rajatakse Dachaus(1933), kuhu saadetakse kommunistid, hiljem liberaalid jms. · SA raames oli loodud juba Hitleri ihukaitse Schutzstaffel(SS), kelle munder on must. (Pruun on partei värv.) (Hugo Boss kavandab kõik mundrid.) SS hakkab tähtuselt tõusma, selle juhiks saab Heinrich Himmler. SS-ist saab Hitleri põhiline toetuspunkt. SA hakkab langema ebasoosingusse. · Endisest poliitilisest politseist luuakse uus GESTAPO, mis allutatakse samuti Himmlerile. · Keelustatakse ametiühingud, mis asendati Saksa Töörindega, mis tegeleb ka tööliste vaba aja sisustamisega. Näidatakse, et riik hoolib töölistest. · Streigid keelati. · 1934. aastal toimub Pikkade nugade öö ühe öö jooksul arreteeriti ja hukati SA mehed SS-i meeste poolt. Hitler lasi Ernströmi, kui SA looja isiklikult maha. SA jääb alles, aga ta muutub tähtsusetuks. Rhöm leidis, et uus sõjavägi peaks toetuma SA-le
(Reichsführer-SS und Politzeipresident ) koondas enda julgeolekuteenistuse SD alluvusse(või allutas oma mõjule suunates riigis valitseva parteina oma parteiliikmeid liidumaade politseiteenistustesse) kõigi teiste Saksamaa liidumaade poliitilise politsei üksused. Teostati Saksamaa korrakaitseorganite reorganiseerimine ning kõik Saksamaa politseiasutused ei allu enam kohalike liidumaade Siseminsiteeriumitele, vaid otse (Reichsführer-SS und Politzeipresident ) Heinrich Himmlerile. Kriminaalkuritegevuse ja riigivastaste kuritegudega tegelevad politseiasutused- kriminaalpolitsei - kriminalpolitzei ja poliitiline politsei - Gestapo ühendatati Sicherheitspolizei (Sipo)) nime all. Otseselt poliitiliste vastastega tegeles Riigi Julgeoleku Peaameti II osakond, mille juht oli Heinrich Müller ja Peaameti juhiks määrati Reinhard Heydrich, kes tollel ajal Saksamaal levinud kohakaasluse alusel oli nii riikliku julgeolekuameti kui ka seni veel eraldi partei
1927-1953 Natsionaalsotsialism-ehk natsism äärmuslik liikumine ja õpetus Saksamaal aastatel 1919 1945, mis taotles aaria rassi väidetavale erandlikkusele toetudes parema ühiskonna loomist; seisnes üksikisiku allutamises grupile, agressiivsuses naabrite suhtes, juhikultuses, nn alavaartuslike inimeste ja rahvaste (juutide ja mustlaste) hävitamises SS-natside partei sõjaväestatud organisatsioon Gestapo- poliitiline salapolitsei, mis allus 1934. aastast Himmlerile ja SS-le NSVL-Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, aastatel 19221991eksisteerinud sotsialistlik riik NEP- Uus majanduspoliitika, mis on piiratud kapitalism, selles nähti taandumist sotsialismi põhimõtetest Natsionaliseerimine- riigistamine, e riigi poolne era vara omandamine. Industrialiseerimine-ehk tööstuslikuks pöördeks nimetatakse sotsiaal-majanduslikku perioodi, mille käigus muudetakse riik tööstusmaaks majanduse tähtsaimaks osaks saab tööstuslik tootmine
Sellepärast oli mõistlik kartmatult eestlasi mobiliseerida ja paana neid bolsevike vastu võitlema. Reichsführer Heinrich Himmler koos riigikantselei ülema Martin Bormanniga ja okupeeritud idaalade riigiministriga Alfred Rosenbergiga jõudsid novembris 1943 üksmeelele, et Eestile ja Lätile tuleb anda autonoomia. Selle kava vastu olid Ostland'i riigikomissar Hinrich Lohse, välisminister Joachim von Ribbentrop ja pärast ka Adolf Hitler, kes aga andis Himmlerile õiguse Eestis ja Lätis mobilisatsiooni korraldada. Vaatamata eestlaste vastuseisule ja enne mobilisatsiooni sakslaste andtud lubadusele, et väljaõpe korraldatakse Eestis, saadeti nad ikka Dbica laagrisse. Eesti Brigaadi formeerimisel Dbicas sai Eesti sel teel relvi ja väljaõpetud kaadrit, keda ta vajas hiljem loodavates üksustes. Pärast lühikest väljaõpet saadeti Eesti Brigaad Neveli (Vitebski kubermang) rindele, kuid pärast Eesti
oportunismi. Kutselised diplomaadid nägid temas tõusnikut ja Hitleri vaimuvaest kannupoissi, kes peaks poliitikaareenilt võimalikult kähku lahkuma. Selles olukorras otsustas Ribbentrop astuda SS-i, sidudes sel moel oma poliitilise saatuse Himmleri omaga. Nimelt: kes tegutses Ribbentropi vastu, sel tuli tegemist ka Himmleriga. Heinrich Himmler Vastutasuks pidi tulevane välisminister määrama oma ministeeriumi kõigile otsustavatele ametikohtadele SS-lased, võimaldades sel moel Himmlerile otsese juurdepääsu Kolmanda Reich´i välispoliitikale. Nõnda saavutas Ribbentrop järgnevatel aastatel riigis ja parteis kindla positsiooni. Nüüd võis Ribbentrop üritada jõuda ka kõrgemale ametikohale, milleks ta polnud küll ette valmistatud, kuid mille poole ta iga hinna eest püüdles Saksa välisministri koht. Kuid enne seda pidi auahne alkoholikaupmees osutama diplomaatilisi teeneid välismaal, et olla Hitlerile meelepärane
1933 – „Partei ja riigi ühtsuse kindlustamise seaduse“ alusel muutub NSDAP riigiparteiks. 1934 august sureb president Hindenburg ning Hitler võtab presidendiameti üle. Reichswehr annab vande füürerile ja riigikantslerile Hitlerile. 1933 asutatakse Rahvahariduse ja Propaganda Riigiministeerium, mida juhib Goebbels. Propaganda toetab ja põhjendab iga tasalülitamisel kasutatavat abinõu. Politseivõimu ülevõtmine kindlustab natside võimu. 1936 allutatakse kogu politseisüsteem Himmlerile, kes on SS-i ja Saksa Politsei ülem. Pärast „pikkade nugade“ ööd hõivab SA koha SS, millest saab Hitleri isiklik ihukaitsevägi. Katoliku kiriku vastumeelsus natsidele. Alustatakse põllumajanduse arendamist. Tööpuudus kõrvaldatakse korrastamisprogrammide, riigimaanteede projekti, relvastumise ja kohustusliku tööteenistuse käivitamise abil. Seda kõike finantseeritakse siselaenudega (riigi sisevõlg 1938. a. lõpuks 42 miljardit riigimarka).
Juutide vastu suunatud repressioonidega Saksa okupatsiooni aegses Eestis olid seotud mitmed institutsioonid. Esimestel nädalatel pärast Nõukogude okupatsiooni asendumist Saksa omaga arreteeriti ning ka hukati osa juute üldiste tagalapuhastusoperatsioonide käigus ning seda juhtisid sõjaväevõimud. Juudivastaste repressioonide süstemaatilise rakendamisega tegelesid sõja kestel eelkõige personaalselt SS-Reichsführerile, siseministrile ning Saksa Politsei juhile Heinrich Himmlerile alluvad asutused, kes konkureerisid omavahel mõjuvõimu pärast. 1941. a kevadel moodustati Saksamaal operatiivgrupid (nn Einsatzgruppe). Need Riigi Julgeoleku Peaametile (Reichssicherheitshauptamt – RSHA) alluvad üksused koosnesid julgeolekupolitsei ja SD ametnikest. Operatiivgrupid olid sõjalised motoriseeritud politseiüksused, mis liikusid koos Saksa armee üksustega. Moodustati neli sellist üksust. Operatiivgrupp A SS-Brigadeführer dr
annaabi.ee 
