aastal 325. B) Augustinuse tegevusega algab (354-430) kuni umbes 800. Kristlikud dogmad töödeldakse ühtseks 2. Skolastika: a) varajane skolastika 9-12 saj, seda iseloomustab skolastilise meetodi väljatöötamine, teoloogia ja filosoofia sidumine, Platonist ja Aristotelesest lähtub universaaliate võitlus. B) kõrgskolastika- 13 saj aeg kus toimub aristotelese teoste tõlkimine ja tema ideede levik. (Aquino Thomas) 3. Hilisskolastika 14-15 sajand Skolasastilise folosoofia lagunemine ja kristliku müsika õitseaeg. Patristika I Antiikse ja kristliku eluhoiaku vastuolu 1) Jumal ja inimene- kreekalik pilt jumalikust olendist: * Herakleitos- ürgtuli * Aristoteles- esimesest liikuma paniija.iseennast vaatlev vaim. *Stoikud- panteism, nende arvates on kogu olev = jumal. * Plotinos- üksnes jumal on tõeline, kõik muu on jumaliku olemise peegeldus *Mütoloogia- jumalad on inimeste sarnased
Siina on egiptuse, asüüria, babüloonia, pärsia päritolu mõtteid ja mõjutusi. Kõige olulisem on Kristluse enda ja tema õpilase loominguline panus. Eriti aga Paulus. Patristika: Kuni Nikaia konsiilini 325 (kus toimus kristlike põhiõpetuste fikseerimine).Algab Aureliuse Augustinuse loominguga ja lõpeb kristliku dogmaatika ja filosoofia vljakujunemisega. Skolastika: Varajane soklastika (9-12 saj), Kõrgsoklastika (13.saj), Hilisskolastika( 14-15.saj). Keskaega kujundavad elemendid: Kreeka haidus. Rooma riik ja õigus. Kristlik õpetus ja elulaad- Keldi, germaani ja slaavi rahavste ränne ja kultuurilised mõjutused. Hiljem araabia maailma mõju. Kolm märksõna: · Seostus religiooniga. · Retrospektiivsus (tagasi vaatama). · Kasvatuslik suunitlus. Seotus religiooniga: 1)Jumalakeskus Olemise, hüve ja ilu allikas on Jumal. Jumala teenimist vaadeldakse kõlbluse alusena
õpetuste kogum. Skolastika püüdis põhjendada usulist maailmavaadet loogiliste arutelude abil. Tähtis koht oli argumenteerimisel. Skolastiline, skolastikasse puutuv, skolastikale omane, viljatu, tühi targutamine. Varajane skolastika (11.-12. saj) orienteerus Platoni õpetusele ja uusplatonismile. Allikad olid rangelt usulistes raamides, kristlik teoloogia (patristika, eriti püha Augustinuse õpetus), bütsantsi teoloogia ja antiikfilosoofia (algul Platon, hiljem Aristoteles). Hilisskolastika (13.-14. saj) keskused olid Pariisi ja Oxfordi ülikoolid, seda mõjutasid araabia filosoofia, keskaegne juudi filosoofia). Patristika kirikuisade õpetus, kristluse filosoofiline põhjendamine ja süstematiseerimine. Tekkis 2. sajandil. Jumala ilmutus on kõrgem inimese tarkusest. 5. sajandi teisel poolel hakkas patristika muutuma skolastikaks. Patristika on ka kirikuisade elu ja õpetuse uurimine. „Püha” Augustinus Aurelius (13. XI 354 – 28
Jumal on kõigi asjade algus ja lõppeesmärk. Jumala olemus on inimestele ja isegi inglitele tundmatu. Jumal on kõigi asjade algus ja lõppeesmärk. Jumala olemus on inimestele ja isegi inglitele tundmatu. Piiblit tuleb mõista allegooriliselt. Lähtudes Platonist, väitis ta, et üldine on oma olemuselt varasem kui üksik. 15 (L6) SKOLASTIKA Varaskolastika u aastani 1200 (nt Eriugena). Kõrgskolastika XIII-XIV saj, (nt Aquino Thomas) Hilisskolastika alates XV saj. Ülikoolis oli neli teaduskonda. Kunstide teaduskonnas õpetati seitset vaba kunsti: trivium: retoorika, grammatika ja dialektika; quadrivium: geomeetria, aritmeetika, muusika ja astronoomia. Peale neid võis õppida kas arsti-, usu- või õigusteaduskonnas. Õpetati loegute ja dispuutidega. Usu ja mõistuse vahekorrast: 1. Credo quia absurdum (Tertullianus). 2. Intellego ut credam (Eriugena). 3. Credo ut intellegam (Anselm, Thomas). UNIVERSAALIDE VAIDLUS:
väljakujunemisega. · Keskaja õpetlase suurimaks väärtuseks peeti · Skolastika: eruditsiooni (paljuteadmist), mitte loomingulisust. · Varajane skolastika 9. 12. saj. · Kasvatuslik suunitlus · Kõrgskolastika 13. saj. · Peaaegu kõik keskaja filosoofid olid kas õpetajad · Hilisskolastika 14. 15. saj. koolides või ülikoolides (alates 12.saj.). Valitseb · Kujundavad elemendid õpetuslik toon. · Kreeka haridus · Siit ka suur tähehelepanu loogika probleemidele. · Rooma riik ja õigus · See on skolastiline (kr. schole "jõudeolek, kool)
nii maailmast tervikuna kui inimeste enda loomusest. Taoliselt defineeritud loomuõigus on eelkõige kehtiva õiguse kriitika instrument, vastandudes positiivsele õigusele, ning on eksisteerinud õigusajaloo etappidel. 1. Antiikaja loomuõigus filosoofia 1.1. Kreeka õigusmõtlemine 1 1.2. Rooma õigusmõtlemine 2 2. Keskaegne kristlik-skolastiline loomuõigus 2.1. Aurelius Augustinus 3 2.2. Aquino Thomas 2.3. Voluntarism ja nominalism 4 2.4. Hispaania hilisskolastika 3. Uusaegne ratsionalistlik loomuõigus Loomuõiguse laia määratluse kõrval eksisteerib loomuõigus kitsamas tähenduses, mis hõlmab ainult uusaegset loomuõigust ratsionalistlikku loomuõigust, mille sünonüümiks on mõistusõigus. 35.1. Ratsionalistlik loomuõigus kui kodifikatsiooni üks eeldustest. MÕTLEMISVIISI MUUTUMINE Ratsionalistliku loomuõiguse kujunemine illustreerib ilmekalt, kuidas esmalt teistes
annaabi.ee 
