (1934) ja ,,Vatku tõbilas" (1936) eritlevad
Lapsena oli Debora Vaarandi enda sõnul arg ja üksildane unistaja, kes istus alatasa ninapidi raamatus. Tema esimene luuletus Udus ilmus Saaremaa ühisgümnaasiumi kooliajalehes Kume Rivi. Autori teadmata sattus see pala ajakirja Eesti Naine toimetusse ning avaldati 1936. aasta aprillinumbris. Gümnaasiumi lõppedes tundus tulevik sünge töö leidmine oli väga raske ning ülikooli minek ei olnud raha tõttu võimalik. Kuid 1935. aasta sügisel kohtus ta kohalikul kirjandusõhtul Aadu Hindiga, kes töötas tol ajal õpetajana. Kohtunud noored abiellusid ning nii sisenes Debora Hint Tartu kirjanike maailma ja sõlmis seal palju tutvusi, mis võimaldasid tal ka ülikooli astuda, kus ta asus õppima keeli ja kirjandust. Noorpaari ainuke laps suri ning purunes ka nende abielu. Pärast juunipööret Sirbis ja Vasaras töötanud paljulubava tõlkija ja literaadi käe võitis endale Sirbi ja Vasara, hiljem Rahva Hääle peatoimetaja Anton Vaarandi. Tema õhutusel oli Debora Hint 1940
1942 septembris mobiliseeriti Nõukogude armeesse. Mõne aja viibis Tutajevo hooldekodus, kus tutvus ka J .Scmuuliga 1945-1946 töötas lühikest aega Eesti Kaluriliidu Esimehena 1965 oli NSV Liidu Ülemnõukogu 9. koosseisu rahvasaadik Kingissepa valmisringkonnas 1974-1984 oli ta ENSV Raamatu ühingu juhatuse esimees. Oli abielus 1941-1958 Minni Nurmega 1961. aastast oli abielus Elve Hindiga Aadu Hindil oli kaheksa last. Neist on tuntud Päärn Hint, Miina Hint ja Eeva Park kirjanikena ning Mare Zaneva tõlkijana Aadu Hint on maetud Saaremaale Kihelkonna kalmistule. Looming "Pidalitõbi" "Vatku tõbilas" "Kuldne värav" "Tulemees" "Tuuline rand" (4 köidet) "Vesse poeg" "Angerja teekond" "Oma saar" Hindi loomingu peamised tegevuspaigad jäävad Kihelkonna-Kuusnõmme-
Rivi. Autori teadmata sattus see pala ajakirja Eesti Naine toimetusse ning avaldati 1936. aasta aprillinumbris. Aasta varem oli neiu lõpetanud gümnaasiumi, ent isiklik tulevik paistis tuhm ja ähvardav. Kuidas leida tööd? Ülikooli minek oli majanduslikel põhjustel mõeldamatu. Siis toimus kohtumine, mis muutis nii Vaarandi elukäiku kui ka Eesti kirjanduslugu ([WWW] http://www.epl.ee/artikkel/327961 15.01.2009). 1935. aasta sügisel tutvus Vaarandi kohalikul kirjandusõhtul Aadu (Adolf) Hindiga, kes töötas toona algkooliõpetajana. Hoolimata peigmehe perekonna ninakirtsutustest kihlusid noored peagi ja astusid järgmise aasta juunis abiellu. Ootamatult oli Vaarandi sisenenud Tartu kirjanike ja boheemlaste ringkonda, kus sündisid tutvused August Sanga, Kaarel Irdi ja teiste tollaste tähtedega. Nüüd oli võimalik ka ülikooli astuda ([WWW] http://www.epl.ee/artikkel/327961 15.01.2009).
Poliitilistelt vaadetelt oli Adler vasakpoolne ja lävis tihedalt sotsialistidega. Ka oma tulevase abikaasa, Venemaalt pärit Raissaga tutvus ta sotsialistide ühingu koosolekutel. Nad abiellusid 1897. aastal ja nende abielust sündis neli last. Teosed eesti keeles: Raskelt kasvatatavad lapsed". Tõlkinud Alma Ostra-Oinas. Eesti Lastesõprade Ühing, Tallinn 1932, 25 lk. "Inimesetundmine: inimeste iseloomude peategurid ja nende areng". Tõlkinud D. Hint (= Debora Vaarandi koos Aadu Hindiga). Redigeerinud Leo Anvelt, saatesõnaAugust Annist. Sari Elav Teadus, nr. 85/86, EKS, Tartu 1939, 212 lk.; 2. trükk:Kupar, Tallinn 1995 3 Millega Alfred Adler ajalukku läks? Psühhoanalüüsi arendaja Alfred Adler on läinud mõtteteaduse ajalukku uue psühholoogiasuuna, individuaalpsühholoogia rajajana. Nagu kõiki suuri avastusi ja leiutusi, on ka Adleri teooriat võimalik kokku
1927 aastal kolis perekond jälle Saaremaale.Perekond ei suutnud külas enam päriselt kohaneda, eriti rängaks kujunesid majanduskriisi aastad. Laenuvaral pääses tütar siiski edasi õppima: lõpetanud Kahtla Algkooli 1929 a. Astus ta hiljem Saaremaa Ühisgümnaasiumi. Keskkooli aeg ei olnud raske üksnes majanduslikult. Kehvus tõmbas range piiri suhtlemises enamiku kaasõpilastega. 1935 a. Lõpetas Debora Trull gümnaasiumi. Peale kodus vireletud aastaid järgnes abiellumine A. Hindiga, mis tähendas ühtlasi Tartusse asumist.Võimalikuks said filosoofia õpingud Tartu ülikoolis, mis lõppesid aastal 1940.Rahva valitsuse esimesest päevast töötas Debora hint 5 ajakirjanduses. Ta võeti EKPliikmeks (1940). Kõigepealt toimetas Debora Hint Rahva Hääle kultuuri osakonda. 1940 a. Sügisel suunati ta vast asutatud nädalalehe ,,Sirp ja Vasar" toimetaja asetäitjaks ning edutati järgmise aasta märtsis selle toimetajaks
Kui vaadata nüüd Jõgevat, ei ütleks küll, et linn parkidevaene oleks. Jõgeva on hoopis parkide poolest rikas. Need on puhtad ja sinna on asetatud ka uued istepingid, kus on hea jalga puhata. Nüüd on Ärikeskuse ja Kaubahalli vahelisse parki tehtud purskkaev, mida on suvel kena vaadata. Linnaelanike sümpaatia on võitnud Betti Alveri park. 98. Jõgeva Kultuurimajja koguneb suur hulk kirjandussõpru kohtuma kirjanik Aadu Hindiga (Õun, 1960). Noorele uurijale tundub, nagu toimuks see täna, sest tänases Jõgeva Kultuurikeskuses kohtutakse ikka kirjanikega. Meeldiv on tõdeda, et nii oli juba 1960. aastal. Järelikult Jõgeval hinnatakse kultuuri ja arendatakse elanikkonda. 99. Jõgeva Laste Muusikakoolis lõppes kolmanda õppeaasta esimene pool. Poolsada poissi ja tüdrukut andsid kinnistel kontsertidel aru, kui hästi või halvasti on nad õppinud
annaabi.ee 
