Ta viis mehed ühe tünnikese juurde, mis oli loomalihaga täidetud ja seejärel need kuldsed sõnad laususki, eesmärgiga meeste kõhud täis sööta. 2. lk. 35, kus Kat lausub: ,,Igal oal on oma viis, praegu esines neid viis". Ta ütles seda pärast kõhtu täis söömist, tagant ,,tuult" lastes. Minule tundus see üsna koomiline riim ja sellepärast see mulle meeldiski. 3. lk. 64, kus sõdur Tjaden ja sõnab allohvitser HimmelstoBile: ,,Ep ole, seal olid sa üksi" HimmelstoB sai Tjadeni peale vihakseks, sest viimane teda sinatas ja ütles talle: ,,Mis ajast peale me siis sinatame? Me pole ju veel koos maanteekraavis aelenud" Tjaden pani oma lausutuga HimmelstoBil suu kinni. 4. lk. 106, kus peategelane Paul ütleb: ,, Vaata ometi neid kergeid kingi, nendes ta küll kilomeetritki ei marsiks" Ta ütles seda siis kui nad oli tagalas, ühes nekrutite välilaagris. Seal olles nägid nad ilusaid naisi, kes olid aga teispool tiiki. Paul nägi ühte tütarlast ja
ja oleme tooreks muutunud. Müller tahab Kemmerichilt saapaid, kui ta sureb, peasi, et neid sanitar ei saa. Väljaõpe kestis 10 nädalat ja tehti selgeks, et mõistus pole kõige tähtsam, vaid saapahari, mitte mõte, vaid süsteem, mitte vabadus, vaid rividrill. Kropp, Müller, mina sattusime 9ndasse jakku, Himmeldtobi juurde, ta oli kõige tigedam nahanülgija. Ta kiusas meid ja tänu talle pidime üle elama raskeid aegu. Ühel päeval, kui me Kropiga käimlaäbreid vedasime, siis tuli Himmelstob ja me kogemata kallasime ämbri ta jala peale. Krop pani Himmelstobi paike ja rohkem ta ei kiusanud meid. Wolf suri kopsupõletikku. Me olime muutunud karmimaks, ükskõiksemaks, jõhkarditeks, aga see oli hea, kui me poleks sellisteks muutunud, siis oleksime sõja ajal hulluks läinud. Aga meil jäi ühtekuuluvustunne ja seltsimehelikkus. Kemmerich oli suremas, ta polnud esimene, keda nägin suremas, aga temaga oli teisiti. Me kasvasime koos üles
Tajutakse sõja mõttetust ning tuntakse, et ollakse ühiskonnast välja rebitud jäänud on vaid loomalikud instinktid ning peaeesmärgiks võitluses ellujäämine. 4. Teose sisu kavapunktidena: · Teos saab alguse kasarmuelu kirjeldusest. Tutvustatakse sakslastest noori koolipoisse, kes on sõjategevusesse haaratud ning valmistuvad rindele minekuks. · Meenutatakse vanu kooliaegu ning samas ka õppelaagris viibimist, kus allohvitser Himmelstob sõdureid omajagu ,,piinas". Külastatakse Kemmerichi, kes viibib laatsaretis ning kellel on jalg haavatud. Peatselt Kemmerich sureb ning tema väärtuslikud saapad saab endale Müller. · Sõbrunetakse Stanislav Katczinskyga, kes on noortest sõduritest pea poole vanem ning sõjakogenum. · Sõdurid veedavad aega barakis. Ilmub Tjaden teatega, et Himmelstob on teel nende poole. Noored sõjamehed otsustasid karmile allohvitserile kätte maksta
2. Tegevus leiab aset Esimese maailmasõja aastatel, kui sõda oli juba mõnda aega kestnud: 1916-1918 aastatel. 3. Peamiselt on tegevuspaigaks rindetsooni Belgia/Prantsusmaa kandis, Langemarki ja Bixschoote vahel, sest seal toimus sõjaline tegevus. 4. Teos saab alguse kasarmuelu kirjeldusest. Tutvustatakse sakslastest noori koolipoisse, kes on sõjategevusse haaratud ning valmistuvad rindele minekuks. Meenutatakse ka vanu kooliaegu ning samas ka õppelaagris viibimist, kus allohvitser Himmelstob sõdureid omajagu ,,piinas". Külastatakse Kemmerichi, kes viibib laatsaretis ning kellel on jalg haavatud. Peatselt Kemmerich sureb ning tema väärtuslikud saapad saab endale Müller. Sõbrunetakse Stanislav Katczinskiga, kes on noortest sõduritest pea poole vanem. Sõdurid veedavad aega barakis. Ilmub Tjaden teatega, et Himmelstob on nende poole teel. Noored sõdurid saadati kaevikuid kaevama. Käsku taites tabab neid rünnak nii pommide kui ka ulatusliku gaasilaine näol.
2. Tegevus leiab aset Esimese maailmasõja aastatel, kui sõda oli juba mõnda aega kestnud : 1916-1918 aastatel. 3. Peamiselt on tegevuspaigaks rindetsoon Belgia/Prantsusmaa kandis, Langemarki ja Bixschoote vahel, sest seal toimus sõjaline tegevus. 4. Teos saab alguse kasarmuelu kirjeldusest. Tutvustatakse sakslastest noori koolipoisse, kes on sõjategevusesse haaratud ning valmistuvad rindele minekuks. Meenutatakse ka vanu kooliaegu ning samas ka õppelaagris viibimist, kus allohvitser Himmelstob sõdureid omajagu ,,piinas". Külastatakse Kemmerichi, kes viibib laatsaretis ning kellel on jalg haavatud. Peatselt Kemmerich sureb ning tema väärtuslikud saapad saab endale Müller. Sõbrunetakse Stanislav Katczinskyga, kes on noortest sõduritest pea poole vanem. Sõdurid veedavad aega barakis. Ilmub Tjaden teatega, et Himmelstob on teel nende poole. Noored sõjamehed otsustasid karmile allohvitserile kätte maksta ning peksid ta läbi. Noored sõdurid saadeti kaevikuid kaevama. Käsku
3. Kuidas muudab sõda õpilaste suhtumist patriootlikesse õpetajatesse nagu Kantorek? Kogu klass registreeris end patriootilise õpetaja õhutusel vabatahtlikult sõjaväkke. Üsna pea saadi aru, et rindeelu on hoopis midagi muud kui see, mida rääkis neile koolis Kantorek. Sõda pole lihtsalt kodumaa kaitsmine vaid tuleb suuta, kuidagi selles kõiges ise ellu jääda. 4. Mil moel pääsesid Paul ja Kropp õppustel Himmelstobi türanniast? Himmelstob andis sõduritele kogu aeg igasuguseid ülesandeid. Peagi hakkasid sõdurid Himmelstoßile vingerpusse mängima. Välikäimlat teisaldades teesklesid Paul ja Kropp komistamist ning valasid osa väljaheidetest talle jala peale. Hr karjus nende peale. Kropp lubas kõik ära kaevata. Ühel korral pani allohvitser veel poisid proovile, kuid nad tegid tööd nii aeglaselt. Allohvitseril viskas üle ning karjus ja röökis nende peale. Pärast seda Himmelstob nendega enam tegeleda ei tahtnud. 5
,,Läänerindel muutuseta" on Remarquei isiklikest lahingu kogemustest Esimeses maailmasõjas. Romaan "Läänerindel muutusteta" räägib 19-aastastest koolipoistest sõjas. Neil polnud mingeid elukogemusi, oli vaid koolitarkus, millest rindel ei piisanud. Kõik see, mis senini oli neile tundunud tähtis, muutus nüüd mõttetuks ja noored ise ning nende mõttemaailm muutus. Tegelased: Paul Bäumer, Katczinski, Kropp, leitnant Bertinck, Tjaden, Himmelstob. Romaani minategelaseks on Paul Büumer, kelle seiklusi ja sisemist muutumist romaan kirjeldab. Puhkusele sõites tundub endine elu talle võõrana. Kui ta läheb tagasi rindele, paistab talle, et tal pole mitte ainult tulevikku, vaid ka minevikku. Olemas on ainult rinne, kaaslaste hukkumine ja surmahirm. Romaanis meeldis mulle, kuidas oli kirjeldatud noore sõjas oleva mehe psühholoogilist muutumist ning nende ükskõikseks muutumist ning reageerimist vaid selleks, et ellu jääda.
Paul kannab teda seljas, sest ta on haavata saanud. Sääreluu on puruks lastud. Sidumispunkti jõudes aga selgub, et seljas kantav isik on teel sinna granaadikilluga pähe saanud. Kellest käib jutt? a)Müller b)Katczinsy ehk Kat c)Tjaden 5.Ühel ööl peale kahurvägede tulistamist, kaevikutes olles, oli kuulda metsikut karjumist ja oigamist. Selle peale karjus Detering: ,,Kuradi loomapiinajad!" Mis loomadest käib jutt? a)Hobustest b)Koertest c)Rottidest 6.Mis ametit pidas enne sõda HimmelstoB? a)Õpetaja b)Kirjakandja c)Talupoeg 7.Mida tegid poisid vabal ajal, tihti ka kaevikutes, et aeg kiiremini läheks? a)Laulsid laule b)Mõtlesid luuletusi c)Mängisid kaarte 8.Miks oli Pauli koduskäik puhkuse ajal viga? 9.Kas antud väide on tõene või väär? Vale väide paranda õigeks(ära muuda lauset ei-tavaks)! 1)Teos räägib Teisest maailmasõjast, mis toimus aastatel 1914-1918. 2)Pauli emal on vähk. 3)Pauli klassikaaslane Kat sureb teose lõpus. 10
Järgneval aastal vändati selle kohta ka film. Remarque viimane romaan „Varjud paradiisis” ilmus aasta pärast tema surma. 7. Loovülesanne 1. Kes klassivendadest ei saa lahingus surma? Albert Kropp 2. Mis on peategelase nimi? Paul Bäumer 3. Kellega sai Paul sõjaajal kõige paremini läbi? Stanislaus Katczinskyga 4. Mis oli poiste klassijuhataja nimi, kes sõdis maaväes? Kantorek 5. Mis oli selle allohvitseri nimi, keda kõik poisid vihkasid? Himmelstob 6. Kuidas kutsuti uusi ning kogenematuid sõduripoisse? Nekrutid 7. Kes oli Tjaden ametilt? Lukksepp 8. Mille tagajärjel suri Haie? Mürsukild käristas selja lõhki 9. Kui vana oli Kat? 40. aastane 10. Mitu meest jäi 150 mehest pärast rindel käimist esialgu ellu? 32
pidevalt meelde ise, kui oluline on õppimine ja haridus. Isegi kui vastase tule all. Ta sai huvi Kemmerich saapad ja pärib neid, kui Kemmerich sureb varakult. point-blank kõhus koos Raketipüstol. Kuna ta oli suremas "üsna teadlik ja kohutav valu," andis ta oma saapad, mis ta pärinud Kemmerich Paul. Tjaden Üks Baumer mitte-koolivend sõpradega. Enne sõda Tjaden oli lukksepp. kui palju sööja ta on veel kuidagi õnnestub jääda kui "õhuke rake." Kantorek, Peter Leer, Bertinck, Himmelstob (paha ohvitser), Detering, Josef. I. Eesliinilt naasmine. Mehed said esimest korda eesliinilt naastes hästi süüa. Sööki peeti alati hästi tähtsaks, sest tavaliselt oli sellega kitsas käes ning kui süüa oli, siis oli see pidupäev. Tuli välja, et kaupa oli saadetud 150 mehele, aga pool nendest oli hukkunud, seega jagati kõik meeste vahel ära, nii et kõik said kahekordselt. Kõik olid väga õnnelikud. Lahingus oli Kemmerich haavata saanud ja
töötanud öid, polnud koju puhkusele tulles enam vaja, väikekodanlikud sõjajutud näivad talle vastikud. Endine elu tundub talle nüüd väiklase ja ebamugavana. Kui ta läheb tagasi rindele, paistab talle, et tal pole mitte ainult tulevikku, vaid ka minevikku. Olemas on ainult rinne, kaaslaste hukkumine ja surmahirm. Paljude rindekaaslaste hulgast tõusevad esile kogenud sõjamehed Katczinski ja leitnant Bertinck, koolikaaslane Kropp, suure isuga Tjaden. Ebameeldivad tegelased on Himmelstob, pahatahtlik tagasundija kasarmuhoovil, ja vihatud õpetaja Kantorek. Vaenlaste poolelt on nime ja näo saanud ainult prantslane Duval, kelle Bäumer lähivõitluses surnuks torkab. Bäumeri ja Franz Kemmerichi emade kujudes korduvad kõikide emade kannatused, kes on pidanud oma pojad sõtta saatma. Romaani ülesehitus, stiil ja keel Kuigi "Läänerindel muutuseta" on kirjutatud minavormis, ütleb jutustaja Paul Bäumer alati "meie" mitte "mina"
enam vaja, väikekodanlikud sõjajutud näivad talle vastikud. Endine elu tundub talle nüüd väiklase ja ebamugavana. Kui ta läheb tagasi rindele, paistab talle, et tal pole mitte ainult tulevikku, vaid ka minevikku. Olemas on ainult rinne, kaaslaste hukkumine ja surmahirm. Paljude rindekaaslaste hulgast tõusevad esile kogenud sõjamehed Katczinski ja leitnant Bertinck, koolikaaslane Kropp, suure isuga Tjaden. Ebameeldivad tegelased on Himmelstob, pahatahtlik tagasundija kasarmuhoovil, ja vihatud õpetaja Kantorek. Vaenlaste poolelt on nime ja näo saanud ainult prantslane Duval, kelle Bäumer lähivõitluses surnuks torkab. Bäumeri ja Franz Kemmerichi emade kujudes korduvad kõikide emade kannatused, kes on pidanud oma pojad sõtta saatma 8. I Eepos. Homerose ,,Iliase" või ,,Odüsseia": ülevaade süzeest; peategelaste iseloomustus; II Juhan Liivi luuletuse peastesitus: meeleolu ja sõnumi sõnastamine;
enam vaja, väikekodanlikud sõjajutud näivad talle vastikud. Endine elu tundub talle nüüd väiklase ja ebamugavana. Kui ta läheb tagasi rindele, paistab talle, et tal pole mitte ainult tulevikku, vaid ka minevikku. Olemas on ainult rinne, kaaslaste hukkumine ja surmahirm. Paljude rindekaaslaste hulgast tõusevad esile kogenud sõjamehed Katczinski ja leitnant Bertinck, koolikaaslane Kropp, suure isuga Tjaden. Ebameeldivad tegelased on Himmelstob, pahatahtlik tagasundija kasarmuhoovil, ja vihatud õpetaja Kantorek. Vaenlaste poolelt on nime ja näo saanud ainult prantslane Duval, kelle Bäumer lähivõitluses surnuks torkab. Bäumeri ja Franz Kemmerichi emade kujudes korduvad kõikide emade kannatused, kes on pidanud oma pojad sõtta saatma. Tegelased on Stanislaus Katczinsky, salga peamees, Miller, kes vedas kooliraamatuid kaasas, Leer, Tjaden, kõhn lukksepp, Haie Westhus, turbalõikaja, Detering, talupoeg, Himmelstoss,
annaabi.ee 
