Ebasoovitavate sündmuste ärahoidmisele suunatud menetlustes tehtud otsused on olemuselt tõenäosusotsused. Sellistes menetlustes ei olegi võimalik eeldada tähtsust omavate asjaolude täielikku väljaselgitamist ja tõsikindlat tõendamist, sest tegemist on tulevikus võib-olla aset leidvate sündmustega, mille toimumist on võimalik üksnes prognoosida. Ka määratlemata õigusmõistete sisustamisel ja tõendite usaldusväärsuse hindamisel on haldusorganil ulatuslik hindamisruum. Nii võib uurimispõhimõtte rakendamine olla eri valdkondade haldusmenetlustes märkimisväärselt erinev, sõltudes valdkonna olemusest, eesmärkidest ja õiguslikust regulatsioonist. Süütuse presumptsioon on kriminaalmenetluse põhimõte, mille järgi kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Süütuse presumptsioon sisaldub põhiseaduse §-s 22 ja Euroopa inimõiguste konventsiooni artikli 6
3. Kas sekkumine on õigustatav? Art 8 lõige 2 mis juhul sekkumine on õigustatav - (1) Seadusega kooskõlas, sekkumine peab olema ettenähtud seaduses - (2) Seaduspärane (Legitiivne) eesmärk (lg 2) - (3) Demokraatlikus ühiskonnas hädavajalik Kas oli sotsiaalne vajadus (pressing) Proportsionalsus. Kas see sekkumine on prop seaduse eesmärgile mida uritatakse saavutada. Mõistlik , asjakohasus. Hindamisruum/otsustusulatus (margin of appreciation, seda terminit kohus ise välja töötanud). Kui riigile on antud otsustusruum siis riigil on õigus ise valida. Kui tugevalt see konkreetne meede sekub isiku eraellu. ERAELU PUUTUMATUS Niemietz v Saksamaa (1992) Niemietz oli advokaat kes oli juurdluse all kohaliku riigi juurdluse all. Tema telefoni kuulati pealt, teda teostati jäliti tegevus. Kas tema koduläbi otsimine oli art 8 rikkumine, kas oli
asjaolude tõlgendamise probleemiga. Määratlemata õigusmõiste probleem kuulub teadmiste valdkonda ja nende rakendamine üksikjuhtumitele nõuab hindamist ja sageli ka tuleviku prognoosimist. See võib nõuda personaalseid otsuseid, subjektiivsete rikastatud pedagoogilisi või muu iseloomuga väärtusotsustusi. Ühendnormid on need, mis sisaldavad nii diskretsioonivolitust kui ka määratlemata õigusmõisteid. Hindamisruum Mil määral on määratlemata õigusmõistete rakendamine kohtute poolt üle kontrollitav. Kas haldusorganile on antud hindamisruum, mis ei allu kohtulikule kontrollile. Õigusriigi printsiip eeldab, et kõik on kohtu poolt ülekontrollitav. Samas on olemas selliseid valdkondi, mille puhul saame rääkida piiratud kohtuliku 18 kontrolliga valdkondadest
tõlgendamise või subsumeerimise probleem. Üldiselt on tegu faktiliste asjaolude tõlgendamise probleemiga. Määratlemata õigusmõiste probleem kuulub teadmiste valdkonda ja nende rakendamine üksikjuhtumitele nõuab hindamist ja sageli ka tuleviku prognoosimist. See võib nõuda personaalseid otsuseid, subjektiivsete rikastatud pedagoogilisi või muu iseloomuga väärtusotsustusi. Ühendnormid on need, mis sisaldavad nii diskretsioonivolitust kui ka määratlemata õigusmõisteid. Hindamisruum Mil määral on määratlemata õigusmõistete rakendamine kohtute poolt üle kontrollitav. Kas haldusorganile on antud hindamisruum, mis ei allu kohtulikule kontrollile. Õigusriigi printsiip eeldab, et kõik on kohtu poolt ülekontrollitav. Samas on olemas selliseid valdkondi, mille puhul saame rääkida piiratud kohtuliku kontrolliga valdkondadest. Need piirid on objektiivsed, millest enam kaugemalt minna ei saa. Siin on loodud argumente, et kohus ei saa kõigega kursis olla.
Kaks olulist kriteeriumi, mille puhul redutseeritakse diskretsiooni nullini. kui haldus seob iseennast halduseeskirjadega, kammitsedes oma otsustusvabadust selliselt, et ta peab üksikjuhtumi puhul rakendama teatud tagajärge ning selle puhul on võimalik üksnes kaalutlusõiguse redutseerimine nullini(korraõigus,politsei). puudutab ähvardava ohu tõsidust või ohustatud õigushüve tähtsust. 3. 2. Määratlemata õigusmõiste ja hindamisruum Määratlemata õigusmõiste võib tähendada kahte (lähedalt seotud) asja: Kasutatakse selliste seaduses sätestatud normi koosseisu tunnuste kohta, mis ei ole seaduses üheselt määratletud, kuid on igal konkreetsel juhul määratletavad (nt. ,,pimeduse saabumine", ,,tuisu lõppemine"). Määratlemata õigusmõisted kui täpsemalt määratlemata abstraktsed mõisted seaduses, mille täpne sisu on tunnetuslik. Näiteks: ,,avalik huvi", ,,üldine heaolu", ,,mõjuv põhjus",
probleemiga. Määratlemata õigusmõiste probleem kuulub teadmiste valdkonda ja nende rakendamine üksikjuhtumitele nõuab hindamist ja sageli ka tuleviku prognoosimist. See võib 20 nõuda personaalseid otsuseid, subjektiivsete rikastatud pedagoogilisi või muu iseloomuga väärtusotsustusi. Ühendnormid on need, mis sisaldavad nii diskretsioonivolitust kui ka määratlemata õigusmõisteid. Hindamisruum Mil määral on määratlemata õigusmõistete rakendamine kohtute poolt üle kontrollitav. Kas haldusorganile on antud hindamisruum, mis ei allu kohtulikule kontrollile. Õigusriigi printsiip eeldab, et kõik on kohtu poolt ülekontrollitav. Samas on olemas selliseid valdkondi, mille puhul saame rääkida piiratud kohtuliku kontrolliga valdkondadest. Need piirid on objektiivsed, millest enam kaugemalt minna ei saa. Siin on loodud argumente, et kohus ei saa kõigega kursis olla.
annaabi.ee 
