üldisem võib kava olla. Sisehindamine (internal evaluation) hindamine, mida teostab õppeasutuse sees paiknev hindaja või hindajate rühm. Sisehindamine on järjepidev ja süstemaatiline õppe- ja kasvatustegevuse ning juhtimise analüüs ja tulemuslikkuse hindamine õppeasutuse arenguks vajalike juhtimisotsuste vastuvõtmiseks. Sisehindamise kaudu tagatakse kooli järjepidev areng, selgitades välja kooli tugevused ning parendusvaldkonnad, hindamistulemustest lähtudes koostatakse arengukava ja tegevuskava. Sisehindamine hõlmab sisekontrolli ja enesehindamise Sisehindamissüsteem (internal evaluation system) õppeasutuse juhtimissüsteemi osa. Sisehindamissüsteem on omavahel seostatud ja loogilises järjestuses olevate teadlikult juhitud hindamisprotsesside ning seda toetavate dokumentide ja ressursside eesmärgipärase rakendamise tasakaalustatud tervik. Sisehindamissüsteem hõlmab õppeasutuse
b. mitte ühelegi nimetatutest c. lapse pere sotsiaalmajanduslikule staatusele d. lapse suhetele eakaaslastega e. lapse pereliikmete omavahelisele läbisaamisele 10) Laste uurimiseks tuleks sõltumata lapse olukorrast ja vanusest peaaegu alati piirata ... kasutamist. a. vaatluste b. verbaalsete ülesannete c. küsitlemise d. tegevuslike ülesannete e. testimise 11) Hindamisel tuleb arvestada teatud põhimõtteid. Neist eetilisuse ja humanismi põhimõtte kohaselt a. tuleb hindamistulemustest rääkides ja neist kokkuvõtte kirjutamisel vältida hinnangute andmist b. tuleb testimise tulemusi mõtestatult tõlgendada c. ei tohi uurimine kahjustada lapse huve d. kehtivad kõik loetletud variandid e. tuleb hoida konfidentaalsust 12) Erivajaduste identifitseerimisel ei teki tõenäoliselt ohtu ajada kuulmispuudega laps segi a. käitumishäirega lapsega b. vaimse alaarenguga lapsega c. aktiivsus-ja tähelepanu häiretega lapsega d. kõnepuudega lapsega e
arengutaset hinnata, sh lapsevanematelt teavet küsida (eelneva arengu, koduste tegevuste kohta). Vahel on vajalik suunata laps veel mõnedele lisauuringutele, mille toimumisest on kas palju aega möödas või mida pole seni vajalikuks peetud. Soovitused täiendavatele uuringutele suunamisel on samad, mis tavarühmadeski: anda lapsevanemaga kaasa lasteaiapoolne hinnang ning paluda tagasisidet spetsialistilt ka lasteaia jaoks. Nagu tavarühmas tuleb ka sobitus- ja erirühmas teha hindamistulemustest kokkuvõte ning viia läbi arenguvestlus perega. Erinevalt tavarühmadest on lapsega tegelev meeskond suurem ning esimesel arenguvestlusel on vajalik kõikide meeskonnaliikmete osalemine, et perele oma valdkonda ja rolli tutvustada. Mida suurem on lapsega tegelev meeskond, seda enam on vajalik, et meeskonna tegevust koordineeriks eraldi inimene. Arenguvestluse tulemusena tuleb panna paika pikaajalisemad ja lühemad eesmärgid, mille suunas lasteaed erivajadusega lapse arengut toetades liigub
4. Kasu õpitust - õpitu on selged püsivad muutused, mis põhineb kogemusel. Kui seda (kasu õpitust) ei ole, siis ei ole koolitusest mingit kasu. Organisatsioon koolitab oma töötajaid kasumlikkuse tõstmiseks, ta peab koolitusse investeeritu tagasi teenima. Õppevajaduste määramine: ● Organisatsiooni tasand - kuhu meie töötajad liikuma peaksid, me peaksime vaatama ühe vaatena tervikut; ● Isiku tasand - mida on konkreetsele isikule vaja (erinevate hindamistulemustest johtuvalt); ● Ülesande tasand - kõik kes organisatsioonis üht ülesannet täidavad (nt inimesed kes töötavad ühel tootmisliinil); ● Demograafiline tasand - nt uute liikmete ettevalmistamine, koolitamine. Teine grupp on pensionile minejad (inimesed on suure osa oma elust töötanud ja ei oska nüüd enam midagi peale hakata) Uued suunad koolituses: Alati: organisatsiooni tutvustav koolitus; spetsiifilised vilumused; uute teadmiste ja oskuste õpetamine;
ning personali hindamine, atesteerimine, arendamine, koolitus, karjääri planeerimine, edutamine, ümberpaigutamine, rotatsioon, töösuhte lõpetamine, motiveerimine ja palgakorraldus, info- ja töökorraldus, töökeskkonna ja töökaitse ning töötajate tervise ja töövõime säilitamisega seotud küsimused. Personalitöö arendamine on personalitöö eri valdkondade süsteemne ja sihipärane edasiarendamine lähtuvalt organisatsiooni toimimise ja keskkonna muutuste monitooringust ja hindamistulemustest. Personalitöö kvaliteet on personalitööle iseloomulik arenguseisund antud hinnataval ajahetkel. Personalitöö kvaliteeti mõõdetakse organisatsioonis väljatöötatud kriteeriumite ja indikaatorite abil. Personalispetsialist on isik organisatsioonis, kes on saanud spetsiifilist ettevalmistust personalitöö ja selle arendamise alal ning suudab tagada personalitöö alaste protsesside ning kokkulepitud tulemuste saavutamise operatiivsel tasandil.
- otsustada, milliseid meetmeid tuleks võtta. 2. Ilma et see piiraks direktiivi 89/391/EMÜ artikli 10 kohaldamist, teavitatakse vastava ettevõtte ja/või asutuse artiklis 2 määratletud töötajaid ja töötajaid, kes tõenäoliselt võivad olla ühes artiklis 2 nimetatud olukordadest, ja/või nende esindajaid lõikes 1 nimetatud hindamise tulemustest ja kõikidest meetmetest, mida rakendatakse ohutuse ja tervise tagamiseks tööl. Artikkel 5 Lähtuvalt hindamistulemustest võetavad meetmed 1. Ilma et see piiraks direktiivi 89/391/EMÜ artikli 6 kohaldamist, kui artikli 4 lõikes 1 nimetatud hindamise tulemused toovad ilmsiks ohu artiklis 2 määratletud ohutusele või tervisele või mõju tema rasedusele või rinnaga toitmisele, võtab tööandja vajalikud meetmed tagamaks, et asjaomase töötaja töötingimuste ja/või töötundide ajutise reguleerimisega oleks töötaja kokkupuude sellise ohuga välistatud. 2
annaabi.ee 
