arvutas selle aja) Sellegipooles olid ajaarvamisel üldiselt kasutusel keisrite valitsemisaastad, kuupäevi märgiti näiteks nii mitu päeva pärast madisepäeva jne, kaasa arvatud kasutasid seda süsteemi paavstid. Uus ajaarvamine hakkas üldkasutust leidma 11-14,sajandil, selle levikule pani aluse Alcuin (inglise õpetlane u 9. Sajand, karolingide renessansi tegelane), kelle soovitusel võttis selle kasutusele Karl Suur (8-9 sajand). . Kuni hiliskeskajani puudus ühtne ajaarvamine, mis oleks haaranud kogu Euroopat. RAHVASTIK Rahvastikuajaloo uurimise võimalused on napid, sest konkreetset materjali napid. Kirjalikud allikad on lokaalsed (näiteks maksuloendused), linnad on paremini dokumenteeritud. Võib vaadelda ka arheoloogilisi allikaid, nt asulate arvu, inimeste arvu saab näiteks arheoloogiliseld
- Vara-keskaeg kuni 11. sai - Kõrg-keskaeg 11-13 saj. - Hilis-keskaeg 13-15/16 saj - keskaeg on väljamõeldud periood, mis ei üldista midagi, kuid on piisavalt tugevalt juurdunud, et tema kui peridoodi juurde jääda. - Keskajal hakkasid rahvusriigid kujunema, mis on ajastu puhul tähtis. - Keskajal usuti, et ollakse viimase ajastu inimesed enne maailmalõpu saabumist - Hiliskeskajani puudus ühtne ajaarvamine, mis oleks haaranud kogu Euroopat - Praegu kehtib Gregoriuse kalender, mis loodi 16. saj. lõpul - Valitseja /vaimulike ametiaastad oli levinud ajaarvamise moodus - Aastavahetuseks loeti tavaliselt jõule, vahel lihavõtteid jne - Kuupäevi dateeriti roomapäraselt, hiliskeskajal kirikupüha järgi (madisepäeval, päev peale madisepäeva jne) - Keskajaga seostatakse feodalismiga
madalateks ja kõrgemateks pühitsusteks. Kõrgemad pühitsused on alamdiakon, diakon, preester ja piiskop. Alates 12. Sajandist on nõutav tsölibaat kõigi nende jaoks. Preester `= prespüüter. Kõrgem vaimulik = prelaat. Mõne ameti jaoks on nõutav spetsiifiline pühitsus. Vaimulikuametid: Vikaar - vaimuliku asetäitja või abiline. Toomhärra - prestiizikam amet kui preestri oma, aga ametisse pühitseb siiski preester. Toomkapitooliumi liige. Toomkapiitel valis 12. Sajandist hiliskeskajani piiskoppe. Tema olulisemaks vaimulikuks kohustuseks oli missade läbiviimine. Andsid piiskopile nõu ka ilmalikes küsimustes, olles sisuliselt riigiametnikud. Preester - õigus viia läbi usulisi riitusi. Piiskop-kiriku koguduste vastutavaim piirkondlik ülevaataja Peapiiskop - piiskopkonna vastutavaim piirkondlik ülevaataja. Peapiiskop on provintsi metropoliit, piiskopkond on diötsees. Kardinal - hierarhia järgi asub ametilt paavstist allpool. Kardinalid nimetab ametisse
saj ,,kriisiaastatega"), siis hakkasid kaupmehed riske maandama ja ostsid endale tihti maad. Itaalias näiteks loobusid järk-järgult üha enam kaupmehi kaubandusest panganduse või maaomandi kasuks. Kaubakontorid ja kompaniid Hiliskeskajal saab kaupmehest ettevõtja, kes ei käi isiklikult oma kaupadega kaasas ning juhib oma ettevõtete kirjateel. Linnadesse kogunes kapital, kaupmehed hakkavad moodustama kompaniisid, koos töötama. Mis puudutab kaupu, siis hiliskeskajani oli luksuskaupadel suur roll kaubanduses. Lisandusid veel massikaubad, mida üle mere ei toimetatud, vaid mööda rannikut. Tähtsamad kaubanduskeskused ja ühendusteed, Olulisemad kaubaartiklid Veneetsia ja Genova, Pisa laevad olid aktiivsed vahemerepiirkonnas. Teised tähtsad samad veel Barcelona, Marseille, Avignon. Põhja-Itaalia tähtsamad siselinnad olid Milano ja Firenze. Põhja pool koondusid kaubad madalmaade sadamalinnadesse (Ruhr, Antwerpen)
Keskaja inimesed arvasid, et on viimase aja inimesed. Asjad saavad minna ainult hullemaks. Maailma lõpp tulemas iga hetk! Püha Augustinus jagas kõik kuueks ajastuks, viimane oli Kristuse ajastu (ta võib tulla kohe). Babüloonia, Pärsia, Kreeka ja Rooma Püha Hieronymuse neli suurt perioodi. Tsükliline maailmavaade ring (lineaarne maailmavaade ehk algus on maailma loomine ja lõpp on maailmalõpp). 12-13. sajandil hakati arvama, et muutused võivad olla ka head. Kuni hiliskeskajani puudus Euroopas ühtne ajaarvamine. Gregorianuse kalender kehtestati alles 1582. aastal. 6.sajandil loodi ajaarvamine Kristuse sünni järgi (abt Dionysius Exigus arvutas aja). Aastal 4 või 6 enne Kristuse sündi sündis Kristus tegelikult. Astronoomiliselt, jõulutähe järgi. Kristuse kalender võeti kasutusele keskaja lõpul. Ajaarvamise moodus valitsejate valitsusaastate järgi. 1.jaanuaril Kristuse ümberlõikamispüha. Tüüpilisel jõuluaastal oli 24.detsember aasta alguseks.
erilisusest.Kristluse levik Bütsantsi jaoks alluvussuhete loomine. Thessalonikist pärit vennad (Konstantin) Kirill (826/827- 869) ja Methodius (815-885) lõid Bulgaaria kiriku. Panid aluse slaavikeelsele kirikuliturgiale, mille aluseks sai Piibli tõlkimine. Mõlemad on kuulutatud pühakuteks. Kirikuslaavikeel pole Vm kunagi rahvakeel olnud. Vendade pärand on ka slaavi tähestik. (kurillios --- kuigi on arvatud, et kurillios lõi hoopis kirillitsa). Glagoolitsa (hiliskeskajani Horvaatias ja mujal). Hilisemad õpetlased lõid glagoolitsast kirillitsa (vanavene tähestik, mitte tänapäevane, mis on kirillitsa laiemas mõttes. P I lihtsustas kirillitsat, 20.saj viimane reform. 6 (jätt) enam ei kasutata. Kõvendusmärk vene keeles lühike u (y). Kasutatud Balkanilt pärit tõlkeid, pole Kreeka keelest vanavene keelde tõlkinud. Maksim Kreeklane
annaabi.ee 
